Obsah (6)

§ 442§ 230§ 229§ 272§ 273§ 232

Tsiviilasi nr 2-05-14295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 05.detsember 2007 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ V (pankrotis,

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt omandas OÜ V (pankrotis, edaspidi hageja) rahvusvaheliselt ärikorporatsioonilt JILtd’lt (edaspidi hageja eriõiguseelneja) 01.10.1999 nõude AS-i H(edaspidi kostja) vastu. Nõue seisneb JILtd arvel olnud rahaga ebaseaduslikus opereerimises ja seeläbi kahju tekitamises. Nimelt sõlmis HS(edaspidi iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel) JILtd esindajana 03.04.1998 kostjaga arvelduskonto lepingu, väärtpaberikonto lepingu, teleteenuste 2 lepingu ja pangakaardi kasutamise lepingu. Kuivõrd JILtd arveldusarvet oli kasutatud ja käsutatud ilma arve omaniku nõusolekuta, tegi arve omanik kostjale järelpärimise, mis saadeti kostja sisekontrolli osakonda. Kostja selgitas suuliselt, et tehingud arvega on toimunud telefoni teel antud korralduste alusel. Arve omaniku kirjalikule pöördumisele taastada endine olukord vastas kostja, et väidetavalt on tehingud teostatud seaduslikult ja nõusolek saavutatud telefoni teel. Arve avamisel 03.04.1998 laekus JILtd arvele 1 250 000.00 krooni. Perioodini kuni 22.04.1998 oli toimunud arvel aktsiate ostutehingud, millisteks konto omanik ei ole tehingukorraldusi andnud. Nende aktsepteerimata tehingutega tekitati konto omanikule rahalist kahju summas 1 127 596.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 1 127 596.00 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohtadega hageja ei nõustu, leides, et need on alusetud, tõendamata ja pahatahtlikud. JILtd sõlmis kostjaga lepingud heas usu ja kooskõlas heade kommetega. Iseseisva nõudeta kolmas isik eitab telefoni teel juhiste andmist hagejale ja eksperdi arvamus ega muud tõendid ei ole seda ümber lükanud. Samuti puudus iseseisva nõudeta kolmandal isikul volitus tehingute tegemiseks ja see oli kostjale teada. Sisulisel kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nii kostja kui iseseisva nõudeta kolmas isik on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. 01.10.1999 ostu-müügilepingu kohaselt loovutas JILtd hagejale väidetava nõudeõiguse kostja vastu, mis tulenes JILtd ja kostja vahelisest lepingulisest suhtest (arvelduskonto lepingust ja väärtpaberikonto lepingust). Antud hagi kostja vastu on hageja poolt esitatud aga kahju tekitamisest tuleneva kohustise ehk lepinguvälise kohustise nõudes. Seega ei ole hagejal nimetatud lepingust tekkinud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ja esitatud hagi on alusetu. Samuti on nimetatud leping nõudeõiguse loovutamise ajal kehtinud seadustega vastuolu tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine. Selge ei ole see, kas JILtd kui äriühing nõude loovutamise ajal üldse eksisteeris. Lisaks eelnimetatule ei nõustu kostja ka hagis toodud hagejapoolsete väidetega. Iseseisva nõudeta kolmas isik JILtd esindajana sõlmis kostjaga 06.04.1998 maaklerlepingu ja väärtpaberite ostu- ja tagasimüügitehingute raamlepingu ning andis kostjale telefoni teel korraldusi väärtpaberite ostu-müügitehingute teostamiseks ja JILtd kontolt vastavate summade mahavõtmiseks, mida tõendavad vastavad telefonivestluste helisalvestised. Maaklerlepingu kohaselt oli lubatud esitada tehingukorraldusi ka telefoni teel. Hinnates JILtd käitumist enne väärtpaberitehingute sõlmimist leiab kostja, et JILtd avaldas ka oma käitumisega selget tahet väärtpaberitehingute sõlmimiseks, sõlmides kostjaga vastavad lepingud ja helistades kostjale selles asjas omal initsiatiivil. Samuti, omades täielikku ülevaadet kontol toimunud tehingute kohta, ei vaidlustanud JILtd tehinguid koheselt peale nende teostamist, vaid alles peale seda, kui selgus, et nimetatud tehingud ei ole talle kasumlikud. Juhul, kui iseseisva nõudeta kolmandal isikul puudus väärtpaberitehingute sõlmimise õigus JILtd esindajana, ei vastuta kostja nimetatud tehingutega JILtd väidetavalt tekitatud kahju eest, sest õigusvastane tegu on sel juhul toime pandud mitte kostja vaid iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt, kes on teostanud JILtd nimel tehinguid ilma esindusõigust omamata. Kahju on kohustatud hüvitama isik, kes on selle tekitanud. Kuid isegi juhul, kui lugeda kahju tekkinuks, ei saa see olla mingil juhul nii suur kui hageja väidab. Konto omaniku kahju suuruseks saab maksimaalselt olla 62 403.00 krooni. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde. III Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole kostjaga maaklerlepingut ning väärtpaberite ostu ja 3 tagasimüügitehingute raamlepingut sõlminud, neile alla kirjutanud. Nimetatud lepingute originaale ei ole kostja suutnud JILtd’le ega iseseisva nõudeta kolmandale isikule esitada. Kostja poolt esitatud väidetavad helilindistuste väljavõtted kõnelustega iseseisva nõudeta kolmanda isikuga on aga võltsitud või sihilikult fabritseeritud, et õigustada kostja ebaseaduslikku käitumist. Kui pank on ilma seaduspäraste lepinguteta vastu võtnud kelleltki telefoni teel korraldusi aktsiatehingute ja repotehingute tegemiseks, siis tagajärgede eest vastutab pank, mitte panga klient, kelle rahaga on neid sooritatud. Seega ei ole kostja tegutsenud õiguspäraselt, teostades kliendi rahaga omavolilisi tehinguid. Tekitatud kahju tuleb hüvitada. Eeltoodu alusel iseseisva nõudeta kolmas isik leiab, et hagi on põhjendatud. 18.04.2006 toimunud kohtuistungil lisas iseseisva nõudeta kolmas isik vande all, et teavitas kostjat, et tema volitused esindamaks JILtd lõppesid 04.04.1998. Sisulisel kohtuistungil jäi iseseisva nõudeta kolmas isik esitatud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja kolmanda isiku vande all antud seletuse ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. 1. Hageja on nõude esitanud ajavahemikul 03.04.1998 kuni 22.04.1998 äriühingu JI Ltd nimel avatud arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXX kostja pangas ilma rahaliste vahendite omaniku nõusolekuta käsutatud rahaliste vahendite suuruses 1 127 596.00 krooni tagasi saamiseks. Seega tuleb krediidiasutuse ja rahaliste vahendite omaniku vahelisi õigussuhteid analüüsida aprillis 1998 kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsioonide alusel. 2. Hageja on nõude esitanud muuhulgas alusel, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku kokkulepet, milline oleks andnud pangale õiguse vahendada hageja eriõiguseelnejale Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberite ostu ja müüki. Vastavalt kuni 01.07.1999 kehtinud KAS-i redaktsiooni § 48 lg 1 kohaselt pidid aga krediidiasutuste suhted klientidega olema reguleeritud kirjalike lepingutega. Kirjaliku lepingu puudumise korral on tegemist tühis(t)e tehingu(te)ga ja väärtpaberite ostmiseks kasutatud hageja eriõiguseelneja rahalised vahendid tuleb pangal tagastada. 3. Aprillis 1998 kehtinud TsÜS § 93 lg 1 kohaselt oli seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi nõude järgimata jätmisel tehing tühine, kui seadusest ei tulenenud teisiti. Riigikohus on muuhulgas lahendis nr 3-2-1-28-06 18-04.2006 (p 11) asunud seisukohale, et alates 01.09.1994 jõustunud TsÜS § 93 lg-s 1 (kehtis kuni 01.07.2002) sätestatud reegel ei olnud siiski absoluutne ning et seaduses sätestatud vorminõude eesmärgist võis tuleneda, et vorminõude rikkumine ei pidanud tooma kaasa tehingu tühisust. Antud vaidluse puhul on kohus siiski seisukohal, et krediidiasutuse kliendi (eelkõige) rahaliste vahendite kaitseks tehingutele vorminõude seaduses sätestamise eesmärgist tuleneb, et selle järgimata jätmisel on tõepoolest tegemist tühise tehinguga. Nimetatud vorminõude sätestamise eesmärgiks sai olla seadusandja tahe kaitsta krediidiasutuse klienti suhtes pangaga (KAS § 48 oli pealkirjastatud „Kliendi kaitse“) ja tagada krediidiasutusele usaldatud rahaliste vahendite kasutamine/käsutamine rangelt vaid kliendi tahte kohaselt (välja arvatud KAS-s ammendavalt loetletud erandid). 4. Eeltoodust tulenevalt peab seega analüüsima, kas kostja väide kirjalikus vormis maaklerlepingu ja raamlepingu sõlmimise kohta poolte vahel leidis tõendamist. Kohtule on esitatud maaklerlepingu nr XXX (faksi)ärakiri (t lk 43-47) ja kostja poolt väidetud väärtpaberite ostu ja tagasimüügitehingute raamlepingu nr XXX kolm lehekülge (t lk 48-50). 4 Kostja esindaja selgituste kohaselt ei ole kostjal valduses kummagi lepingu originaalallkirjadega algdokumenti. Hageja eriõiguseelneja esindajana väidetavalt lepingud sõlminud iseseisva nõudeta kolmas isik H.S eitab nimetatud lepingute sõlmimist (vande all antud seletus t lk 119, kirjalik seisukoht t lk 109-112). 1998.aastal kehtinud TsÜS-i redaktsiooni § 92 lg 2 kohaselt pidi kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutama alla tehingu teinud isikud. Vastavalt kehtiva

