TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-8 Otsuse kuupäev 25.03.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla 10.09.2008 otsustuse nr. V1/6897 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 11.03.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus. Tühistada Tartu Vangla otsustus 10.09.2008 nr. V1/6897 „Taotlusele vastamine“. Mõista välja Tartu Vanglalt riigituludesse riigilõiv 250.- krooni (kakssada viiskümmend krooni) ning kanda see riigituludesse pärast kohtuotsuse jõustumist (haldusasi 3-09-8). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 25.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Romeo Kalda on pöördunud 29.08.2008 taotlusega Tartu Vangla poole ning taotlenud lubada laost kambrisse järgnevad isiklikud riideesemed : üks komplekt spordidresse, kampsun, dressipüksid. Romeo Kada on kinnitanud, et hoiab riideid puhtana ja kannab riideid ainult „Vangla Kodukord“ sätestatud nõuetele vastavalt. Tartu Vangla on taotlusele vastanud „Taotlusele vastamine“ nr. V1/6897 10.09.2008 ning teavitanud, et vastavalt Tartu Vangla direktori 04.07.2008 käskkirjale nr. 1-3/83 jäetakse taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja käsitleb vangla vastust nr. V1/6897 10.09.2008 haldusaktina ning on seisukohal, et otsuses puuduvad kaalutlused, miks tehti kaebajale keelduv otsustus. Samuti ei vasta otsus HKMS § 56 nõuetele, puuduvad kirjalikud põhjendused , puudub haldusakti õiguslik ja faktiline alus ning tehtavas otsustuses peavad piirangud olema proportsionaalsed. Kaebaja märgib, et tulenevalt VangS § 46 lg 2 võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav ise kindlustab oma riiete puhtuse. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki soovib vangla saavutada, kui kaebaja peab külmetama ja ei saa kasutada sportimiseks dressi, vaid peab vangla riietes sportima ning higistama ja seejärel veel kaks nädalat neid vanglariideid kandma enne pesemiseks andmist. Kaebaja on arvamusel, et selline keeldumine ei ole seadusega kooskõlas. Kaebaja on taotlenud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist ning taotleb teha ettekirjutus Tartu Vanglale asja uueks otsustamiseks. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et tema huvi haldusakti tühistamiseks on preventiivne ning esitab hiljem kahju hüvitamise nõude. Kaebaja on märkinud, et haldusakti tuleb vormistada nõuetekohaselt ning küsimuse otsustamine, kas kinnipeetav saab kanda isiklikku riietust, saab otsustada ainult vangla direktor, antud juhul on haldusakti allkirjastanud peaspetsialist. Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla viitab direktori käskkirjale 04.07.2008 nr. 1-3/83, mille kohaselt on lubatud isiklikke riideid kanda kinnipeetavatel, kellel ei ole väljastatud vangla vormi. Vangla viitab VangS § 46 lg 1, mis näeb ette, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust ning kaebajale ei saa teha erandit. Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kambrisse isiklikke riideid. Täiendavas vastuses vangla märgib, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleks lõpetada, kuna R. Kalda on esitanud uue samasisulise taotluse 23.09.2008, milles palus vanglal väljastada talle kambrisse kasutamiseks soojad talve dressipüksid, kampsuni, sooja kapuutsiga dressipluusi, Tsärgid ja alussärgid. Vangla on jätnud taotluse rahuldamata oma 22.10.2008 kirjaga V1/7702-1 , mis tähendab, et vangla on uuesti kaebaja taotluse läbi vaadanud ning langetanud uue otsustuse nr. V1/7702-1 näol, mistõttu on otsus V1/6897 (kaevatav otsustus antud asjas)kehtetuks muutunud. Justiitsministeerium on vaidemenetluse korras tunnistanud kehtetuks Tartu Vangla 