Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-08-66367 Otsuse kuupäev 15.12. 2008. a Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi GZ (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi kostja J Z´i (isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.11. 2008. a Istungil osalenud isikud Pooled isiklikult Edasikaebamise kord Kohtuotsuse reolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Mõista kostja J Z´ilt alates 09.10.2007. a kuni 01.01.2008. a igakuine elatis 1800 krooni ja edasi 2000 krooni poolte ühise poja J Z´i (sünd xxx.
- a)ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja GZ kasuks. 2000 krooni osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse täitmine elatusraha osas vahemikus 09.10.2007. a kuni 09.10.2008. a lükata edasi kuni 19.03.2010. a. Menetluskulud (riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) panna kostja kanda. Poolte seisukohad Hagiavalduse ning kohtuistungil väidetu kohaselt on pooltel ühine alaealine poeg J, kelle ülalpidamises kostja ei ole kunagi osalenud. Hageja on töötuna arvele võetud ning perekonna olukord on raske. Seoses eeltooduga palus hageja mõista kostjalt alates 09.10.2007. a poolte ühise poja ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et tal on käesoleva aasta veebruaris sündinud poeg teisest kooselust. Väidetavalt on perekonna aineline olukord raske. Perekond elatub kostja palgast, mille suurus on 5000 krooni. Hageja elukaaslase sissetulek on 2482 krooni ning ta viibib lapsega kodus. Lisaks eeltoodule peab kostja laenu tagasi maksma. Kosta oli nõus elatusraha maksma, kuid leidis, et selle suurus võiks olla 1500 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused ning tutvunud dokumentaalsete tõenditega, asus seisukohale, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Nähtuvalt konto väljavõttest on kostja tasunud J´i ülalpidamiseks hageja arvele selle aasta maikuus 1800 krooni, augustis 1500 krooni ja septembris 500 krooni. Seega on elatusraha tasumine olnud ebaregulaarne ning mittepiisav, andes aluse elatusraha väljamõistmiseks. Küll tuleb väljamakstud elatusrahaga kohtuotsuse täitmisel arvestada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 61 lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus analüüsib esmalt seda, kas kostja teisest kooselust xxx. a sündinud poeg A osutuks varaliselt vähemkindlustatuks juhul, kui J´i ülalpidamiseks elatusraha selle alammääras välja mõista. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja netopalk augustikuus 5474 krooni,aprillis, mais, juunis ja juulis 5089 krooni. Lisaks eeltoodule on kostja saanud palgale lisanduvaid makseid, s.o. A V 500 krooni,V S ´ilt 290 krooni. Nähtuvalt konto väljavõttest on kostja teinud ka ise arveldusarvele teatud rahalisi sissemakseid. Seega on kostjal lisaks töötasule ka muid (kuigi nappe) sissetulekuid. Kostja elukaaslase vanemahüvitis on oktoobris ja novembris olnud 2482 krooni kuus. Septembrikuus on kostja saanud peretoetuse, mille suurus on 6926 krooni. Kostjale kuulub RAF 2203, mille ehitusaasta on 1988. a. Kostja väidetel on sõiduk antud lammutusse. Sõiduki ehitusaastat arvestades on eeltoodu ka usutav. Lisaks eeltoodule kuulub kostjale Nissan Sunny, mille ehitusaasta on 1989 ja BMW 5251 A, mille ehitusaasta on 1989. Arvestades sõidukite ehitusaastat on kostjale kuuluvate sõidukite väärtus tagasihoidlik, kuid mitte olematu. Kostja poolt võetud laen oli kohtu hinnangul otsustus, millega kohus ei pea õigeks elatusraha väljamõistmisel arvestada. Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna õiendi kohaselt on hageja töötuna 22.09.2008. a arvele võetud (toim lk 8). Õiendi järgi on hageja töötutoetus päevas 270 krooni. Ühes kuus seega 8100 kuni 8370 krooni. Hagejal on õigus töötutoetust saada kuni 25.06.2009. a. Hageja elab Tallinnas, kus tasuva töö leidmine võrreldes Narvaga, kus kostja elab, on soodsam. Küll võib arvestada, et hageja elab koos poolte täisealise (kuid õpieas) poja A ´ga, keda hageja toetab. Nähtuvalt KÜ maksekorraldusest on hageja eluasemekulude võlgnevuse suurus olnud 4200 krooni, viidates makseraskustele. Samas järeldub arvele lisatud maksekorraldusest,et võlg on tasutud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Eeltoodust järelduvalt jõudis kohus seisukohale, et hagi rahuldamise korral on poeg A varaliselt siiski vähem kindlustatud kui J. Samuti tuleb arvestada, et 1997. a oli elatusraha alammäär 1800, mitte 2175 krooni. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja pöördus kohtusse 09.10.2008. a. Elatusraha palus hageja mõista välja alates 09.10.2007. a ning taotlus kuulub rahuldamisele. TsMS § 244 lg 1 p 1 alusel kuulub elatusraha viivitamatule täitmisele. Kohtu hinnangul on eeltoodu kostja jaoks jõukohane ühe kuu elatusraha ulatuses. Seega on kohtu hinnangul õiglane, et kostja J Z´ilt tuleb välja mõista poolte ühise poja J Z´i (sünd xxx.
- a)ülalpidamiseks elatis alates 09.10.2007. a kuni 01.01.2008. a 1800 krooni kuus ja edasi 2000 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni hageja GZ kasuks. 2000 krooni osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse täitmine elatusraha osas vahemikus 09.10.2007. a kuni 09.10.2008. a tuleb lükata edasi kuni 19.03.2010. a, andes kostjale jõukohase võimaluse oma sissetulekuid optimeerida. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud (riigilõiv) jääb kostja kanda ning see kuulub väljamõistmisele riigituludesse, sest hageja oli RLS § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivus vabastatud. Riigilõivu arvutamise aluseks on lähtuvalt TsMS § 129 lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. KOHTUNIK EPP HAABSAAR