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 229

sätestab tsiviilkohtumenetluses tõendi mõiste (lg 1) ja lubatud tõendite liigid (lg 2).

§ 272

lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks muuhulgas igasugune kirjalikult või helisalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama sätte lg 3 kohaselt eeldatakse esitatud dokumendi õigsust.

§ 273lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana.

Tulenevalt

§ 232

lgst 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas puuduvad poolte kokkulepped seoses tõendamismenetlusega. Seega võtab kohus arvesse kõiki poolte poolt esitatud tõendeid, millised vastavad

-s lubatud tõendite liikide tunnustele. Kohus ei nõustu hageja esindajate ja kolmanda isiku seisukohaga nagu välistaks algdokumendi esitamise võimatus (dokumentaalse tõendi vaid ärakirjana esitamine) selle tõendina otsuse tegemisel arvesse võtmise.

§ 273

lg 5 kohaselt, kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada, ning kui algdokumenti ei esitata, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Antud asjas on kohtule esitatud maaklerlepingu nr XXX ärakiri, millel on loetavalt näha kliendi (JILtd) ja kliendi esindaja (Harry S) andmed, lepingu tingimused ja nii maakleri kui kliendi esindaja allkirjad nii esimesel kui neljandal leheküljel. Visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel tsiviilasja toimikus asuvate kolmanda isiku omakäeliste allkirjadega (t lk 104, 108, 112, 116, 119, 130, 131, 141, 187, 202) on kliendi esindaja allkiri äravahetamiseni sarnane kolmanda isiku allkirjadega. Kolmas isik on eitanud nimetatud lepingu sõlmimist ja hageja vaidlustanud ärakirja ehtsust (t lk 211), kuid kumbki ei esitanud kohtule taotlust tõendi võltsimise kahtluse alusel allkirjaekspertiisi määramiseks ja/või sellest asjaolust kirjalikult prokuratuurile teatamise vajadusest. Maaklerlepingu ärakiri oli kohtule esitatud hageja seadusjärgse esindaja (pankrotihalduri) poolt 14.07.2005 (t lk 12). Kolmanda isiku kirjaliku selgituse kohaselt oli vaidlusalune ärakiri esitatud hageja eriõiguseelneja juristile juba augustis 1998 (t lk 110). Seega pidi kolmas isik teadma juba nimetatud ajast asjaolu, et tema allkirja on võltsitud, kuid kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud pädeva(

