alusel või
alusel ja töölepingu lõpetamise
alusel mitte tunnustamiseks ning hüvitiste väljamaksmata jätmise õiguse tunnustamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS S(registrikood XXX, asukoht: XX) Hageja esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg Kostja S Š ’i (S ) (isikukood XXX, elukohtXXX) Kostja lepinguline esindaja O Bibikova Kohtuistungi toimumise aeg 04.
2 alusel, kokku 56 927,50 krooni. Jätta rahuldamata S S i nõue töölepingu lõppenuks lugemiseks
1 järgi ja
2 j ärgi hüvituse saamiseks. Kohtukulud jätta poolte endi kanda . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 27.09.2005.a. esitas AS Shagi S Š ’i vastu töölepingu lõpetamise õigsuse tunnustamiseks
alusel ja töölepingu lõpetamise
alusel mitte tunnustamiseks ning hüvitiste väljamaksmata jätmise õiguse tunnustamiseks. S Š töötas AS-is Salates 30.08.2002.a. tehnikadirektorina. 07.03.2005.a. esitas ta tööandjale kirjaliku avalduse omal soovil töölt lahkumiseks alates 10.03.2005.a., millisele samal kuupäeval tehtud resolutsiooniga andis hageja esindaja nõusoleku. Samal päeval andis tööandja tegevdirektor kirjaliku korralduse, millega kohustas S Š ’it üle andma uuele tehnikadirektori asetäitjale tehnilised ja muud dokumendid, ning materiaalsed väärtused kuni 11. märts 2005.a. ning koostada ka vastav akt. Viimatinimetatud akt on tehtud 14.03.2005.a.Eelmärgitud põhjusel lubati S Š ’il viibida kontoriruumides ka pärast töösuhte lõppemist tööalase dokumentatsiooni üleandmise eesmärgil. Tööandja tegi töölepingu lõpetamise kohta kande tööraamatusse. Töölepingu lõpetamine töölepingul jäi vormistamata seetõttu, et S Š ei ilmunud kontorisse tema valduses oleva tööalase dokumentatsiooni üleandmiseks ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks. 11.04.2005.a. esitas S Š tööandjale avalduse tema töölepingu lõpetamiseks
aprillist 2005, kuna talle ei ole makstud õigeaegselt välja töötasu. 15.04.2005.a. kirjaga teatas tööandja S Š ’ile, et tööleping temaga on lõpetatud tema omal soovil 10. märtsist 2005 ja paluti ilmuda tööandja juurde üleandmata dokumentatsiooni üleandmiseks ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks ning juba vormistatud tööraamatu üleandmiseksvastuvõtmiseks. 21.04.2005.a. S Š pöördus töövaidluskomisjoni, paludes tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista saamata töötasu 2005.a. märtsi ja aprillikuu eest, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis, kasutamata puhkuse kompensatsioon 46,4 päeva eest, hüvitis vastavalt
§-le 82 ja keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest. Tema väidetel faktiliselt töölepingut ei lõpetatud ja ta jätkas töötamist. Tööleping temaga lõpetati (omal soovil) tegelikult 18.04.2005.a.. Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni 24.08.2005.a. otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine
alusel ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõppenuks alates 17.04.2005.a.
1 alusel ja mõisteti tööandjalt S Š ’i kasuks välja saamatajäänud töötasu ( märts kuni 17.04.2005.a.) 37 333 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsioon 46.4 päeva eest 44 290,90 krooni, hüvitus
2 alusel 56 000 krooni ja hüvitus
2 alusel 56 000 krooni. Keskmise palga väljamõistmise nõue tööraamatu kinnipidamise eest jättis komisjon rahuldamata. Otsuses on märgitud, et töötasu 37 333,35 krooni ulatuses kuulub väljamaksmisele viivitamatult. 26.09.2005.a. esitatud hagis palus AS S tunnistada töölepingu lõpetamine S Š ’iga
alusel seaduslikuks, tunnustada tööandja õigust mitte lõpetada S Š ’iga töölepingut
82 alusel ja tunnustada AS S õigust jätta S Š ’ile välja maksmata hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest
2 alusel 56 000 krooni, hüvitus
tööpäevade eest 37 333,35 krooni. 14.11.2006.a. AS S täiendas nõuet ja palus tunnistada töölepingu lõpetamine
alusel alates 10.03.2005 seaduslikuks ning esitas alternatiivnõude juhuks, kui kohus leiab, et tööleping ei lõppenud
alusel, siis palub tunnistada tööleping lõppenuks alates 10.03.2005
