← Eesti

2-08-25761/2

Obsah (4)§ 42§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-25761 Tsiviilasi A L hagi

) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Kohus leiab, et poolte seletusega on tõendatud asjaolu, et lapse ema ja isa ei olnud abielus.

§ 42

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et DL(endine nimi S) põlvneb kostjast on tõendatud DNA ekspertiisiaktiga , mille kohaselt 99,99999993% tõenäosusega on kostja lapse isa. AK ei vaidle põlvnemise tuvastamise hagile vastu. Seega leiab kohus, et tuleb tuvastada, et DL(endine nimi S) põlvneb AK’ist, mille kohta tuleb teha kanne DL(endine nimi S) sünniakti.

§ 42

lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt

§ 70

lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

  1. lõikes nimetatud asjaolusid. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt poeg elab hagejaga ning on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni, kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid ja poolte seisukohti leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 2175 poja ülalpidamiseks alates 26.06.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni ehk kuni 26.08.
  2. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. RLS § 22 lg 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Taimi Kollom Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.