KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- veebruaril 2009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-21713 Tsiviilasi KP hagi LL vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 45459.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: KP(i.k. XXX, elukoht XXX ); esindajad Kostja: LL(i.k. XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista LLelatusraha tütre EMP, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks KP kasuks 2175.(kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 30.05.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 30.05.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist 5051.- krooni kuus alates 30.05.2007.a., s.o. ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.
- Hagi põhjendab hageja sellega, et poolte kooselust sündinud raske puudega tütar EMP jäi pärast pooltel suhete lõppemist 27.10.2003.a. elama hageja juurde. Kostja hagejat lapse ülalpidamisel materiaalselt ei toeta ega ole seda ka kunagi teinud. Kuna lapse ülalpidamiseks kulub hagejal väidetavalt kuus 8350.- krooni, palub hageja kostjalt välja mõista sellest poole ehk 4175.- krooni + tulumaksu 21 %, mis teeb kokku 5051.- krooni. Lapse kulud koosneva hageja väidetel eluasemekulust 650.- krooni, toidurahast 500.- krooni, kulutustest transpordile 3500.- krooni, sidekuludest 50.- krooni, kulutustest tervishoiule 200.- krooni, kulutustest hügieenitarvetele 100.- krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 340.- krooni ning kulutustest asenduskoolitusteenusele 3000.- krooni kuus.
- 03.10.2008.a. kohtule esitatud avalduses vähendab hageja elatisenõuet 4881.- kroonini kuus (t/l 58). Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuupalga alammäär Eesti Vabariigis oli 2008.a. ja on käesoleval aastal 4350.- krooni.
- Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja ei ole andnud kunagi hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha, on hagi elatise väljamõistmiseks kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Vaidlustamata asjaolu loetakse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostja on esitanud Viimsi Vallavalitsusele avalduse, et ta loobub oma õigustest lapse EMP suhtes, ei vabasta kostjat lapse ülalpidamiskohustustest. Kuna last hooldab ja kasvatab hageja, on tal ka õigus saada kostjalt kui lapse teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatusraha. Asjaolu, et hageja varem kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks nõudnud ei ole, ei tähenda, et hagejal on olnud piisavalt Lk 2
(4)vahendeid lapse ülalpidamiseks. Nimetatu ei ole ega saagi olla aluseks jätta elatis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata PkS § 61 lg 6 alusel nagu kostja ekslikult leiab.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kõige eeltoodu alusel moodustab poolte tütre EMP põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 6022.- krooni.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleb lapse ülalpidamiskulu poolte vahel jaotada arvestades poolte varanduslikku olukorda. Nii nagu kohtuotsuse p-s 13 on märgitud, sõltub väljamõistetava elatise suurus lisaks lapse vajadustele ka vanemate varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). 17.Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole andnud oma tütre EMP ülalpidamiseks hagejale elatist alates pooltel suhete lõppemisest ning põhjused miks kostja elatist lapse ülalpidamiseks hagejale andud ei ole, ei ole mõjuvad ega ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel aktsepteeritavad, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb elatis välja mõista hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks alates
- maist 2007.a., s.o. ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.
- Tõendid, mida kohus vaidluse lahendamisel ei arvesta. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 sätestatust jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi, mis tõendab, et hageja on sõlminud Seesam Kindlustuses EM P suhtes laste investeerimisriskiga kogumiskindlustuse ning maamaksuteate IP. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased, sest kogumiskindlustuse sõlmimine lapsele on olnud hageja vaba tahe ega saa olla aluseks seega elatise suuruse kindlaksmääramisel. Maamaksuteatis ei ole asjakohane tõend seetõttu, et Lk 3
(4)hageja ema IP kinnistu maamaksu suurus ei mõjuta elatise suurust kohtuotsuse punktis 15 märgitud põhjendustel. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid menetlusosalistel ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas algselt kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 5051.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 45.459.- krooni (9 x 5051). Kohtunik: Lk 4
(4)