22.10.2008 otsuse nr. V1/7702-1 põhjusel, et kaebajale isiklike riiete lubamise küsimuse otsustas peaspetsialist, kellel puudus selleks pädevus. Kohtu seisukohad ja otsustus: Asja materjalide kohaselt on Romeo Kalda pöördunud 29.08.2008 taotlusega Tartu Vangla poole ning taotlenud lubada laost kambrisse isiklikke riideesemeid : üks komplekt spordidresse, kampsun, dressipüksid. Romeo Kada on kinnitanud, et hoiab riideid puhtana ja kasutab vastavalt nõuetele. Tartu Vangla on taotlusele vastanud „Taotlusele vastamine“ nr. V1/6897 10.09.2008 ning teavitanud, et vastavalt Tartu Vangla direktori 04.07.2008 käskkirjale nr. 1-3/83 jäetakse taotlus rahuldamata. Vangistusseaduse § 46 reguleerib kinnipeetava riietust vanglas. Nimetatud seaduse § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kuid VangS § 46 lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse , korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Tartu Vangla direktor on andnud käskkirja nr. 1-3/83 „Kinnipeetavatele isiklike riiete kandmise lubamine“, mille kohaselt on vangla direktor andnud loa kinnipeetavatele kanda teatud isiklikke riideesemeid (jalanõud – 3 paari, sokid 7 paari, aluspesu 7 paari, soe pesu 1 komplekt, kindad 1 paar, sall 1 tk ning ajavahemikul 01.10.2008 kuni 31.03.2009 üks jope). Samuti on lubatud kinnipeetavatele, kellele pole vangla vormi väljastatud või kellel on väljastatud ainult osa vangla vormist, kanda puudujäävate vangla vormi elementide asemel isiklikke riideesemeid, mis on samaväärsed puudujäävate vormi elementidega. Romeo Kaldale on keeldumine tehtud 10.09.2008 otsustusega nr. V1/6897 viitega nimetatud käskkirjale. Vaideotsusega 01.12.2008 nr. 11-7/667 on jäetud vaie rahuldamata. Vaideotsuses on leitud, et R. Kaldale on väljastatud vangla riietus sarnaselt teiste kinnipeetavatega ning tal lasub kohustus seda kanda. Kuna vaide esitaja ei ole toonud välja mingeid erilisi põhjendusi, miks taotletud riideesemed talle vajalikud on, on vangla õiguspäraselt keeldunud nimetatud riideesmete lubamisest. Tulenevalt Vangistusseaduse § 46 lg 1 näeb ette, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust , sama paragrahvi lõige 2 kohaselt lubab vangla direktor teha erandeid eeldusel, et isiklike riiete kandmist taotlev kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse , korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Sama seaduse § 46 lg 3 kohaselt võib justiitsminister kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust. Antud juhul ei ole probleemi selles, et taotluse esitaja ei hoiaks oma isiklikke riideid korras või keelduks riietuse puhastamisest. Antud juhul on vastusega taotlejale keeldutud lubamast kambrisse isiklikke riideesemeid - l komplekt spordidresse, kampsun ning dressipüksid ning viidatud on direktori käskkirjale 1-3/83 04.07.2008, millise loetellu kaebaja poolt taotletavad riideesemed ei kuulu. Vangistusseaduse § 46 lg 2 ei kohusta vangla direktorit lubama kinnipeetavale kanda isiklikke riideesemeid , kuid annab selleks võimaluse. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus saada oma kambrisse isiklikke riideesemeid nende kandmiseks. Kaebuse esitajale on väljastatud nagu teistelegi kinnipeetavatele vangla riietus ning tal tuleb seda kanda. Kuid kohus nõustub ka kaebaja väitega, et tegemist on kaalutlusotsusega ning vanglal tulnuks oma otsustuses välja tuua ja kaalutleda võimalikult kõiki poolt – ja vastuargumente ning tuua välja asjaolud, mis põhjusel otsustati mitte anda kaebajale võimalust saada kambrisse kaebaja poolt soovitud isiklikke riideesemeid. Antud juhul on otsustus motiveerimata. Riigikohus on asunud mitmes kohtulahendis seisukohale, et isiku