Obsah (8)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432§ 150§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 05. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-09-21666; Korteriühistus J.Kivistiku 1

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja võtab hagis esitatud nõude õigeks ning kohustub võlgnevuse ning hageja kantud menetluskulud tasuma käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. 1.2 Kostja kohustub tasuma igakuiselt alates juulist 2009 kuu 25.ndaks kuupäevaks kompromisslepingu sõlmimise hetkeks hageja ees olevat võlgnevust 500 (viissada) krooni hageja arveldusarvele ilma täiendava hageja poolse meeldetuletuseta (võlgnevuse osamakse). 1.3 Võlgnevuseks loevad hageja ja kostja summat 26 541 (kakskümmend kuus tuhat viissada nelikümmend üks) krooni ja 40 senti, mis sisaldab lepingu sõlmimise hetke põhivõlgnevust 22 225,39 krooni, viiviste võlgnevust 2 306,01 krooni ning poolt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 2000 krooni. 1.4 Kostja kohustub tasuma jooksvate majandamiskulude eest samaks tähtajaks hageja arveldusarvele vastavalt igakuiselt esitatavale makseteatisele. 1.5 Juhul, kui kostja poolt tasutud summa ei ole piisav, et katta nii võlgnevuse osamakset kui ka jooksvat makset majandamiskulude eest, loetakse esmalt tasutuks jooksvad maksed (või jooksvate maksete võlgnevus kui see on tekkinud). 1.6 Kostja poolt käesoleva lepingu korrektse täitmise korral ei jätka hageja viivise arvestust võlgnetavalt põhisummalt. Võlgnevuse osamakse (osamaksete) tasumisega viivitamise korral arvestab hageja ning kostja kohustub tasuma kostja poolt viivitusse jäänud võlgnevuse osamakselt (osamaksetelt) viivist 0,07% päevas kuni võlgnevuse osamakse (osamaksete) tasumiseni. 1.7 Juhul kui kostja jääb võlgnevuse osamakse tasumisega viivitusse rohkem kui 30 päeva, on hagejal õigus käesoleva kompromisslepinguga kokku lepitud maksegraafik ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata ühepoolselt üles öelda ning pöörduda kogu punktis 2.1 määratud võlgnevuse, mis on kostja poolt tasumata, ning punkti 5 järgi arvestatava viivise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohtutäituri kulud jäävad sellisel juhul kostja kanda. 1.8 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikust tagajärjest. Muud otsustused
2. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 2000 krooni, mis laekus Korteriühistus J.Kivistiku 1 kontolt nr 10220005349015 AS-s SEB Pank
3. mai 2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 Korteriühistus J.Kivistiku 1 kontole nr 10220005349015 AS-s SEB Pank (selgitusse märkida „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-09-21666); 2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
4. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

2 Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 12. mail 2009 tasutud riigilõivust 4000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 2000 krooni. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Helle Tamm Kohtunik 3