lg 4 tulenevalt tulenevalt vastavalt kompromissi sõlminud poolte (lapse vanemate) kokkuleppele 5 (viie) päeva jooksul kättetoimetamisest alates. IV. Määrus kätte toimetada avaldajale ja asjast puudutatud isikute esindajatele. Kohtumääruse aluseks olevad asjaolud ja kohtu otsustuse põhjendused. 12.08.2008 esitas A M Viru Maakohtule avalduse lapse M M sünd. xxxx, elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks. 31.07.2009 esitati antud tsiviilasjas kohtule kinnitamiseks lapse vanemate - A M`i ja A M`i vahel saavutatud kompromissileping. Kohtumenetluse käik Alaealise lapse suhtes vanema õiguste määramiseks on asjast puudutatud isikuteks lapse isa – A M, samuti Tsiviiilkohtumenetluse (
) § 552 tulenevalt mõlema vanema elukohajärgsed kohalikud omavalitsused.
lg 2 tulenevalt määras kohus 08.10.2008 kohtumäärusega alaealisele M M`ile tema huvide kaitseks esindaja riigi õigusabi korras, kelleks sai vandeadvokaat Kristel Vedro. Asjas on korduvalt ära kuulatud nii avaldaja kui ka kõik asjast puudutatud isikud. Kohtuistungid on toimunud 17.11.2008, 17.02.2009, 22.04.2009, 12.05.2009, 16.06.2009 ja 31.07.2009. Kohtumenetluse käigus saavutasid lapse vanemad kokkuleppe, et lapse M M`i 4 elukohaks jääb tema ema – A M`i elukoht. Samas jätkus vaidlus lapsega suhtlemise korraldamise osas. Vanemad on koos lapsega viibinud perenõustaja vastuvõtul, samuti pöördunud Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskusesse Mahena. Esialgse arvamuse lapsega suhtlemise korraldamisel on asjas andnud nii perenõustaja P M kui psühhiaater M V ja ka kriisinõustaja T N . 31.07.2009 kohtuistungil kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissilepingu tingimustes on arvestatud nii perenõustaja kui ka kriisinõustaja esialgsetes arvamuses toodud seisukohti ja ettepanekuid. Lapse elukohaks kuni põhikooli lõpetamiseni jääb ema A M`i elukoht. Lapsega suhtlemise korra osas on vanemad üksikasjalikult kokku leppinud nii suhtlemise päevades kui ka lapse toomises ja viimises ja vastavates kellaaegades, samuti on seatud lapse isale tingimuseks,, et ta ei tarvitaks lapsega suhtlemise ajal ega enne seda alkoholi ja ei halvustaks teist vanemat ega tema elukaaslast. Vajalikuks peetakse ka, et lapse isa A M pöörduks enda hingeliste probleemide lahendamiseks vastava ala spetsialistide poole. Kohtuistungil täpsustati veel, et kooliga toimub vahetu suhtlemine lapse elukohast tulenevalt lapse ema – A M`i kaudu, kes edastab saadud teavet ka lapse isale. Asjas kantud menetluskulud jätab kumbki avaldaja enda kanda vastavalt
Avaldaja ja asjast puudutatud isik A M paluvad sõlmitud kompromissileping kohtul vastu võtta, see esitatud kujul kinnitada ning menetlus tsiviilasjas ühtlasi lõpetada. Samuti paluvad avaldajad lühendada
lg 4 tulenevalt määrusele edasikaebe tähtaega kuni 5 päevani nende esindajate poolt kompromissi kinnitava määruse kättesaamisest alates. Asjast puudutatud isikutena kaasatud kohalike omavalitsuste esindajad nõustuvad saavutatud kompromissi kinnitamisega ja asjas menetluse lõpetamisega. Ka lapse esindajaks määratud vandeadvokaat Kristel Vedro`l ei oma kompromisslepingu kinnitamiseks vastuväiteid, kuna leping ei kahjusta lapse huve ning on lapse jaoks vanematevahelisi suhteid arvestades parim võimalik lahendus. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leiab, et esitatud taotlus vanema õiguste määramise avalduse lahendamiseks kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse (
) § 550 lg 1 p 2 kohaselt toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras.
kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi; sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 tulenevalt peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Ka
lg 4 sätestab, et kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 5
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kuna kompromiss on sõlmitud alaealise lapse huvides ning on vanemate poolt kokkulepitud tingimustel ka täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 1 tulenevalt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Asjaolude olulisel muutumisel ning vanemate vahel lapse suhtes õiguste määramisel edaspidi kohtuvälise kokkuleppe mittesaavutamisel on huvitatud isikul võimalik ka vastava avaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised on kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Vastavalt
Kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad avaldaja ja asjast puudutatud isik A M lühendada määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale määruse kättetoimetamise päevast arvates. Asjast puudutatud isikutel nimetatud taotluse osas vastuväited puuduvad. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel veel
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 22. augustil 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.