jaoks negatiivse otsustuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, millisel põhjusel on talle keeldumine tehtud, kuigi oma taotluses on kaebaja märkinud, et täidab VangS § 46 lg 2 tulenevat kohustust ning kindlustab oma riiete korrashoiu. Kohus on seisukohal, et kaevatav otsustus ei vasta HMS § 54, § 55 lg 1 , § 56 ja § 57 nõuetele, kuna otsustuses puudub kaalutlus, otsustus ei ole selgelt mõistetav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus , samuti puudub vaidlustamisviide, mistõttu ei ole kaevatav otsustus õiguspärane. Tulenevalt Vangistusseaduse § 46 lg 2 on vangla direktorile antud pädevus anda luba kinnipeetavatele vanglas isikliku riietuse kandmiseks või mitte seda lubada. Seega on selline kaalutlusõigus antud ainult vangla direktorile, mitte peaspetsialist-üksusjuhile, kes antud juhul on sellise otsustuse teinud, samuti vangistust reguleerivates õigusaktidest ei nähtu, et antud otsustuspädevust oleks delegeeritud peaspetsialist-üksusejuhile. Seetõttu on kaevatav otsustus antud pädevust ületades ning ka sellel motiivil on kaevatav otsustus õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kaebuse esitaja on teinud üheks taotluseks saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Vanglale, kuid kuna alates 29.01.2009 kannab R. Kalda vangistust Viru Vanglas, puudub vajadus saata Tartu Vanglale kaebaja taotlust uueks läbivaatamiseks. Vastav otsustuspädevus on ajal, mil R. Kalda viibib Viru Vanglas, Viru Vangla direktoril, seega on . R. Kaldal võimalus pöörduda samasisulise taotlusega Viru Vangla direktori poole. Kaebaja on kaebuse täienduses toonud välja ka põhjendatud huvi alusena preventiivse huvi ning asjaolu, et kaalub edaspidi võimalust Tartu Vangla vastu esitada kahju nõuet. Kaebuse täiendus on esitatud ajal, mil kaebaja kandis karistust Viru Vanglas , seega ei taotlenud kaebaja ka enam Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist. Tartu Vangla poolt täiendavas seisukohas on lisatud, et kaebaja on esitanud samasisulise taotluse Tartu Vanglale ka 23.09.2008, mil taotles kambrisse kasutamiseks isiklikke riideesemeid ning vangla on jätnud R. Kalda taotluse rahuldamata 22.10.2008 kirjaga nr. V1/7702-
- Nimetatud asjaolule tuginedes on vangla taotlenud menetluse lõpetamist käesolevas asjas, kuna rõhutab, et vangla on 22.10.2008 R. Kalda taotluse sama asja kohta kirjaga nr. V1/7702-1 rahuldamata jätnud (lahendanud) ning seega on kehtetuks muutunud 10.09.2008 otsustus nr. V1/6897, millega on läbi vaadatud R. Kalda 29.08.2008 esitatud taotlus isiklike riideesemete lubamiseks kambrisse. Kohus on seisukohal, et tegemist on kahe erineval kuupäeval esitatud erineva taotlusega ning kahe erineva otsustusega, mida ei saa käsitleda ühe ja sama asjana. Asjaolu, et R. Kalda on mõlemas taotluses soovinud luba isiklike riideesemete kandmiseks (riideesemete loetelu erinev), ei anna põhjust märkida, et tegu on sama asjaga ning samas ei ole vastustaja viidanud, et uue otsustusega on eelnev kehtetuks tunnistatud. Eeltoodu alusel tuleb kaebus rahuldada ning kaevatav otsustus tuleb tühistada kui õigusvastane otsustus. Kohus lähtus asja lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskuludest. Kohtumäärusega 12.01.2009 on Romeo Kalda vabastatud riigilõivu tasumisest, kaebuselt tulnuks tasuda riigilõivu 250.- krooni Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub Tartu Vanglalt väljamõistmisele riigilõiv 250.- krooni riigituludesse. Kohtulahendiga väljamõistetud riigilõivud kuuluvad kandmisele Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pangas a/a 10220034796011 , viitenumber 2900078525 või Swedbank a/a 221023778606 viitenumber
- Kohtunik Mare Priks