otsusega tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99. Hagiavaldusest nähtuvalt pidi kostja teadma ja teadis algusest peale so 05.11.1997.a. vara omandamise alusetust. Kostja tagastas tühise tehingu järgi saadu, mida ta säästis 42 kuud ning mille arvel teenis intressitulu hageja hinnangul 204 595,62 kr. Kostja vastuväited 11.07.2008.a. esitas kostja taotluse hagi hagi aegumise kohaldamiseks ja lõppotsuse tegemiseks. Taotluse kohaselt hageja nõue muutus sissenõutavaks enne 01.07.2002.a. VÕSRS § 9 alusel kohaldatakse enne nimetatud päeva kulgema hakanud aegumistähtajale seadust järgnevalt. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui
või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse
-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. 1 Kuivõrd
kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui seni kehtinud seadus ette nägi, hakkab
-s toodud lühem aegumistähtaeg jooksma alates 01.07.2002.a.
lg 1 kohaselt alusetult rikastumisest tuleneva nõude tähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99 tehtud kohtuotsuse järgi kohustus kostja tagastama hagejale tühise liisingulepingu alusel tehtud maksed. Kostja on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud summa hagejale 27.07.2001.a. Kostja põhjendatult eeldas, et on rahuldanud hageja nõude ning et täiendavalt hagejal kostja vastu samal alusel nõudeid ei teki. VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema 01.07.2002.a. ning aegumistähtaeg saabus 01.07.2005, hageja esitas hagiavalduse 02.06.2008.a. Selleks ajaks oli hagi aegunud. Hagi esitamine teise isiku vastu ei ole aegumise peatumise aluseks. Hageja seisukoht kostja taotlusele Hageja 01.09.2008.a. vastuse kohaselt kostja taotlusele, hageja ei nõustu aegumise vastuväitega. Hageja asendas kostja tulenevalt riigikohtu lahendist 17.04.2008.a., millega jõustus tsiv asi 3-7-1-294, kus alusetult asendati kostja AS H/HAS (reg kood XXX ) teise tänase kostjaga AS H(reg kood XXX ). Hageja leiab, et ta on mõistliku tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist 17.04.2008.a. esitanud oma nõude ning varem ei olnud alust hagejal tänase kostja vastu nõude esitamiseks. Kohtu põhjendused ja asjaolud TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 01.07.2005.a. esitas hageja nõude AS Hvastu summas 204595,62 kr TsK § 477 lg 5 alusel . 20.05.2008.a. palus hageja asendada kostja uue kostja AS H(reg kood XXX ). 28.05.2008.a. kohtumääruse kohaselt kohus asendas kostja AS H uue kostja AS-ga H. 11.07.2008.a. esitas kostja taotluse tema vastu esitatud hagi aegumise kohaldamiseks ja lõppotsuse tegemiseks. Kooskõlas
Poolte vahel on vaidlus nõude aegumise üle. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli AS-i H(reg kood XXX ) endine ärinimi AS H(alates 26.06.199628.04.1998.a.). AS H(reg kood XXX ) on äriregistri teabesüsteemi andmetel äriregistrisse kantud 28.04.1998.a. 10.07.2001.a. jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99, mille resolutsiooni kohaselt tunnustati AS Hja U Lvahel 05.11.1997.a. sõlmitud vara, eramu aadressil XXXTallinn, järelmaksuga ostu-müügilepingu tühisust. Resolutsiooni kohaselt tuli AS-l H nimetatud tehingu järgi saadu 462 906,27 kr tagastada U L . 27.07.2001.a. on kostja AS Hnimetatud summa hagejale tagastanud.
lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlust pole selles, et 05.11. 1997. a sõlmitud ostu-müügileping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud
lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale ja lg 4 järgi tühist tehingut ei pea täitma. Asja materjalidest nähtuvalt osundatud lepingut täideti ja saadu ka tagastati.
sätestas, et aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada 2 või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuivõrd kõnealune leping oli tühine ja kehtetu algusest peale ja seda ei pidanud täitma (
lg 4), pidid lepingu pooled seda tulenevalt AÕS RS § 13 lg 6 ja
Eelnevat arvestades tuleb lugeda aegumistähtaja kulgu lepingu täitmise hetkest so hetkest mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud
Alates
lg 1 järgne alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem.
lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi
Kuivõrd VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2005. a (
), tuleb hageja nõue, milline on kostja AS H vastu esitatud 20.05.2008.a., lugeda aegunuks. Hageja väide, et hagejal ei olnud varem alust esitada nõuet AS Hvastu on ainetu sest kõnealuses tsiviilasjas nr nr 2/3/19-6078/99 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis on selgesõnaliselt kirjas, et kohustatud isikuks on AS H. Tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99 tehtud vigade parandamise määruse jõustumise kuupäev antud asjas õiguslikku tähendust ei oma. Nõustuda tuleb hageja väitega, et hagi esitamine AS H vastu ei mõjutanud aegumistähtaja kulgemist, kuivõrd nõude esitamine teise isiku vastu ei ole aegumise peatumise aluseks. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et U L nõue AS H vastu on aegunud, on käesolev otsus lõppotsus edasikaebamise tähenduses TsMS § 449 lg 3 järgi. Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.