2-08-20651/9

2-08-20651 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 20 04.2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-20651 Tsiviilasi M S´u hagi M H´i vastu põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja M S (elukoht xxx, isikukood xxx) ning tema lepinguline esindaja advokaat Kristina Suvalov; esindajad Kostja M H (elukoht xxx, isikukood xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 17.03.2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada M S´u hagi M H´i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks. Lugeda tuvastatuks, et xxx.a. sündinud A T (ik. xxx) põlvneb M H´ist (ik.xxx), kes on tema bioloogiline isa. Menetluskulude jaotus Jätta asja menetluskulud kostja kanda ning mõista välja kostjalt hageja kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 20.04.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 23.05.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt olid hagejal kostja M H´iga
3. –
4. aastatel lähedased suhted. Pooled abielu ei ole sõlminud. xxx.a. sündis hagejal poeg A T Lapse sünni registreerimisel Tallinna Perekonnaseisuametis ütles lapse ema M T , et lapse isaks on V T . Tegelikkuses sellise nimega isikut ei ole olemas. Hagejal olid siis sõbralikud suhted V V ´iga, kuid viimane ei ole lapse isa. Lapse ema väidab, et xxx.a. sündinud A T ´i bioloogiliseks isaks on kostja M H. Kuna kostja M H keeldub vabatahtlikult last enda omaks tunnistamast, palub hageja kohtul aluseks võttes Perekonnaseaduse § 42 lg. 1 sätteid tuvastada A T ´i põlvnemine M H´ist. Hageja palub asjas määrata DNA-ekspertiis, et tuvastada lapse põlvnemine kostjast. Kostja vastuväited hagile Kostja M H hagi ei tunnista. Kostja väidab, et tal olid tõepoolest 1991.a. ja 1993.a. M T ´iga lähedased suhted, kuid ta ei saa kindlalt väita, et A T on tema poeg. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 43 lg. 1 kohaselt kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine lapse isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Perekonnaseaduse §-i 42 lg. 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja taotlusel määras kohus asjas DNA-ekspertiisi tuvastamaks xxx.a. sündinud A T ´i põlvnemist M H´ist. DNA-analüüsi tulemuste alusel oma arvamuses leiab ekspert, et M H´i (ik. xxx) isadus A T ´i (ik. xxx) suhtes ei ole välistatud ning M H saab väga suure tõenäosusega olla A T ´i bioloogiline isa. Eksperdi arvamuse kohaselt tõenäosus, et M H on A T ´i bioloogiline isa, on 99,99998 %. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuses avaldatud seisukohas, et M H on väga suure tõenäosusega A T ´i bioloogiline isa. Seega on kohtu arvates leidnud tuvastamist asjaolu, mis võimaldab kostjat pidada xxx.a. sündinud A T ´i isaks. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud õiguslikult põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejal on õigus aluseks võttes TsMS § 174 lg. 1 sätestatut nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik