lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 24.07.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel poeg A , kes sündis xxx. Poolte xxx aastal sõlmitud abielu on lahutatud ning nad ei koos 2004 aastast. Poeg elab hageja juures ja on tema kasvatada ning lapse ülalpidamiskulud kannab hageja. Pooled sõlmisid 2004 aastal elatise tasumise kokkuleppe, kostja kohustus igakuiselt tasuma 1000 krooni. Sellest summast ei piisa lapse ülalpidamiseks, hageja on arvestanud kulutused juuksurile 150 krooni, hügieenile 150 krooni, ujumine 400 krooni, kooli teater 150 krooni, matkad ja reisid koolis 250 krooni, uisutamine 250 krooni, taskuraha 250 krooni, telefonikaart 200 krooni, transpordile 200 krooni, toidule kuus 2000 krooni, eratunnid eesti keeles ja matemaatikas 1500 krooni ja eluaseme üürile 1200 krooni. Kokku on hageja kulutused lapse ülalpidamiseks 6700 krooni kuus. Hageja ei ole arvestanud kõikvõimalike ettenägematute kulutustega, vaid teadaolevate ja igapäevaste väljaminekutega. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 4035 krooni ja jätta menetluskulud tema kanda. Kostja vastuväited. Kostja leiab, et asjas võiks menetluse lõpetada arvestades tema varanduslikku olukorda. Kostja brutosissetulek on 20 000 krooni ehk 15 861 krooni, millest 1000 krooni on tasunud lapse A ülalpidamiseks. Oma sissetulekust tasub ta õppelaenu 829 krooni. 2008 mais lahkus kostja piirivalve teenistusest tervislikel põhjustel ja sai tööle P AS –i, koos abikaasaga osteti kahetoaline korter, mistõttu on kodulaenu tagasimakse igakuiselt 4737 krooni kuus, lisaks kahe kinnistu kindlustused 400 krooni kuus. Arvestades maha paratamatud kulutused jääb sissetuleku suuruseks 9295 krooni. Hageja bruto sissetulek on 10 700 krooni, seega tema neto sissetulek on 8874 krooni ehk arvestades koos elatisrahaga ületab 579 krooni kostja omast. Kostja abikaasal puudub võimalus koheselt tööle asuda, l puuduvad lasteaiakoha. H L osutuks elatisraha tõstmisel tunduvalt vähem kindlustuks kui elatist saav laps. Kostja toetada on ka kasupoeg J K . Kohtukulud palub kostja panna hageja kanda, sest kohtusse pöördumine on hagejal asjata arvestades kostja vastuväiteid. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg A L, kes on sündinud xxx aastal ning elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle. Hageja palub selleks määrata 4053 krooni, kostja on pidanud võimalikuks tasuda 1000 krooni. Kohus käsitleb esitatud hagi elatise nõudena mitte elatise suurendamisena, kuivõrd varasemalt ei ole elatist välja mõistetud, pooled on lapse ülalpidamiskulud lahendanud kokkuleppel. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kostja on vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, sest peab võimalikuks tasuda oma sissetulekutest 1000 krooni suurust elatiraha, sealjuures vaidlustab hagetava elatisraha suurust ja osaliselt kakulutusi lapsele. Kostja kinnitusel on igakuine makstud summa hagejale 1000 krooni kuus.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus loeb tõendatuks, et elatist ei ole alates hagi esitamisest kostja poolt piisavalt tasutud arvestades lapse vajadusi ja vanemate varanduslikku olukorda. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagetava elatisraha liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. Hageja poolt esile toodud kulutusi on võimalik optimeerida. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on arvestanud kulutused lapse kohta kokku 6700 krooni, sealhulgas juuksurile 150 krooni, hügieenile 150 krooni, ujumine 400 krooni, kooli teater 150 krooni, matkad ja reisid koolis 250 krooni, uisutamine 250 krooni, taskuraha 250 krooni, telefonikaart 200 krooni, transpordile 200 krooni, toidule kuus 2000 krooni, eratunnid eesti keeles ja matemaatikas 1500 krooni ja eluaseme üürile 1200 krooni. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb nende majanduslikku olukorda pidada hetkel saadavate sissetulekute osas võrdseks. Hagejal ei ole teisi ülalpeetavaid, kostja ülal pidada on ka xxxsündinud tütar H . Kostja väited J K ülapidamiseks ei ole asjakohased, sest seadusest tulenevalt puudub kostjal tema ülalpidamiskohustus. Hageja saab töötades OÜ-s E töötasu brutopalgana 10 559.17 krooni. Kostja on istungil kinnitanud, et tema töötasu on keskmiselt netosummana 15 800 krooni, muud tuluallikad puuduvad. Kostja sissetuleku suurust kinnitab P AS teatis palga suuruse kohta. Pooled ei ole esile toonud muud märkimisväärset vara või elamisstiili, mis võimaldaks järeldada suuremaid sissetulekuid. Igapäevaseks elamiseks kasutatav eluruum on kostjal soetatud laenuga, mis on kaasa toonud kostjale igakuised laenu tagasimaksed. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kostja on kohtuistungil 16.10.2008 väidetu kohaselt varasemalt küll lapsega suhelnud, nüüdseks mitte. Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole vaidlust, et alaealise lapse ülalpidamiskulud kannab hageja, kelle juures laps elab. Kostja on teinud ebaõige aritmeetilise arvestuse, et alaealine tütar H jääb vähem kindlustatuks, kui ta kohustub tasuma elatist üle 1000 krooni. Kostja on lugenud oma sissetulekuks 9295 krooni arvestades maha suuremad väljaminekud, lisanud võimaliku abikaasa sissetuleku 3500 krooni ja jaganud selle perekonnaliikmete vahel. Samas on ta jaganud hageja brutotasu, arvestamata eluasemekulusid, perekonnaliikmetega arvuga ehk kahega. Kohus juhib tähelepanu, et kostja sissetulek ei ole 14 861 – 829- 4737, saades 9295 krooni vaid brutotasuna 14 861 krooni. Seega ei ole õige tema väide, et tütar H jääb elatise suurendamisel vähem kindlustatuks. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab kohaselt summaks 2500 krooni. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus neid asju osta või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise suuruse kindlaks määramisel või mitte. Kohus leiab, et kõiki kulutusi ei ole kostja ka vaidlustanud ning lapse igakülgse arendamise huvides on kahtlemata kulutused koolikohustuse täitmiseks ja huvialaringidele. Arvestada tuleb ka, et elatis on deklareeritav tuluna tulumaksuseaduse kohaselt. Kostja on palunud elatise suuruse määratlemisel arvestada tema kohustusi ja majanduslikku olukorda ning kohaldada PKS §- 61 lõikes kuus toodud võimalust mõista elatis välja alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus hinnates kostja varanduslikku olukorda eelpool otsuses, ei loe nimetatut tõendatuks. Seega tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 2500 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 24.07.2008.a., seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Pooled ei soovinud täiendavaid tõendeid ei varandusliku olukorra ega lapse kulutuste kohta esitada. Menetluskulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse, menetluskuluna on
lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Seega tuleb menetluskulud riigilõivu osas välja mõista kostjalt riigituludesse pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Kostja vastuväited panna menetluskulud hageja kanda ei ole kooskõlas seadusega. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.