lg 3) nõude aegumise kohta, et hinnata hageja korterile tehtud kulutuste hüvitamise nõude aegumist. Tegemist on osaotsusega (
ÜS ja RvEÕS RakS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a. Et otsustada hageja nõude aegumise üle, tuleb kõigepealt vastata küsimusele, mis nõue hagejal on ja millal muutus see sissenõutavaks. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja üürisuhte alusel kasutatavas korteris remonti aastatel 1990-1992.a sügiseni, kuna korter oli elamiskõlbmatu. Riigikohus on leidnud, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust ning tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes (Riigikohtu 12.01.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06, p 16; 22.10.2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-03, p 19). Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993.a, seega hageja poolt vaidlusalusele korterile tehtud kulutuste tegemise ajal seadus ei kehtinud ja seda nimetatud õigussuhtele kohaldada ei saa. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt remonditööde tegemise ajal kasutas hageja korterit orderi (I kd, tl 55) ehk üürisuhte alusel. Eluruumi kasutamist eluruumi üürilepingu alusel reguleeris nimetatud perioodil ENSV Elamukoodeks. Kapitaalremondi tegemise kohustust hagejale ei olnud, kuid selle tegemisel hageja poolt tekkis kostjal seadusest tulenev kohustus hüvitada hagejale tehtud kulutused ENSV Elamukoodeks § 136 lg 3 alusel. TsK § 5 lg 1 ja § 163 alusel tekkisid kohustised muuhulgas ka seadusest. TsK § 86 alusel algas hagi aegumise tähtaja kulgemine hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Kulutused muutusid sissenõutavaks nende tegemise momendist ehk hiljemalt 1993.a sügisest. Nimetatud ajast hakkas hageja nõue ka aeguma. Hagi aegumise üldiseks tähtajaks TsK järgi oli kolm aastat (TsK § 81). Seega aegusid hageja nõuded kostja vastu sügisel 1996.a, so enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastuvõtmist, mis kehtestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks tähtajaks 10 aastat (TsÜS § 113 lg 1). 3 Vaidlust ei ole selles, et elamu tagastati õigusjärgsele omanikule 29.06.1993.a. ORAS 12¹ ei saa kuuluda kohaldamisele, kuna nimetatud paragrahv võeti vastu omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega pärast hageja nõuete aegumist, so 29.01.1997.a. Lisaks ei ole norm kohaldatav käesolevas vaidluses ka seetõttu, et pooltevaheline üürileping pikenes peale ORAS § 12¹ lg-test 1 ja 3 tulenevat 3+5 aastat elamuseaduse sätete alusel veel täiendavalt kuni 29.09.2006.a, kuna üürileandja ei vaidlustanud üürilepingu pikenemist ORAS alusel. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et ORAS § 12¹ lg 8 nimetatud õigussuhtele ei kohaldu. Kuivõrd kohus leiab, et hageja nõuded on aegunud, teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (
Hageja nõue kostjalt 100’000.- krooni saamiseks jääb rahuldamata. Menetluskulud
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Kostjal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Ele Liiv kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.