kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Hageja väite kohaselt ei ole kostja poja D ülalpidamiseks elatist piisavalt maksnud. Kostja pangakonto väljavõttest (t.lk 6) nähtub, et kostja on maksnud 2008 juulis ja augustis 1 700 krooni ning 13.oktoobril 2 000 krooni. Riigikohus on asunud oma otsuses nr 3-2-1-108-07 seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et kostja on maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist nii ebaregulaarselt kui mitte vajalikus suuruses. Vastavalt PKS §-s 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008 aastal on nimetatud summa 2 175 krooni.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on näidanud ära lapse vajadused summas 6 900. Hageja on osa kuludest (ujumistreeningud ja lasteaia kulu) tõendanud. Hageja poolt näidatud kulutused toidule, riietele, jalatsitele, hügieenitarvetele ja tervishoiule on lapsele eluliselt vajalikud ning nende tõendamist ei pea kohus vajalikuks. Ülemäära suurena tundub eluaseme kulu 3 275 krooni, mida hageja ei ole põhistanud ega tõendanud. Hageja sissetulekuks on hetkel vanemahüvitis 4 350 krooni ja lapsetoetus ja hooldustasu kokku 900 krooni (t.lk 23). Kostja töötasu on alates novembrist 2008 oluliselt vähenenud ning käesoleval ajal on see 4 000 krooni piires. Poolte muu vara kohta kohtule tõendeid ei ole esitatud. Kohus loeb poolte varalise seisu võrdseks, millest lähtuvalt tuleb pooltel lapse ülalpidamiskulud kanda võrdsetes osades. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on ka tütar A L . Kostjalt on 16.01.2009 Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis tütre A L ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus. Seega arvestades seitsme aastase lapse vajadusi ning kummagi vanema varalist seisu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatise välja mõistmist suuruses 2 500 krooni kuus.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 10.oktoobril 2008, mis ajast tuleb elatis kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista. 2 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.