3-08-164/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-164 Otsuse kuupäev 27.juuni 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti osakonna peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asja materjalidest nähtuvalt alustati Lõuna Politseiprefektuuris kriminaalasjas nr 06260102268 menetlust 17.10.2006 KarS § 119 lg 1 tunnuste alusel. 31.10.2006 määrati eelnimetatud kriminaalasjas isiku komisjoniline kohtuarstlik ekspertiis selleks, et hinnata kaebaja lapse XXX haiguse teket ja kulgu ning selle seost teda SA TÜK Lastekliinikus ja SA TÜK Nahakliinikus ajavahemikus 31.01.2006 – 15.04.2006 ravinud arstide tegevusega ning 22.11.2006 täiendav ekspertiis. Kohtuarstlikku ekspertiisi teostasid kohtuarsteksperdid dr Ilona Drikkit ja dr Jana Tusav ning dermatoloog dr Terje Kukk. Nende poolt läbiviidud ekspertiisi tulemusena koostati 15.12.2006 kohtuarstliku ekspertiisi akt nr

1. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX isa XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kriminaalasja nr 06260102268 menetlemise käigus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna- Eesti osakonnas ekspertide poolt läbiviidud toimingu – isiku komisjonilise kohtuarstliku ekspertiisi ja täiendava isiku komisjonilise kohtuarstliku ekspertiisi teostamiste – õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti palub ta võimalusel määrata seadusi eirates eksperdiarvamuse andmisega tema lapsele ja tema perele tekitatud mittemateriaalse kahju suurus ja kohustada kahju tekitajat seda hüvitama. Kaebaja leiab, et 15.12.2006 kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 28 sisaldab tema lapsega seostatud valeandmeid ja alusetuid väiteid. Kaebaja hinnangul on selles esitatud väiteid, mida ei olegi võimalik teaduslikult põhjendada. Kaebaja arvates rikuti kriminaalasja nr 06260102268 menetluse käigus tema lapse põhiseaduslikku õigust riigi ja seaduse kaitsele ning koheldi teda inimväärikust alandavalt, omistades talle terviseprobleeme, mida tal tegelikult ei ole esinenud ega esine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Eesti kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna- Eesti osakonna esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt tugineb eksperdiarvamuse teaduslik põhjendus ekspertide erialasel teadmisel. Eksperdiarvamus koosneb vastustest menetleja poolt esitatud küsimustele, ega pea sisaldama teaduslikke arutelusid ega viiteid algallikatele. Kuna tegemist on terviseseisundi ekspertiisiga, kus küsimuste ring puudutab haiguse kulu ja raviga seonduvat, ei sisalda eksperdiarvamus Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord § 5 lõigetes 1 ja 2 kohaselt andmeid tervisekahjustuse eluohtlikkuse ja kestuse kohta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud isiku komisjoniline kohtuarstlik ekspertiisi akt ei ole haldusakt, vaid on halduse reaaltoiming, mille õigusvastasuse tuvastamist saab halduskohtus nõuda üksnes põhjendatud huvi olemasolu korral. Vaidlustatud akt ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele ega asjaolude õiguslikult siduvale tuvastamisele, seetõttu puudub aktil regulatiivne toime. Tegemist on isiku terviseseisundi ekspertiisiga, millel on küll väljapoole suunatud toime, kuid tehtud otsustus ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi. Kohtu arvates ei tekita Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Lõuna-Eesti osakonna isiku komisjoniline kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 28 kellelegi õigusi ega kohustusi, ei muuda ega lõpeta neid, seetõttu puudub aktil regulatiivne toime. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks pöörduda kohtusse isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-04 on leitud, et halduskohus peab alati kontrollima kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.06.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-03 asus halduskolleegium seisukohale, et ka vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-6400; 29.01.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-00; 25.05.1999 määrus haldusasjas nr 3-3-1-2599). Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ja 2 kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seega on haldusasja sisulise arutamise esimese etapina vaja teha selgeks, kas kaebajal on kaebeõigus: kas tal on põhjendatud huvi kaebuse eseme suhtes. Kaebuses märkis kaebaja oma põhjendatud huvi tulenevalt sellest, et ta soovib pöörduda kohtusse oma lapse õiguste kaitseks seoses talle osutatud tervishoiuteenustega. Kaebuse täienduses palub kaebaja kohtul määrata tema lapsele ja tema perele tekitatud mittemateriaalse kahju suurus ja kohustada kahju tekitajat seda hüvitama. Samuti selgitas kaebaja, et kaevatava toimingu õigusvastasuse tuvastamine annab talle võimaluse taotleda 1) kohtuarstlikku kordusekspertiisi; 2) kriminaalmenetluse taasalustamist; 3) isiku komisjonilise kohtarstliku ekspertiisi akti nr 28 (15.12.2006) tõendina arvesse võtmata jätmist järgmistes kohtuasjades. Kaebaja on arvamusel, et kriminaalasja nr 06260102268 menetluse käigus rikuti tema lapse põhiseaduslikku õigust riigi ja seaduse kaitsele ning koheldi teda inimväärikust alandavalt, omistades talle terviseprobleeme, mida tal tegelikult ei ole esinenud ega esine. Kohus leiab, et vaidlustatud kohtuarstliku ekspertiisi akt ei riku kaebaja õigusi ega piira vabadusi. Kaebaja ei ole esile toonud seda, kuidas vaidlustatud akt mõjutab tema õiguslikku seisundit, seega puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi nimetatud akti vaidlustamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamiseks. Antud juhul ei oleks vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamine saanud kaebaja jaoks tuua kaasa tagajärgi, mis oleksid võimaldanud tal kaitsta tulemuslikult oma õigusi - valmistada ette kahju hüvitamise nõude esitamist või taotleda kohtuarstlikku kordusekspertiisi, kriminaalmenetluse taasalustamist või vaidlustatud akti tõendina arvesse võtmata jätmist järgmistes kohtuasjades. Kohtu arvates ei ole halduskohtusse tuvastamiskaebuse esitamine kaebuse esitajale ainsaks õiguskaitse võimaluseks. Kuna vaidlustatud kohtuarstlik ekspertiis teostati kriminaalasja nr 06260102268 menetlemise käigus, siis on vaidlustatud akti võimalik hinnata tõendina nii tsiviilkui ka kriminaalkohtumenetluse käigus. Seejuures on kohtul tsiviil- või kriminaalasjas võimalik anda hinnang ka menetlus- ja vorminõuete järgimise kohta ekspertiisi läbiviimisel. Juhul, kui kaebaja soovib esitada hagi tema poega ravinud arstide vastu ja nõuda neilt tema pojale või tema perele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, on tal võimalik esitada sellekohane hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus saab kahjunõude lahendamisel hinnata vaidlustatud akti, samuti täiendavat ekspertiisi ning vajadusel määrata uue ekspertiisi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le
2. Kuna vaidlustatud akt ei puuduta kaebaja õigusi, siis ei pea kohus kontrollima akti seaduslikkust ja kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4