1. te)riigiorgani(
2. te)poole kuriteoteatega. Kohtumenetluses on nii hageja esindajad kui kolmas isik vaidlustanud maaklerlepingu ärakirja sõnaselgelt vaid põhjusel, et puudub selle lepingu originaalallkirjadega eksemplar (algdokument). Kohtu veendumusele, et 06.04.1998 oli poolte vahel tõepoolest sõlmitud maaklerleping, annab kindluse ka sama esindaja poolt 03.04.1998 allkirjastatud väärtpaberikonto leping (t lk 22), mille sõlmimist JILtd esindaja H.S poolt ei vaidlustanud ei hageja ega kolmas isik ning mille lahutamatuks osaks oli kokku lepitud muuhulgas ka maaklerilepingu tingimused. Nimetatud kokkuleppest saab järeldada vaid üht --- pooled leppisid juba väärtpaberikonto lepingu sõlmimisel kokku, et maaklerileping sõlmitakse ning tähtsust ei oma selle faktiline allkirjastamine alles kolm päeva hiljem (kuupäev nähtub lepingu p-st 12.4). 5 Lisaks maaklerlepingu ärakirjale võtab kohus otsuse tegemisel aluseks ka kostja poolt esitatud kõnede salvestised (stenogramm t lk 84-90, CD-R t lk 92). Nii kohtuistungil toimunud salvestise kuulamise kui Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtueksperdi poolt läbi viidud hääleekspertiisi (akt nr IF-0019-07/1350 25.05.2007 t lk 166-171) alusel on kohus veendunud, et 15.04.1998, 16.04.1998 ja 17.04.1998 rääkis kostja töötajatega JILtd nimel ja jagas korraldusi seoses erinevaid väärtpabereid puudutavate tehingute nimelt kolmas isik H.S ehk nii nagu väidab kostja. Vastavalt eksperdi arvamusele oli enamuse analüüsitud kõnede puhul kas siis tõenäoliselt või väga tõenäoliselt tegemist võrreldud isikuga, see on H.Sga. Kohus ei nõustu hageja ja kolmanda isiku seisukohaga nagu oleks tegemist monteeritud salvestistega. Eksperdi arvamuse kohaselt ei tuvastatud vaidlustatud helifailidel tunnuseid, mis viitaksid autentsuse rikkumisele (monteerimisele). Asjaolu, et kahe faili suhtes ei olnud võimalik määrata, kas need olid monteeritud või mitte, kohtu veendumust ei vähenda ning seda eelkõige põhjusel, et tegemist oli 15-st võrreldus failist vaid kahega ehk mitteolulise osaga analüüsitud failide mahust. Kohus on seisukohal, et analüüsitud helisalvestistega on ümber lükatud kolmanda isiku väide, mille kohaselt ei andnud tema kostjale telefoni teel korraldusi vaidlustatud tehingute tegemiseks. Kohus on kõigi tõendite kogumis igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise tulemusena jõudnud siseveendumusele, et tõendamist leidis hageja eriõiguseelneja ja kostja vahel lihtkirjalikus vormis maaklerlepingu sõlmimine 06.04.1998. Kolmanda isiku vastupidised väited ei ole kohtu jaoks veenvad põhjusel, et tegemist on asjast õiguslikult huvitatud isikuga ning neid ei toeta ükski muu kohtule esitatud tõend. Kostja poolt väidetud raamlepingu sõlmimine tõendamist ei leidnud, kuna kohtule ei ole esitatud (ka mitte ärakirjana) sellist dokumenti, millist oleks võimalik tuvastada kostja poolt nimetatud raamlepinguna --- t lk 48-50 asuvad kolm lehekülge mingist lepingust (punktid 5-11), millele eeldatavalt on alla kirjutanud kolmas isik ja kostja töötaja, kuid milledelt ei nähtu ei lepingu nimetus, objekt ega ka allkirjastamise aeg. Kaudselt tõendab nn repo-lepingu sõlmimist ja H.S poolt kostjale faksi teel saatmist kolmanda isiku ja kostja töötaja 15.04.1998 kell 12.35 toimunud kõne salvestus (stenogramm t lk 85), milles kostja töötaja juhib H.S tähelepanu asjaolule, et pank ei ole saanud temalt tagasi repo-lepingut ja H.S küsib, et „originaali või?...faksiga on saadetud…originaali ma sain kätte ja saadan teile ära lähimatel päevadel…“ Tegemist on aga ainsa nimetatud asjaolule viitava tõendiga, mistõttu ei ole see piisav lugeda vaidlusalust teist (nn raam)lepingut sõlmituks. 