KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Piret Rõuk
- oktoobril 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasi AN hagi VL(endine perekonnanimi K) vastu lapsele elatise väljamõistmiseks 2-08-8476 Menetlusosalised ja nende Hageja: AN (isikukood: xxx elukoht: xxx) Kostja: VL(endine perekonnanimi K, isikukood: xxx, elukoht: esindajad xxx) Resolutsioon
- AN hagi VL vastu lapsele elatise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
- Välja mõista VL igakuine elatis alates 01.08.2007.a summas 2000.00 (kaks tuhat) krooni poolte xxx.a sündinud tütre A E N ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a AN kasuks, mis tuleb kanda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.
- Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtukulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuistungi aeg ja koht toimumise Kirjalik menetlus Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt ei toeta kostja poolte ühist last A Et (sünd. xxx.a). Tütar elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. 06.03.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt lapsele igakuine elatusraha alates 01.08.2007.a 3500.00 krooni hageja kasuks viisil, et lapse elatusraha kantakse tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas. 14.07.2008 avalduses vähendas hageja elatusraha nõude 2000,00 kroonile tingimuslikult. Kulutused lapsele ühes kuus on eluasemele 1000 krooni, lasteaiale 900 krooni, toidule 1500 krooni, elektrile ja kommunaalkuludele 1 800.00 krooni, riietele ja jalanõudele 1000.00 krooni, lapsehoidjale 800 krooni. Hageja igakuine brutotöötasu on 6900.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma maksimaalselt 1000.00 krooni kuus lapse ülalpidamiseks, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist suuremas summas. Kostjal sündis perre uus laps, kelle kulutused on ühes kuus: voodi 2500.00 krooni, vanker 4300.00 krooni, beebiriided summas 2500.00 krooni, hügieenitarbed 1500.00 krooni, mänguasjad 150.00 krooni. Kostja kulutused endale ühes kuus: transport 100.00 krooni, toit 1000.00-2500.00 krooni, hügieenitarbed 500.00 krooni, kommunaaltasud 3300.00 krooni, toetus emale 1500.00 krooni. Kostja võtab igakuiselt väikelaene, et ära elada. Samuti toetab kostja oma ema. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lõigete 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. Puudub vaidlus, et poolte ühine alaealine tütar elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Samuti ei ole vaidlust, et laps käib lasteaias, vajab lisaks mitmekülgsele toidule kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid, tasuda tuleb lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest ning lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, sünnipäevadel jms. OÜ C 28.03.2008.a tõendi kohaselt on hageja põhipalk 6900.00 krooni kuus, mistõttu tal puudub võimalus katta lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused täies ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on peale poolte ühise tütre A E sündinud xxx poeg S . Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja igakuine keskmine sissetulek summas 6795.83 krooni. Pooled vaidlevad väljamõistetava elatise suuruse üle. Kuna vanemate õigused ja kohustused laste suhtes on PKS § 49 kohaselt võrdsed, siis tuleks hagejal tõendada avalduses märgitud asjaolu, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub 6000,00 krooni. Hageja sellise summa kulutamist lapsele igas kuus tõendanud ei ole. Tallinna lasteaia arvega on tõendatud, et lasteaiale kulub kuus umbes 900,00 krooni. Võttes arvesse, et laps käib lasteaia arve selgituse kohaselt ööpäevarühmas, ei pea kohus põhjendatuks 800 krooni maksmist hageja õele lapse hoidmise eest ja kodusele toidule tehtavat kulutust summas 1500 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks ka 800 kroonise kommunaalmaksude ja elektri eest tehtavate kulutuste täies ulatuses arvestamist lapse kuludeks, kuna teenuseid tarbib ka hageja ise. Seega peab kohus põhjendatuks ja tõendatuks lapsele tehtavaid kulutusi kuus umbes 4000 krooni ulatuses. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 4-aastast tütart, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Laps käib lasteaias, hagejal tuleb tasuda lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kostja ei ole elatise väljamõistmise ajal tõendanud töövõimetust, järelikult peab kohus teda võimeliseks oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks 2 vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras ning tagama oma lastele võimaluse toimetulekuks ja arenguks. Seega peab kostja tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Sarnaselt hagejaga ei ole ka kostja kohtule esitatud tõenditega - kommunaalteenuste arved, bussipiletid, S L sünnituslehe ärakiri, abielutunnistus ja pangakonto väljavõte, tõendanud vastuväidetes märgitud kulutusi täies ulatuses. Ka ei ole kõik kostja märgitud kulutused 12.06.2008.a sündinud lapsele igakuised, näiteks lapsevoodi ja –vankri ostmise kulud. Kostjal on piisavalt suur sissetulek oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Asjaolu, et kostja abistab rahaliselt oma ema või abikaasat lapsehoolduspuhkuse ajal ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise määramiseks 1000,00 krooni ulatuses. Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Võttes arvesse, et hageja on tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi ühes kuus 4000,00 krooni ulatuses ja vähendas ka ise elatise nõuet tingimuslikult 2000,00-le kroonile, mis on väiksem praegu kehtivast elatise miinimummäärast ning vastab ½ lapsele tehtavatest kulutustest, kuulub hagi selles summas rahuldamisele. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud (vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused) asjaolusid. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole selles kokku leppinud. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 06.03.2008.a ja palub välja mõista kostjalt lapsele igakuine elatusraha alates 01.08.2007.a hageja kasuks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatise kohustust täitnud regulaarselt ja piisavas ulatuses. Seega asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 2000,00 krooni kuus alates 01.08.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus lapsele elatusraha maksmise viisiks, selle kandmise hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas. Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, muud menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: /allkiri/ 3