← Eesti

2-08-21230/4

Obsah (7)§ 8§ 396§ 67§ 367§ 397§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2009, Tallinn Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja nu

§ 8

järgi on leping tehing kahe või mitme isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. 12. Hageja väitis, et tal oli kostjaga sõlmitud kaks suulist tähtajatut laenulepingut: 02.06.05 summas 575000 krooni ja 28.10.2005 summas 100000 krooni. Kostja seda ei tunnista. 13.

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama rahasumma või sama liiki asja samas koguses samas kvaliteedis. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et hageja väited sellest, et laenu esemeks oli mitte raha vaid korter kui piiritletud omadustega asi ja remont, ei ole õiged, sest

§ 396

lg 1 alusel saab laenuks olla raha või liigitunnustega asi, seega ei saa laenuobjektiks olla hageja poolt vastuväidetes kostja vastusele märgitud ostetud korteriomand ½ mõttelises osas ja vastavas ulatuses remont. 14. Et rääkida pooltevahelisest laenulepingust, peab olema hageja ja kostja vahel teineteisele suunatud siduvad tahteavaldused selleks, et pooli seoks õigused ja kohustused vastavalt

§ 67

lg 1 ja

§ 8lg 1 ja 396 lg 1.

  1. Hageja tahteavalduseks pidi olema olnud soov anda kostjale laenu ja kostjal vastavalt tahteavaldus saada seda laenu hagejalt.
  2. Vaidlus puudub selles, et pooled elasid koos, et nad ostsid korteriomandi vastavalt kumbki ½ mõttelise osa korteriomandist nr XXX(registriosa väljavõte, tlk 29), asukohaga XXX, Tallinn kooskõlas notariaalselt tõestatud müügilepinguga 02.06.05 (lk 16), seega on asjaolud tõendatud.
  3. Kohtule esitatud AS-i Sampo Pank ja hageja vahelisest laenulepingust XXX01.06.05 nähtub, et hageja sai pangast laenu ning kostja oli märgitud laenusuhtes pangaga kaastaotleja ning raha anti nii hageja kui ka kostja kasutusse ja käsutusse ning selle laenuks antud rahasumma 63911,65 EUR-i e. 1000000 krooni palusid nii hageja laenajana kui kostja kaastaotlejana kanda laenusaaja e. hageja kontole (vt lepingu põhitingimused, lk 7), sj on laenulepingu üldtingimuste p 1 järgi kostja kui kaastaotleja laenusaajaga panga ees lepingust tulenevate nõuete täitmise eest vastutav solidaarselt (tlk 8).
  4. Kohtule esitatud korteriomandi nr XXX müügi-ja asjaõiguslepingust (lk 16, not. registri nr XXX) nähtub, et pooled ostsid mõttelise osa (kumbki ½ mõttelise osa) märgitud kinnistust XXXja ostjad, so hageja ja kostja kohustusid müüjale maksma kumbki vastavalt oma osa eest 575000 krooni, sh 25000 krooni oli tasutud enne lepingu 3

(6)sõlmimist, 1000000 krooni tuleb tasuda teatud aja jooksul müüja soovil Pangale. Lisaks kinnitasid ostjad, et hüpoteegipidaja ja krediidiasutuse vahel on sõlmitud leping ja selle arvel saavad mõlemad ostjad, seega hageja ja kostja täita märgitud kohustuse (lepingu p 3.2), kusjuures 125000 krooni kohustuvad ostjad tasuma müüja soovil Pangale selgitusega laenulepingu osaline tagastamine (p 3.3.). Märgitud lepingus osales Pangana AS Hansapank (lk 17).
  1. Hinnates müügilepingut, leiab kohus, et nimetatud müügileping kajastub vaid hageja ja kostja vahelisi suhteid müüjaga, ½ mõttelise osa asja hinda ja selle tasumise korda, küll aga ei nähtu, et märgitud müügilepingu sõlmimisega oleks hageja avaldanud soovi anda kostjale laenu ja kostja oleks soovinud hagejalt saada laenu summas 575000 02.06.
  2. Mainitud laenuleping AS-ga Sampo Pank, milles hageja esines laenajana ja kostja kaastaotlejana, on kajastatud ka müügilepingus p-s 5.2.2, 5.2.
  3. Müügilepingus osales AS Sampo Pank hüpoteegipidajana (lk 17), kuid müügilepingu eelmainutud punktide järgi tagas ühishüpoteek AS Sampo Panga kui hüpoteegipidaja nõudeid nii hageja kui kostja vastu, mis tulenesid laenulepingust XXX01.06.
  5. Seega vaadeldes koos laenulepingut ja müügilepingut on võimalik järeldada, et hageja sai laenu pangast, kostja oli kaaslaenutaotleja, nende palvel kanti kogu saadud laen, mida nad võisid võrselt kasutada ja käsutada, üksnes hageja kontole, pooled olid AS-i Sampo Pank ees solidaarselt vastutavad eelmärgitud laenulepingu järgi e. solidaarvõlgnikud ja tagatiseks oli ühishüpoteek, ent kohtu arvetes ei saa järeldada hageja tahteavaldust kostjale laenu andmiseks summas 575000 krooni ning kostja tahteavaldust seda laenu hagejalt saada, st et poolte vahel oleksid vastastikused tahteavaldused laenu andmiseks ja võtmiseks ning et 02.06.05 oleks sõlmitud nende vahel suuline laenuleping. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjale

§ 367

lg 1 alusel ka märgitud rahasumma ulatuses laenu üle andnud kas vahetult kostjale või tema korraldusel kolmandale isikule e. täitnud tema poolt väidetavast 02.06.05 sõlmitud laenulepingust tuleneva laenuandja kohustuse rahas - summas 575000 krooni. Esitatud hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks kostjale tasunud 575000 krooni (lk 7275). Asjaolu, et kogu AS-st Sampo Pank saadud laen kanti selle sama lepingu järgi hageja kontole (veelgi täpsemalt korteriomandi müüja näidatud kontole, vt laenulepingu tingimused), ei tähenda, et hageja ja kostja enda vahel oleks laenuleping. Seega on hageja väited nendevahelisest suulisest laenulepingust 02.06.06 summas 575000 krooni tõendamata. 21. Hageja väitis, et kostjaga oli sõlmitud laenuleping suuliselt 100000 krooni 28.10.2005, mida kostja samuti eitab. Hageja leidis, et ta sai AS-lt Sampo Pank täiendavalt laenu vastavalt muudatustele nr 1 (lk 39). Ka nimetud laenulepingu muudatusest nr 1 nähtub, et varasemalt AS-ga Sampo Pank sõlmitud laenulepingut nr XXXmuudeti ja suurendati laenaja ja kaastaotleja käsutuses ja kasutuses olevat laenusummat 200000 krooni võrra seoses XXXasuva korteri remonttööde finantseerimisega, kusjuures muudatuste järgi kanti laenusaaja, kelleks oli hageja, ja kaastaotleja, kelleks oli kostja, palvel märgitud rahasumma laenusaaja kontole. Ka eeltoodud lepingust ei järeldu, et hageja soovis anda 100000 krooni laenu kostjale ja kostja soovis laenu saada hagejalt 100000 krooni ehk et nende vahel oleks olnud suuline laenuleping. Seda, et hageja oleks tema poolt väidetavalt 28.10.05 kostjale laenuks antud 100000 krooni ka üle andnud (sh kostja korraldusel kolmandale isikule kandnud) ehk oleks täitnud oma laenuandja kohustuse, ei ole hageja tõendanud. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et ta oleks kostjale tasunud 100000 krooni. Asjaolu, et kogu AS Sampo Pangast saadud täiendav laen (millega suurendati hageja ja kostja kasutuses olevat laenusummat) kanti selle sama lepingu järgi hageja kontole, ei tähenda, et hageja ja kostja vahel oleks omavahel laenuleping, samuti ei tähenda seda asejaolu, et pooled võisid kasutada saadud 4

