KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Resolutsioon . Edasikaebamise kord Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuli 2009, Jõhvi 3-09-1364 R. K kaebus Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
- juuli 2009 R. K
- Rahuldada R. K kaebus osaliselt. 2.Mõista Murru Vanglalt R. K kasuks välja 1500 (üks tuhat viissada) krooni mittevaralise kahju ja 14,75 krooni (neliteist krooni ja 75 senti) menetluskulude hüvitamiseks. 3.Mõista Murru Vanglalt riigituludesse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 125 (ühesaja kahekümne viie) krooni ulatuses. Riigilõiv ülejäänud 125 krooni ulatuses jätta Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.06.2009 esitas R. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-6) ja palus, et Murru Vanglalt mõistetaks talle õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 3000 krooni suurune hüvitis. Kaebaja viitas Tallinna Halduskohtu kohtuotsustele haldusasjades nr. 3-06607, 3-06-1133, 3-06-1889 ja 3-07-56, milledega tühistati Murru Vangla otsused mitte lubada tema kasutusse sülearvutit ja printerit ning tunnistati õigusvastaseks hommiku- ja lõunasöögi mittevõimaldamine 04.09.2006 ja 28.04.2006 kinnitatud individuaalne täitmiskava vaidlustatud osa. Seejuures märkis ta ära mitmed sarnased kahju hüvitamise juhtud ja pidas enda ebavõrdset kohtlemist au ja väärikust alandavaks. Veel väitis kaebaja, et arvuti mittelubamisega seoses pole vangla käitunud kogemata ega heas usus, piiras tema vaba aja veetmise võimalusi ning pani ta hingeliselt kannatama, nördima ja end abitult tundma, vaidlustatud individuaalse täitmiskava alusel oli ta aga ligikaudu kaheksaks kuuks paigutatud arengut takistavasse, liikumist ja õigusi piiravasse kinnisesse eluosakonda. 1 1 Murru Vangla vastuses (tl. 47-49) võeti kaebus kohtuotsuses nr. 3-07-56 käsitletud toiminguga tekkinud kahju osas täielikult omaks ja vaieldi muudele nõuetele vastu, kuid vabandati siiski kaebaja ees. Seejuures väideti, et vangla õigusvastane tegevus oli haldussuutmatuse tulemus, see polnud süüline, eesmärgipärane ega suunatud kaebaja inimväärikuse alandamisele või õiguste rikkumisele. Arvuti ja printeri mittelubamise kohta märgiti, et kuigi vastavad otsused olid motiveerimisvea tõttu õigusvastased, polnud kaebajal õiguspärast ootust, et talle nimetatud esemed väljastatakse. Individuaalse täitmiskava osas leiti, et kinnipeetaval pole õigust nõuda, et tema tegevused toimuksid kindlas viisil ja kohas, väideti sotsiaalprogrammides osalemise olevat võimaliku olenemata eluosakonnast ning lisati, et ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kohtuistungil jäi R. K oma kaebuse väidete ja nõuete juurde, esitas 29.50 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ning pidas vabandust hilinenuks. Täiendavalt selgitas ta, et arvutiga seotud otsuse tühistamisel tekkis tal ootus, et asja uuel läbivaatamisel lähtub vangla kohtuotsuse põhjendustest ja teeb kaalutletud otsustuse ning lisas, et kinnisesse osakonda paigutamine toimus vaid täitmiskava alusel. Murru Vangla oma esindajat kohtuistungile ei saatnud ja palus asja ilma temata arutada (tl. 54) KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja
- Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ja seda polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kehtestatu järgi võimalik vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. R. K kaebuse väidetest tulenevalt on talle tekitatud kahju väärikuse alandamisega ja ükski muu eelloetletud kahju tekitamise alustest ei saa käesoleval juhul arvesse tulla. Murru Vangla tunnistab kirjalikus vastuses (tl. 48-50), et on Tallinna Halduskohtu 12.04.2007 otsusega nr. 3-07-56 õigusvastaseks tunnistatud toiminguga tekitanud R. K 1000 krooni suuruse mittevaralise kahju. Nimetatud kohtuotsuses (tl. 41-45) käsitleti hommiku- ja lõunasöögi mittevõimaldamist kaebajale. Kuna söögist ilmajätmist saab käsitleda isiku inimväärikust alandava toiminguna ja kaebaja poolt nõutav rahasumma ei ole ülemäära suur, puuduvad kohtul põhjendused vastava nõude mitterahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi. Täpselt sama kaebetähtaeg on kehtestatud ka riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ning seaduseandja ei ole kellelegi kahjunõude esitamise tähtaja suhtes erandit teinud. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse nr. 3-06-607 (tl. 28-30) väidete kohaselt keeldus Murru Vangla lubamast R. K sülearvuti ja printeri kasutamist 22.02.
- Kohtuistungil möönis kaebaja, et selline otsustus hakkas tema väärikusele koheselt mõjuma (tl. 58), kuid põhjendas viivitust sooviga tõrjuda otsust ja ära hoida sellest tulenev kahju. Nimetatud meetmed on eelduseks, et kahju hüvitamise nõuet üldse saaks esitada ega saa samaaegselt õigustada kaebetähtaja möödalaskmist. Asjaolu, et sama taotlust menetleti veel ka haldusasjas nr. 3-06-1889, ei oma samuti tähendust, sest selles tehtud otsus jõustus juba 24.07.2007 ja seega oli kaebajal veel piisavalt aega, et õigeaegselt kohtusse pöörduda. Kuna ta on oma kaebuse esitanud alles 22.06.2009 (tl. 1), on tema vastav nõue aegunud ning kohus ei saa seda enam rahuldada. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses nr. 3-06-1889 (tl. 36-40) käsitletud keeldumine lubada R. K kambrisse sülearvutit ja printerit koostati 24.08.2006 ning kohus tühistas selle põhjendusel, et otsus ei sisalda keeldumise aluseks olnud kaalutlusi ega ole kontrollitav. Haldusakti vormivead iseenesest pole piisav alus õigustamaks 2 2 mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid R. K puhul oli samas asjas juba olemas täpselt samasugustel põhjendustel tehtud kohtuotsus, millega kohustati Murru Vanglat tema taotlust uuesti läbi vaatama ja anti selle tarbeks ka juhiseid. Nende mittejärgimist ja uue põhjendusteta otsustuse vastuvõtmist saab pidada eesmärgipäraseks tegutsemiseks taotleja suhtes ja tema inimväärikuse selliseks süüliseks alandamiseks, mis õigustab 500 krooni suuruse rahalise hüvitise määramist ka vaatamata kohtumenetluse käigus esitatud vabandusele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 kehtestatud kaebetähtaja piiridest väljub osaliselt ka Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses nr. 3-06-1133 (tl. 31-35) käsitletud toimingute sooritamise ajavahemik 24.02.2006 – 04.09.
- Lisaks on selle otsuse puhul oluline tähendus asjaoludel, et kohus ei tühistanud R. K kinnitatud individuaalset täitmiskava ja jättis rahuldamata ka toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõude. Seega käsitleb selle kohtuotsuse rahuldatud osa vaid individuaalse täitmiskava mõningaid punkte ning nende õigusvastaseks tunnistamise põhjusena on välja toodud ainult piisava motiveeringu puudumine, mis ei saa olla piisavaks mittevaralise kahju hüvitamise põhjuseks. R. K on oma kaebuse rajanud otseselt konkreetsetele kohtuotsustele ning nõuab hüvitist nendega tuvastatud õigusvastaste toimingute eest. Kohustuslikus kohtueelses menetluses on ta toiminud täpselt samuti ning märkinud vastavasse taotlusesse (tl. 8-11), et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ainult kohtuotsustest tulenevate õigustoimingute õigusvastaseks tunnistatud osades. Kuna vangistusseaduse § 1’ lg 8 lubab kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda vaid tingimusel, et eelnevalt on vastav taotlus esitatud vanglale, ei saa kohtule esitatud taotluse ese erineda vanglale esitatust. Seega pole halduskohtul käesolevas asjal alust käsitleda kõiki neid toiminguid, mida kaebaja haldusasjas nr. 3-06-1133 esitatud kaebuses üles luges ja peab piirduma vaid kohtuotsuses käsitletuga. Eeltoodud järeldustest tulenevalt on R. K kaebus osaliselt põhjendatud ja kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 4 alusel rahuldamisele kokku 1500 krooni suuruse hüvitise väljamõistmisega Murru Vanglalt. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 18). Tulenevalt kaebuse osalisest rahuldamisest tuleb pool sellest summast mõista halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt Murru Vanglalt riigituludesse ja ülejäänu jätta riigi kanda. Samuti peab Murru Vangla hüvitama kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 alusel poole tema poolt paljundamise eest makstud 29,50 kroonist (tl. 62-64). Vangla ise menetluskulude taotlust esitanud ei ole (tl. 55), seega jäävad võimalikud kulud sama seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3