2-09-15397/11

2-09-15397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 03.

2. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-15397 Tsiviilasi Pala valla hagiavaldus AxxxxVxxxxxx vastu elatise nõudes ja alaealistele isikutele eestkoste seadmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Pala vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 7734401, asukoht Pala Jõgevamaa 49426) esindajad Inga Jegorova ja Eha Saar; Kostja Axxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isikud Vxxxx Hxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Jxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Jxxxx Vxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx) ja Mxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht kõigilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vaneadvokaat Li Uiga (AB Valge ja Uiga, asukoht Aleksandri 8 Tartu 51004) Kohtuistungi toimumise aeg 29.06.
3. a RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada
5. Seada eestkoste alaealiste Jxxxx Vxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Jxxxx Vxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Mxx Vxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) üle ning määrata nende eestkostjaks VxxxxxHxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kõigi seadusliku esindaja õigustega. Eestkoste on määratud kuni Jxxxx, Jxxxx ja Mxx Vxxxxxx täiealiseks saamiseni.
6. Jxxxx, Jxxxxxja Mxx Vxxxxxxvõivad teha ilma eestkostja nõusolekuta 1 pisitehinguid eestkostja poolt neile vabaks kasutamiseks antud rahaliste vahendite piires.
7. Välja mõista Axxx Vxxxxxxxx VxxxxxHxxxx kasuks Jxxxx Vxxxxxx ülalpidamiseks elatis 1666 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni 65 senti kuus alates 01.01.
8. a kuni Jxxxx Vxxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a.
9. Välja mõista Axxx xxxxxxxHxxxx kasuks Jxxxx Vxxxxxx ülalpidamiseks elatis 1666 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni 65 senti kuus alates 01.01.
10. a kuni Jxxxx Vxxxxxx täisealiseks saamisenxxxxxxxxxxxxxa.
11. Välja mõista Axxx Vxxxxxxxx Vxxxx Hxxxx kasuks MxxxVxxxxxx ülalpidamiseks elatis 1666 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni 65 senti kuus alates 01.01.
12. a kuni Jxxxx Vxxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Kohtukulude jaotus Jätta riigi kanda laste esindajale makstud esindaja tasu ja kulud. Jätta Pala valla ja Vxxxx Hxxxx poolt kantud menetluskulud Axxx Vxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 08.04.2009 esitas Pala vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palus määrata alaealiste Jxxxx, Jxxxx ja MxxxVxxxxxxxx eestkostja ning mõista AxxxxVxxxxxxxx välja elatis laste ülalpidamiseks. Kohus võttis esitatud avalduse 22.04.2009.a määrusega menetlusse ja määras asja menetlemise hagimenetluse korras. Hageja seisukohad Hagiavalduse ja lisade kohaselt suri Jxxxxx, Jxxxx ja MxxxVxxxxxx (edaspidi nimetatud lapsed) ema Vxxxx Vxxxxx pärast pikaajalist haigust xxxxxxxxxx.a. Vxxxx Vxxxxx ja Axxx Vxxxx olid lahutatud 22.04.2008.a ja pärast lahutust elasid lapsed koos emaga. Axxx Vxxxxx laste kasvatamisest osa ei võtnud, kuid tasus kuni 2008.a lõpuni vastavalt kokkuleppele elatist kolmele lapsele kokku 5000 krooni. Pärast ema surma elavad lapsed oma emapoolse vanaisa, Vxxxx Pxxxx majas ja nende igapäevast elu korraldab tädi, xxxxxHxxx, kes abistas õde asjaajamisel ja laset elu korraldamisel ka Vxxxx Vxxxxxx haiguse ajal. Vxxxx Pxxxx majas on lastel head elamistingimused. Lapsed õppisid avalduse esitamise ajal Axxx Haava nimelises Pala koolis ja elasid õppenädala sees õpilaskodus. Juunis lõpetas Jxxxx põhikooli ja soovib asuda edasi õppima ametikooli Rakveres. Isaga sai Jxxxxxkokku viimati 2008.a suvel, teised lapsed ei ole isaga mitu aastat kohtunud. Suheldakse väga harva telefoni teel. Hageja leidis, et kuna laste ema on surnud ja isa ei osale laste kasvatamisel ja elu korraldamisel, tuleb lastele määrata eestkostja. Hageja palus eestkostjaks määrata laste tädi, VxxxxxHxxxx, kes on nõus nimetatud ülesandeid täitma. Laste vanavanemad, Vxxxx ja Vxxxx Pxxx ei soovi eestkostjaks hakata. 