(6)rahasummat korteri remondiks. Seega on hageja väited nendevahelisest suulisest laenulepingust 28.10.05 summas 100000 krooni tõendamata.
  1. Kohus peab vajalikuks märkida vastuseks hageja väitele (märgitud kostja vastuses), et asjaolu, kas pangast saadud laen kanti hageja kontole või vahetult müüja kontole või veel kellelegi kolmandale isikule, ei oma mingi tähendust, sest kohustuse võib täita võlausaldaja korraldusel kolmandale isiku, seega ei mõjuta kuidagi hageja ja kostjavahelisi suhteid pangast saadud raha tasumine näiteks korteriomandi müüjale tasumaks ostetud korterimandi eest. Ka ei kinnita pooltevahelisi tahteavaldusi laenulepingute sõlmimiseks hageja tehtud kulud ja tasud maaklerile, notarile, tasutud lõivud.
  2. Ehkki hageja arvates ei ole kostja vaielnud vastu hageja nendele väidete, mille kohaselt oleks kostja tasunud talle perioodil 12.12.2005-14.09.2006 perioodiliselt 2500-5000 krooni ja 20.11.06 500000 krooni, sj viimane on tehtud kostja korraldusel hageja kasuks, millega kostja justkui ei vaidlustaks laenusuhet, ei ole õige. Kostja vaidles kogu hagile vastu, leides, et poolte vahel ei ole olnud ühtegi laenulepingut ja et tema pole avaldanud 2005.a. tahet hagejaga lepinguliselt suhetesse astuda ega avaldanud kaudset ega otsest tahet laenu saamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt on tema ema müünud oma korteri ja et saadud rahaga tagastada AS Sampo Pank saadud laensumma ennetähtaegselt summas 500000 krooni. Nii on kostja põhjendanud oma vastuväiteid kogu hagile ja seega asjaolu, et hageja väidetel on kostja tasunud talle raha, ei tähenda, et poolte vahel oleks sõlmitud laenulepingud vastavalt 02.06.05 ja 28.10.05 summades 575000 krooni ja 100000 krooni ning et kostja oleks avaldanud tahet neid lepinguid sõlmida.
  3. Mis puutub kostja väidetesse, et hageja on sidunud kaks suulist laenulepingut vastava müügilepinguga ja AS-ga Sampo Pank sõlmitud laenulepinguga, ja selle tõttu on need tühised, kuna oleksid pidanud olema kirjalikud ja on seega igal juhul tühised, siis kohus sellega ei nõustu. Hageja on soovinud vaid suulist laenusuhet poolte vahel tõendada märgitud lepingutega ent märgitud väiteid ei leidnud tõendamist. Laenuleping ei pea olema sõlmitud kirjalikus vormis poolte vastastikuseid tahteavaldusi laenu andmiseks ja võtmiseks, kuna ei tulene seadusest, va siis kui pooled on vormis kokku leppinud TsÜS § 83 lg 1, 2 järgi.
  4. Mis puutub hageja väitesse saada väidetavalt antud laenult intressi, siis märgib kohus selle kohta järgmist.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi, muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. Märgitud majandus- või kutstegevus ei pea olema tõepoolest seotud laenude andmisega (laenu andmine kui majandus- ja kutsetegevus: näit. pangad), kuid nimetatu tähendab eelkõige seda, et isik tegutseb üldse majandus- kutsetegevuses ning ühtlasi selle tegevuse raames annab näiteks ka laenu, millelt saaks nõuda eelduslikult ilma kokkuleppeta seadusjärgset intressi. Seega nõustub kohus kostjaga, et hagejal ei ole märgitud väidetavate laenulepingute järgi intressi saamise õigust, kuna hagi asjaolude kohaselt intressi kokku lepitud ei olnud (vt hagiavaldus, lk 3) ja hageja ei ole esile toonud, et ta oleks majandus-, kutsetegevuses tegutsev isik laiemas tähenduses, kes väidetavalt oleks andnud kostjale laenu. Eeltoodu tõttu ei ole hageja intressinõue õiguslikult põhjendatud ja sellepärast ei ole hagejal õigust nõuda intressi ka seaduses sätestatud määras. Hageja nõue välja mõista seadusjärgne intress edaspidiselt, ei ole samuti õiguslikult põhjendatud, kuna alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi saab rääkida üksnes viivise nõudest. 5

(6)26.

§ 76

lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõude kohustuse täitmist. Kuna käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hagejal oleks kostjaga sõlmitud 02.06.2005 suuline laenuleping summas 575000 krooni ja 28.10.05 vastavalt 100000 krooni, siis puudub kostjal kohustus, sj intressi tasumise kohustus, mida tal tuleks täita ja millise rikkumise korral saaks hageja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut olematute lepingute ülesütlemise teatele, väljastusteadetele ja sellele saadetud kostja vastusele.

  1. Hageja esitas kohtule tema ja tema isa vahelise laenulepingu (lk 76), isa pangakonto väljavõtte, ent nimetatud tõendid kajastavad hageja ja tema isa vahelisi suhteid, ega tõenda poolte kahepoolset tahet, sh kostja tahet soovida sõlmida hagejaga laenulepinguid. Kostja esitas hüpoteegi seadmise lepingu (lk 56) T. T ja UAS-i vahel, isikliku kasutusõiguse lepingu nr 537/2007 (lk 61) poolte ja T. T vahel, ent märgitud kinnitavad samuti tema, hageja ja T. T vahelisi asjaõiguslikke kokkuleppeid, võimalikke hageja ja tema isavahelise lepinguliste kohustuste tagatisi, kuid kuna kostja ei ole hageja vastu nendest lepingutest tulenevaid nõudeid esitanud, ei oma need käesolevas vaidlused tähendust. Menetluskulud
  2. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi jäi rahuldamata, mistõttu jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.