2 Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli tööleping töötajaga lõpetatud õigesti vastavalt töötaja avaldusele. Vastavalt kirjalikule korraldusele pidi töötaja andma üle tehnilise dokumentatsiooni 10.03.2005 kuupäeval tema asemel tööle võetud P. K ’ile. S Š oli suhtunud oma tööülesannetega seotud dokumentide hoiustamisse ja säilitamisse hooletult, mistõttu selgus, et ta ei ole valmis dokumentatsiooni üleandmiseks korralduses näidatud kuupäevaks. Seetõttu lubati tal viibida kontoriruumides ka pärast töösuhte lõppemist dokumentatsiooni üleandmise eesmärgil. Talle tööülesandeid ei antud ja tema seniseid tööüleandeid täitis tema asemele tööle võetud uus töötaja. Tööalased dokumendid on tööandja vara ja nende üleandmine pärast töösuhte lõppu ei tähenda töölepingu ja töösuhte jätkamist. S Š il on siiani osa dokumentatsiooni üle andmata. S Š ’i vastuväited S Š vaidleb tööandjale vastu ja palub teha otsuse, nagu tegi töövaidluskomisjon. Tema põhjenduste kohaselt vaatamata tema poolt avalduse esitamisele lahkumiseks omal soovil 10.03.2005.a. ja tööandja kirjalikule nõusolekule, töösuhet temaga ei lõpetatud vastavalt juhatuse liikme S ettepanekule, kes telefonikõnes Ameerikast palus tal töösuhteid jätkata kuni tema tagasitulekuni. Seega faktiliselt töölepingut ei lõpetatud ja töösuhted jätkusid. Tööd jätkates tegeles ta tehnilise dokumentatsiooni vormistamisega ja täitis tegevdirektori poolt antud kirjalikke ja suulisi töökorraldusi, kusjuures kirjalikud korraldused olid 05.04.2005 ja 04.04.2005 kuupäevadel antud. Palgapäeval talle palka ei makstud, mistõttu esitas ta 11.04.2005.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks
Töölepingu lõpetamisest
kirjast. Palga maksmata jätmisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist
Kohtu otsus ITLS §§ 25 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Tööandja AS S ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud kasutamata puhkuse kompensatsiooni 44 290,90 krooni väljamõistmise osas. Töötaja S Š ei ole komisjoni otsust vaidlustanud osas, millega jäeti rahuldamata keskmise palga väljamõistmise nõue tööraamatu kinnipidamise aja eest. Seega nimetatud osades töövaidluskomisjoni otsus jõustus. ITLS § 24 lg.4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. Kohus leiab, et S Š i nõue töölepingu lõppenuks tunnistamiseks
lg.1 alusel ja lg .2 alusel hüvitise väljamõistmiseks on alusetu.
ei ole kohaldatav ühekordsel palga mittemaksmisel, eriti olukorra, kus töötaja oli ise avaldanud soovi töölt lahkuda, ehk siis vaieldavas olukorras. Põhjendatud on S Š i nõue töölepingu lõppemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Pooled olid leppinud kokku, et tööleping lõpetatakse töötaja algatusel 10.03.2005.a. 10.03.2005.a. töötaja töölepingu lõpetamise kohta töölepingusse kannet ei tehtud. See nähtub juba tööandaja avaldusest kohtule, mille kohaselt töölepingu lõpetamine töölepingul jäi vormistamata seetõttu, et kostja ei ilmunud tema valduses oleva tööalase dokumentatsiooni üleandmiseks ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks (tlk.5). Töötaja jätkas tööl viibimist ja dokumentatsiooni üleandmist pärast 10.03.2005.a. ja seda kinnitab ka tööandja.
lg.3 kohaselt töösuhte 3 jätkamisel pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või pooled varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada. Arvestades konkreetseid asjaolusid ei nõustu kohus tööandja seisukohaga, mille kohaselt tuleb lugeda töösuhe lõppenuks 10.03.2005.a. ja dokumentatsiooni üleandmise jätkamist pärast seda kuupäeva ei saa käsitada töösuhte jätkamisena. Selline seisukoht oleks õigustud, kui 10.03.2005.a. oleks töölepingusse tehtud kanne töölepingu lõpetamiseks ja dokumentatsiooni üleandmine järgnevalt oleks olnud lühiajaline. Antud juhul tegeles töötaja tööandja juures veel ligi kuu aega ning veel 04. ja 05 aprillil 2005.a. täitis täitmiseks kirjalikke korraldusi (tlk.55 ja 56). Seega oli töölepingu lõpetamine töötaja algatusel ebaõige. ITLS § 29 lg. 2 ja
2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõppemise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel töölt lahkunuks alates töötamise tegeliku lõppemise päevast (antud juhul 12.04.2005), mis on viimane töötamise päev. Seega tuleb tunnistada töötajaga tööleping lõppenuks töötaja algatusel alates 12.04.2005.a., samuti rahuldada nõue saamata palga väljamõistmiseks perioodi eest 11.03.2005 kuni 12.04.2005 (kaasa arvatud). Töötaja kuupalk oli 28 000 krooni. 2005.a. märtsis oli tööpäevi üldse 23, millest tööpäevi, mille eest kuulub palk väljamõistmisele, oli
2 alusel ühe kuu palga, s.o. 28 000 krooni, pidades seda antud asjaoludel piisavaks hüvituseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätestatust hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et poolte kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.