2 Lisaks sellele, et AxxxxVxxxxx ei osale laste kasvatamisel, ei ole ta alates 2009.a täitnud ka kokkulepet ja tasunud elatist. Mittetasumist on ta põhjendanud töö puudumisega. Hageja palus algul välja mõista poole seadusega ette nähtud elatise miinimummäärast alates 13.03.2009.a, kuid menetluse kestel täpsustas nõuet ja palus elatise 5000 krooni välja mõista alates jaanuarist 2009.a. Kostja vastuväited Kostja vaidles elatise nõudele vastu osaliselt ja kirjalikus menetluses ei esitanud seisukohta eestkoste seadmises nõudes. Kostja võttis omaks, et peab osalema laste ülalpidamises, kuid palus vähendada elatise suurust pooleni seaduses sätestatuid elatise minimaalmäärast ja mõista elatis välja lahendi jõustumisest. Kostja teatas, et tal puudub vara. Kostja leidis, et on varem küllal toetanud abikaasat ja lapsi, kuna remontis oma vahenditest maja, mis kuulus laste vanaisale. Vxxxx Vxxxxx nende ülalpidamisse samaväärset panus ei ole andnud- Vxxxx Vxxxxx oli haige ja seetõttu oli kostja pikka ega pere ainus ülalpidaja. Varem kehtinud kokkulepet ei ole võimalik täita, sest puudub sissetulek. Kostja märkis, et on esitanud taotluse endal töövõime kaotuse protsendi kindlaks määramiseks. Kostja esitas enne kohtuistungit ka vastava tõendi, mille kohaselt määrati tema töövõime kaotuse määraks 40%. Kostja senine tööandja lõpetas temaga töölepingu 06.04.2009.a seoses ettevõtte pankrotiga. Alates 05.01.2009.a oli kostja aga osaliselt tasustaval puhkusel, kuid puhkusetasu on senini saamata. Kostja on end registreerinud töötuna ja esitanud avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks. Arvestades eeldatavat hüvitise saamist, palus kostja määrata kohtuotsusega kindlaks kohustuse täitmise viisi selliselt, et ta tasuks kõigile lastele kokku juunis, juulis ja augustis igakuiselt 1090 krooni ja alates septembrist 2009.a 360 krooni kuus. Ülejäänud elatise summad lootis kostja tasuda siis, kui majanduslik olukord paraneb. Laste esindaja seisukoht Esindaja leidis, et kostja on kohustatud ülal pidama oma alaealisi laspi vähemalt selles ulatuses, milles oli sõlmitud elatise tasumise kokkulepe, s.o 5000 krooni kuus laste ülalpidamiseks kokku. Nimetatud summa on vähem, kui seaduse s ette nähtud miinimum. Elatis tuleb välja mõista alates sellest ajast, kui kostja enam kokkulepet ei täitnud, s.o jaanuarist 2009.a. Asjaolu, et üks vanematest on töötu, ei tohi kahjustada laste huve. Seni on lapsi pärast nende ema surma ülal pidanud tädi, Vxxxx Hxxx, kellel aga ei ole kohustust seda teha. Kohtuistung Hageja jäi kohtuistungil taotluse juurde määrata lastele eestkostjaks Vxxxx Hxxx. Elatise nõude osas hageja muutis nõuet ja palus elatise 5000 krooni välja mõista alates jaanuarist 2009.a. Kostja jäi elatise osas vastuväidete juurde ja täpsustas, et saab töötuskindlustushüvitist 4100 krooni ning töövõimekostuspensioni 2009.a krooni kuus. Eestkoste avaldusele kostja vastu ei vaielnud. Kostjal puudus huvi laste käekäigu vastu ning ta ei soovinud laste kasvatamises osaleda ning teatas, et tal ei ole võimalik ka lapsi enda juurde elama võtta. Kostja ei avaldanud soovi ka lastega kohtuda põhjendades seda võimaluste puudumisega. Vxxxx Hxxxx eestkostjaks nimetamisele vastu ei vaielnud. Laste esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja leidis pärast menetlusosaliste ärakuulamist, et eestkoste seadmine on vajalik. Kohtu põhjendused 3 Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on täies ulatuse põhjendatud.
13. Eestkoste seadmine Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ning lõike 3 kohaselt võib eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Jxxxx, Jxxxxxja Mxx Vxxxxxx ema, Vxxxx Vxxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a (t lk 13). Laste isa, Axxx Vxxxxxxelab lastest eraldi. AxxxxVxxxxxx ja laste selgituste kohaselt ei ole Axxx Vxxxxx laste kasvatamises ja nende elu korraldamises osalenud juba üle aasta. Axxx Vxxxxx ei tunne ka huvi laste käekäigu vastu- kohus leiab, et mõned telefonikõned lastele ei ole piisavad, et end laste elu ja käekäiguga kursis hoida. Laste esindaja ja kohtu ettepanekud saada aegajalt lastega ka reaalselt kokku ja veeta nende aega, lükkas Axxx Sxxxxx erinevaid ettekäändeid esitades tagasi. Selline käitumine ei ole laste huvides, kellel on õigus suhelda oma vanematega. Mõjuvaid põhjused laste kasvatamises mitteosalemiseks Axxx Vxxxxxxx puudusid. Laste kasvatamine on jäänud Vxxxx Hxxxx ja laste vanavanemate Vxxxx ja Vxxxx Pxxxx ülesandeks. Seega on Jxxxx, Jxxxx ja Mxx Vxxxxx jäänud ilma vanemlikust hoolitusest, mistõttu nad vajavad eestkostet. Vastavalt PrkS § 95 lg 1 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Jxxxx, Jxxxx ja MxxxVxxxxxxsuhtes on avaldanud valmisolekut olla eestkostjaks nende ema õde VxxxxxHxxx. Jxxxx, Jxxxx ja MxxxVxxxxxx olid nõus, et eestkostjaks määrataks Vxxxx Hxxx. AxxxxVxxxxxx Vxxxx Hxxxx eestkostjaks määramise suhtes vastuväiteid ei olnud. Kohus leiab, et täidetud on PrkS § 95 lg 2-4 nõuded ja Vxxxx Hxxx puhul ei esine PrkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Kohtule avaldatu kohaselt on Vxxxx Hxxxxx lastega head suhted, ta on olnud nende eest hoolitsemisse kaastatud juba Vxxxx Vxxxxxx elu ajal. Seega tuleb Vxxxx Hxxx määrata Jxxxx, Jxxxxxja MxxxVxxxxxx eestkostjaks. Vastavalt PrkS § 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja kohus ei pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades Jxxxx, Jxxxx ja MxxxVxxxxxx vanust tuleb lubada neil teha pisitehingute ilma eeskostja nõusolekuta summade ulatuses, mille eestkostja neile vabaks kasutamiseks annab.
14. Elatise nõue Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ei täida. Kostja ja laste ema Vxxxx Vxxxxxx vahel oli sõlmitud kokkulepe (t lk 16), mille p 6.3 kohaselt pidi AxxxVxxxxx tasuma laste ülalpidamiseks elatist 5000 krooni kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Axxx Vxxxxx täitis nimetatud kohustust kuni 2008.a detsembrini. Alates 2009.a jaanuarist Axxx Vxxxxx enam selleks avatud arveldusarvele elatist ei tasunud. Seega ei täida Axxx Vxxxxx PrkS § 60 lg 1 sätestatud kohustust. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja palus elatise välja mõista seaduses sätestatud minimaalmärast väiksemas 4 määras- kokkuleppes määratud summas 5000 krooni. Laste esindaja leidis, et see ei kahjusta ülemäära laste huve. Kostja vaidles elatise määrale vastu ja palus seda vähendada poole võrra ning määrata kindlaks täitmise kord. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi
15. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on välja toonud kaks asjaolu, mille tõttu tuleks vähendada elatist pooleni (s.o 1087.50 krooni) seaduslikust miinimummäärast: teovõime kaotus 40% (t lk 68-69) ja töötus (t lk 70). Kohus leiab, et kostja töötusstaatus ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks seadusest tulenevalt võimaluse vähendada elatist alla minimaalmäära. Kostja töövõime osalise kaotuse asjaoluga tuleb aga elatise määramisel arvestada. Lähtudes PrkS § 61 lg 4 ja lg 6 p 1 on võimalik vähendada elatist alla minimaalmäära vaid osaliselt, sest kostja ei ole täielikult töövõimetu. Hageja on aga nõudnud elatise väljamõistmist alla minimaalmäära- kolmelt lapselt kuuluks tasumisele kuus 6525 krooni (3x2175), kuid hageja palub välja mõista 5000 krooni (s.o 1666.66 krooni lapse kohta). Seetõttu leiab kohus, et vaatamata kostja osalisele töövõimetusele, tuleb hageja nõue siiski rahuldada täies ulatuses. Elatise määrab kohus igale lapsele eraldi summas 1666.65 krooni. Seoses kostjal töö ja töise sissetuleku puudumisega märgib kohus lisaks eeltoodule ka, et kostjal siiski sissetulek on- tema enda selgituse kohaselt on tal sissetulekuks istungi ajal 6109 krooni. Kuna lastel puudub teine vanem, lasub elusoleval vanemal vaieldamatult suurem kohustus oma lapsi ülal pidada. Kostja on tööealine isik ja laste vanemana peab ta tegema pingutusi, et omale uus töökoht hankida. Vanem peab tegutsema laste huvidest lähtuvalt ja kohtul on kohustus tagada eelkõige laste õigused ja vajadustega. Kohus märgib ka, et seadusest ei tulene kohustust, et eestkostja peab eestkostetavaid ülal pidama. Selline kohustus on ikkagi vaid laste vanematel. Lähtudes PkS § 70 lg-st 1 ja lg 2 mõistab kohus kostjalt elatise välja alates ajast, mil kostja enam elatise tasumise kohustust ei täitnud s.o jaanuarist 2009.a ja lähtudes PkS § 60 lg 1 tuleb elatist tasuda kuni laste täisealiseks saamiseni. Kuna lastel puudub teine vanem, tuleb elatis välja mõista eestkostja kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada kostja taotlust määrata tal elatise tasumise kohustus väljamõistetavast vaid osalise summana ja lükata ülejäänud elatise tasumine aega, mil tema majanduslik olukord paraneb. Nimetatud tingimuse saabumine on liialt ebamäärane ning sellisel viisil kohustuse täitmine on vastuolus laste huvidega- lapsed vajavad toitu, riideid ja koolitarbeid jooksvalt, mitte aga mingis ebamäärases tulevikus. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Laste esindamisega seotud kulu jätta riigi kanda lähtudes TsMS §172 lg
16. 5 Maimu Laumets Kohtunik 6