5. Asja sisulise uurimise tulemusena jõudis kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud ka teine nõude esitamise alus, see on kolmandal isikul JILtd esindamiseks 15., 16. ja 17.04.1998 volituste puudumine. Hageja nimetatud väidet tõendab vaid kolmanda isiku vande all antud seletus, mille kohaselt lõppesid tema volitused JILtd esindamiseks 04.04.1998 äriühingu uue juhtkonna tahtel ning ta teatas sellest naistellerile Tallinna Kaubamaja taga asuvas kostja kontoris. Muid tõendeid volituste lõppemise kohta ei 04.04.1998 ega hiljem enne 15.04.1998 kohtule ei esitatud ning kohus on seisukohal, et ainult kolmanda isiku seletus ei ole kohtu jaoks piisavalt veenev tõend. Samas puudub poolte vahel vaidlus, et 03.04.1998 olid H.Sl vastavad volitused olemas. Seda tõendavad ka sama esindaja poolt 03.04.1998 sama äriühingu nimel sõlmitud arvelduskonto, väärtpaberikonto, teleteenuste ja pangakaardi kasutamise lepingud (t lk 17-25), millede sõlmimist hageja ega kolmas isik ei vaidlustanud. Ka avalduse 06.05.1998 kostjale (t lk 26-27) kirjutas H.S kui „JIallkirjaõiguslik volitatud isik”. Samas avalduses kirjutas ta, et „05.05.1998 esimest korda peale arve avamist kontrollisin konto väljavõtet internetipangas ning avastasin ebameeldiva tõiga...” Nimetatud avaldus ei sisalda ühtki väidet vahepealsele volituste puudumisele. Vastupidi --- avaldusest järeldub üheselt, et seisuga 06.05.1998 olid H.Sl samasugused volitused JIsi esindada kui 03.04.1998. JILtd juristi J.Landbergi poolt kostjale 14.09.1998 esitatud avalduses (t lk 31-32) oli väidetud, et H.S volitused olid tühistatud hoopiski 05.04.1998. Vastavalt kirjadele 29.09.1998 ja 10.03.1999 (t lk 33, 34) olid volituste muutumist tõendavad dokumendid registreeritud kostja juures 31.08.1998. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et lepingute sõlmimisel 03.04.1998 sai H.S paroolid internetipanga kaudu JILtd arveldusarve 6 kasutamiseks. Kostja on esitanud oma andmebaasist logifaili väljatrüki, mille kohaselt logiti H.Sle antud paroolidega vaidlusalusele arveldusarvele sisse 05.04.1998, 21.04.1998 ja 23.04.1998. Hageja seda tõendit ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud on H.Sl JILtd esindamiseks volituste puudumine alates 31.08.1998, kuid mitte varem ning et järelikult oli H.Sl õigus esindada nimetatud äriühingut suhetes kostjaga kogu vaidlusaluse perioodi (03.04.1998 kuni 30.08.1998). 6. Eelnevalt ei leidnud seega tõendamist 06.04.1998 sõlmitud maaklerilepingu tühisus ega ka H.Sl volituste puudumine JILtd esindamiseks perioodil 03.04.1998 kuni 30.08.1998 ja puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 2.1 oli kliendil õigus esitada maaklerile tehingukorraldus igal pangapäeval igas Hansapanga kontoris kas kirjalikult või telefoni teel. Punkti 2.2 kohaselt tähendas tehingukorraldus selle lepingu tähenduses kliendi poolt maaklerile antavat korraldust väärtpaberite ostu- või müügitehingu sooritamiseks kliendi poolt kindlaks määratud tehingu tingimuste alusel. Telefoni teel vaidlusaluste korralduste (sarnasesisuliste korralduste) andmine oli tol ajal kostja selgituste kohaselt tavaline praktika. Sama möönis ka kolmas isik, kelle seletuse kohaselt kohtuistungil 18.04.2006 tehakse selliseid aktsiatehinguid pangaga telefoni teel senini (t lk 121). 7. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu ei oleks andnud 01.10.1999 sõlmitud nõude loovutamise leping nr 3 (t lk 13-15, üleandmise-vastuvõtuakt t lk 16) hagejale käesolevas tsiviilasjas menetletavat nõudeõigust. Hageja on esitanud kostja vastu nõude JILtd arveldusarvel olnud rahaliste vahenditega omavolilise opereerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude loovutamise lepingu punkti 3.1 kohaselt oli hageja omandanud „nõudeõiguse võlanõudele, mis tuleneb müüja (JIs) ja AS-i Hvaheliste arvelduskonto lepingu 03.04.1998 ja väärtpaberikonto lepingu 03.04.1998 Hansapanga poolsest rikkumisest ja arvel oleva rahaga omavoliliselt opereerimisest. Võlanõude väärtus 1 127 596 EEK.” Vastavalt lepingu punktile 6 loeti nõudeõigus üleläinuks üleandmise-vastuvõtuakti allkirjastamisest. Lisaks on kohtule esitatud samade isikute vaheline täiendav nõude loovutamise leping nr 3-1 12.11.1999 (t lk 36, üleandmise-vastuvõtuakt t lk 37), mille punkti 3.1 kohaselt loovutas JILtd hagejale ka 01.10.1999 ostetud nõudega kaasneva kõrvalnõude, milline tuleneb nõude loovutajale kostja poolt tekitatud kahjust. Seega on tõendatud, et lepingutega 01.10.1999 ja 12.11.1999 JILtd loovutas ja hageja omandas nõude kostja vastu arveldusarvel olnud rahaliste vahendite käsutamisega. Kohtule jääb arusaamatuks kostja vastuväide, mille kohaselt ei näinud nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadus ette pangakontolt maksete tegemist nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Sellist nõuet ei ole hageja kohtumenetlusse nõudeõiguse omandamise lepingu alusel esitanudki. Hageja nõude sisuks on kogu kohtumenetluse aja olnud tekitatud kahju hüvitamine. 8. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohtadega nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal JILtd-l kui välismaisel juriidilisel isikul Eesti Vabariigis õigusvõime puudumise kohta. Kostja ei ole oma vastasisulisi väiteid tõendanud. Kostja on esitanud paljasõnalise väite, et nimetatud juriidilist isikut juhiti Eestist ja lähtunud seejuures äriühingu direktori O.N´e elukohast. Samas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit nimetatud äriühingu juhtorgani koosseisu ega selle asukoha kohta. Kostja oli aprillis 1998 sõlminud sama äriühinguga vähemalt viis lepingut ning seega oma käitumisega pidanud teda täielikult õigusvõimeliseks Eesti seaduste kohaselt. Kostja ei esitanud ühtki tõendit, millised tõendaksid JILtd õigusvõime lõppemist perioodil aprillist 1998 kuni oktoobrini 1999. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva

-i redaktsiooni jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaks määramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 7 Seega mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral kuni 01.01.2006 kehtinud

-i § 60 lg 1 alusel hagejalt välja kostja kohtukulud, millised antud menetluses koosnevad 06.03.2007 tasutud eksperdi tasu ettemaksust suuruses 10 000.00 krooni. Nimetatud summa maksis kohus ekspertiisi teostanud riiklikule asutusele välja 14.06.2007 määruse (t lk 180) alusel. Sama

i redaktsiooni § 64 lg 1 ja § 9 lg 2 alusel mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja 14.06.2007 määruse alusel kohtu vahenditest tasutud puudu jäänud eksperdi tasu suuruses 1150.00 krooni. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok