← Eesti

3-08-1514/31

Obsah (4)§ 2§ 38§ 40§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1514 Otsuse kuupäev 09. veebruar 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Resk kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajan

ldatud jäätmeveo konkursi komisjoni 03.07.2008 otsuste osaliseks ja Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008

lduste nr 857 ja nr 858 täielikuks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

  1. jaanuar 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Resk, esindaja Toomas Pikamäe, Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindajad Sille Arak ja Ülle Mauer, Kolmas isik AS Ragn-Sells, esindajad Kadri Jõgi, Anne Jõesaar ja Piret Miller Resolutsioon Edasikaebamise kord
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Välja mõista OÜ-lt Resk AS Ragn-Sells kasuks menetluskulud summas 23 125,00 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  4. mail 2008.a. kuulutas Tartu Linnavalitsus välja avaliku konkursi

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkondades nr 1 ja nr

  1. Tartu Linnavalitsuse
  2. juuni
  3. a istungil kinnitati avalikel konkurssidel
  4. ja
  5. veopiirkonnas

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja hindamise komisjon (komisjon).

  1. juunil
  2. a viidi komisjoni poolt läbi pakkumiste avamine ning koostati pakkumiste avamise protokoll. 1
  3. juulil 2008.a. tegi komisjon protokollilise otsused, milledes tunnistas pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustele vastavaks mõlemas veopiirkonnas 6-st kvalifitseeritud pakkujast 5: Ragn-Sells AS, Prügivedu Tallinn OÜ, OÜ Resk, Prügimees OÜ ja Cleanaway AS pakkumised. Pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks ei tunnistatud Adelan Prügiveod OÜ pakkumist.
  4. Tartu Linnavalitsuse
  5. juuli 2008.a.

ldusega nr 857 tunnistati avalikul konkursil

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas 1 edukaks AS Ragn-Sells pakkumine ja

ldusega nr 858 tunnistati avalikul konkursil

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas 3 edukaks AS Ragn-Sells pakkumine . Kaebuse põhjendused

  1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nii Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  2. juuli 2008.a. kirjas nr. 4.3-3.1/12184 väljendatud
  3. juuli 2008.a. haldusakt AS-i RagnSells pakkumise vastavaks tunnistamise kohta (Haldusakt) kui ka Tartu Linnavalitsuse
  4. juuli 2008.a.

ldused nr. 857 ja 858 (

ldused) on õigusvastased ja kaebuse esitaja õigusi rikkuvad. Seetõttu tuleb nii Haldusakt (AS Ragn-Sells pakkumist vastavaks tunnistavas osas) kui ka

ldused tühistada.

  1. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond oma
  2. juuni 2008.a. kirjas nr. 4.33.1/12184 keelas ära nii põhjendamatult madala hinnaga pakkumised kui ka pakkumised, mille puhul on tegemist ristsubsideerimisega, s. o. tasuta või liigväikese hinnaga teenust kompenseeritakse mõne teise teenuse arvelt. AS Ragn-Sells esitas

ldatud jäätmeveo konkursil pakkumised, mille kohaselt ta kummaski veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumise eest kogu ainuõiguse perioodi jooksul tasu ei küsi (seda kõikide jäätmemahutite puhul). Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, mille osas tegid pakkujad oma pakkumised, ning ladestustasust, mille suurus on Tartu Linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr 84 (Määrus) juba kindlaks määratud. Seega sisuliselt kuulutas Tartu Linnavalitsus konkursi välja üksnes kogumistasu suhtes. Tartu Linnavalitsuse arvates võis teatud juhtudel pakkumises märgitud jäätmete kogumistasu olla madalam, kui tegelikult jäätmete kogumisele tehtud kulutused. Nimelt, Määruse § 1 lg 3 kohaselt on segaolmejäätmete ladestamistasu määramisel jäätmete erikaaluks märgitud 0,

  1. Tegelik jäätmete erikaal on väiksem, mistõttu on jäätmete tegelikul ladestamisel prügilale makstav ladestustasu selle võrra madalam, kui Määruses toodud valemis märgitu. Seega, juhtumil, kui jäätmete tegeliku erikaalu ja valemis märgitud erikaalu vahe tõttu oleks jäätmete ladestustasu tegelikult madalam määral, mis kataks teatud määral ka jäätmete kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutused, võiks kogumistasu selles ulatuses madalam olla jäätmete tegelikuks kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutustest.
  2. Kaebaja leiab arvutuste tulemusena, ka juhul kui segaolmejäätmete tegelik erikaal on väiksem valemis märgitud erikaalust, ei kata see ära AS Rang-Sellsi poolt näidatud hindade puhul segaolmejäätmete veo ja sellega seotud kulutusi (jäätmeveoki soetamise ja käitamisega seonduvad kulutused, kütusele tehtavad kulutused, palgakulud, postikulud jne). Ladestus-, kütuse- ja tööjõukulu on otseselt seostatavad kliendi teenindamisega ning lähtuvalt Kirjas 1 toodud seisukohale, pidi pakkumises esitatud hind katma toodud kulutused. Kaebuse esitaja arvutuste kohaselt on ladestuskulu + kütusekulu + tööjõukulu 50 l jäätmekoti puhul Aardlapalu prügilasse ladestamisel (nov-dets 2008) vähemalt (2,35 krooni + 2 5,56 krooni + 8,55 krooni) 16,46 krooni, mis märgatavalt ületab AS Ragn-Sells poolt küsitud hinda 5,88 krooni. Järelikult on AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused põhjendamatult madalad ning pakkumist ei oleks tohtinud vastavaks ja edukaks tunnistada.
  3. juuni 2008.a. kirjas nr. 4.3-3.1/12184 vastas Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond vastuseks AS Cleanaway järelepärimisele, et: «Linnamajanduse osakond ei aktsepteeri konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenustasude (tühjendushindade arvelt), kuna sellisel juhul oleks tegemist jäätmevaldajate ebavõrdse kohtlemisega." Seoses jäätmemahutite rentimisega tegi AS Ragn-Sells veopiirkonnas nr. 1 pakkumise, millega pakkus 370 liitrist jäätmemahutit tasuta kasutamiseks, (s.o. teiste mahutite kasutamise eest küsis tasu), ning veopiirkonnas nr. 3 pakkus kõiki jäätmemahuteid sõltumata nende suurusest tasuta kasutada. Kaebaja on seisukohal, et ka antud juhul on tegemist ristsubsideerimisega. Isegi kui eeldada et ettevõttel on nimetatud jäätmemahutid tasuta käes, st juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab ühtlasi katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud jäätmemahuti asemele uue mahuti andmise kulud. Kui amortiseerunud jäätmemahutid peaksid muutuma kasutuskõlbmatuks (ning amortiseerunud jäätmemahutite puhul on see tõenäoline), siis kaasnevad sellega ainuõiguse saajale kulud.
  4. Tartu Linnavalitsus on avalikul konkursil AS-ile Cleanaway antud selgitustes väljendanud seisukohta, et konkursil ei lubata ristsubsideerimist (s.o. ühe teenuse maksumuse katmist teise teenuse maksumuse arvelt) ega ka põhjendamatult madala maksumusega pakkumisi. AS-i Ragn-Sells pakkumised ei vasta kummaski veopiirkonnas Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud nõudmistele - segaolmejäätmete vedu ei ole võimalik teostada nende hindadega, mida AS Ragn-Sells on pakkunud, ning jäätmemahutite rent tasuta ei ole ristsubsideerimata samuti võimalik. Seega ei oleks Tartu Linnavalitsus tohtinud tunnistada AS-i Ragn-Sells pakkumisi vastavaks ega tunnistada neid ka edukaks.
  5. Kuigi Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna

ldatud jäätmeveo konkursi komisjoni

  1. juuli 2008.a. otsustus pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta on väljendatud kirja vormis (Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  2. juuli 2008.a. kiri), on tegemist haldusaktiga ja on haldusaktina vaidlustatav. Haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 51 lõike 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksik-juhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud

ldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiga tuvastatakse õiguslikult siduvalt asjaolu, kas pakkujad ja nende poolt esitatud pakkumised vastavad PKD tingimustele või mitte; pakkuja kvalifitseerimine ja tema pakkumise vastavaks tunnistamine kohustab Tartu Linnavalitsust pakkumist edasi menetlema (s.o. seda hindama võrreldes teiste pakkumistega) ning annab pakkujale õiguse nõuda Tartu Linnavalitsuselt asjaomase otsuse tegemist; pakkuja mitte kvalifitseerimine või tema pakkumise tagasilükkamine vabastab Tartu Linnavalitsuse vastavasisulisest kohustustest ega õigusta mittekvalifitseeritud või tagasi lükatud pakkumise teinud pakkujat nõudma tema pakkumise edasist menetlemist. Jäätmeseadus ega Määrus ei sätesta, milline kohaliku omavalitsuse struktuuriüksus peaks

ldatud jäätmeveo ja konkursi

ldamisega seonduvaid küsimusi otsustama. Antud 3 küsimuse lahendamine on Tartu linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse sisepädevusse kuuluv küsimus. PKD punktid 1, 3,7, 3,8 ja 17 annavad konkursiga seotud küsimuste lahendamise Tartu Linnavalitsuse pädevusse. PKD punkti 13 kohaselt hindab pakkumisi Tartu Linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Haldusakt on

lduste suhtes eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 punkti 2 mõttes. Seda põhjusel, et

ldustega tunnistati edukaks AS-i Ragn-Sells pakkumised. PKD punkti 12.8 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumiste hulgast see pakkumine, mis vastab kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, mis on tunnistatud vastavaks ja millel on summaarselt kõige enam punkte, Seega, kui AS-i Ragn-Sells pakkumist ei oleks Haldusaktiga vastavaks tunnistatud, ei oleks saanud seda ka edukaks tunnistada. Järelikult, tingib Haldusakti osaline tühistamine (s.o, ASi Ragn-Sells pakkumiste vastavaks tunnistamise osas) ka

lduste õigusvastasuse ja tühistamise, seetõttu piisab käesoleva kaebuse rahuldamiseks sellest, et kaebuse esitaja näitab ära, et AS-i Ragn-Sells pakkumisi ei oleks tohtinud vastavaks tunnistada. Vastustaja vastuväited 10. Tartu Linnavalitsus palub jätta OÜ Resk taotlus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja märgib, et erinevalt riigihangete seadusest ei sätesta Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“ põhjendamatult madala hinnaga pakkumisega seotud küsimusi ning ka pakkumise kutse dokumendid ei sätesta põhjendamatult madala hinnaga pakkumisega seonduvat. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond on oma 03.06.

  1. a kirjas nr 4.33.1/12184 konkursil osalejatele selgitanud, et segaolmejäätmete puhul lähtutakse põhjendamatult madalaks hinnaks kvalifitseerimise puhul teenuse lõpphinnast (kogumistasu + ladestustasu). Juhul kui teenuse hind ei kata isegi segaolmejäätmete ladestustasu, siis on tegu ilmselgelt põhjendamatult madala hinnaga. Segaolmejäätmete puhul käsitleb Tellija miinushinda põhjendamatult madala hinnana. Ragn-Sells AS poolt esitatud pakkumises miinushinda ei esitatud. Ragn-Sells AS poolt esitatud vastusest Komisjoni järelepärimisele selgus, et teenuse lõpphind katab kõigi konteineriliikide osas ladestustasud ning seega on teenustasu piisav, et katta jäätmeseaduse § 66 lg 5 nimetatud jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud. Tartu LV poolt esitatud kontrollarvutuste kohaselt on kaetud jäätmeseaduse § 66 lg 5 nimetatud veokulud ning puudub asjaolu, miks oleks pidanud Ragn-Sells AS pakkumise teenustasud segaolmejäätmete osas lugema põhjendamatult madalaks. Välistatud on asjaolu, mille alusel Komisjon oleks pidanud teenustasu lugema ilmselgelt põhjendamatult madalaks.
  2. Ragn-Sells AS põhjendas oma selgituses Komisjonile konteinerite rendihinna 0 krooni pakkumist asjaoluga, et seoses mitmete kaotustega

ldatud jäätmeveo konkurssidel on ettevõtte käsutuses suur hulk vabasid konteinereid, mille raamatupidamislik väärtus on 0 krooni. Ettevõte käsitleb konteinereid kui tootmisvahendit ettevõtte põhitegevuse teostamiseks. Komisjon hindas Ragn-Sells AS põhjendust ja selgitust piisavaks, et aktsepteerida pakutud 0 kroonine hind. Arvestades pakkumise kutse dokumentides toodud tingimusi ja linnamajanduse osakonna poolt antud selgitusi hindab Tartu Linnavalitsus, et Ragn-Sells AS esitas konkursile küll madalad hinnad, aga Komisjoni poolt tehtud järelepärimiste käigus veendus Komisjon, et hinnad ei olnud põhjendamatult madalad. 4

  1. Kord ei sätesta ristsubsideerimisega seotud küsimusi ning ka pakkumise kutse dokumendid ei sätesta ristsubsideerimisega seonduvat. Hanke raames küsiti hinnad erinevatele teenuseliikidele ning ristsubsideerimisena käsitleb Tartu Linnavalitsus olukorda, kus ühe teenuseliigi osas küsib pakkuja kõrged teenushinnad ning nende arvel doteerib teisi teenuseliike. Võimalik näide: pakutakse madalad hinnad segaolmejäätmete konteinerite tühjenduse osas ja ebaproportsionaalselt kõrged hinnad konteinerite rendi osas. Ristsubsideerimisena ei käsitleta olukorda, kus ühe teenuseliigi raames kaetakse ladestustasu arvelt osaliselt kogumistasu (teenuse lõpphind on tarbijale üks, sõltumata sellest, kuidas jagunevad omavahel ladestamise ja jäätmete kogumise tasud). Ainuõiguse andmise konkursile
  2. veopiirkonnas esitas Ragn-Sells AS pakkumise, mille kohaselt pakuti segaolmejäätmete kogumistasudeks 0 krooni, vanapaberi kogumistasudeks –0,1 krooni ja konteinerite rendihindadeks hinnad vahemikus 0-95 krooni. Ainuõiguse andmise konkursile
  3. veopiirkonnas esitas Ragn-Sells AS pakkumise, mille kohaselt pakuti segaolmejäätmete kogumistasudeks 0 krooni, vanapaberi kogumistasudeks –0,1 krooni ja konteinerite rendihindadeks hinnad 0 krooni. Tartu Linnavalitsuse hinnangul on tegemist vähimate hindadega iga teenusliigi osas, mida on üldse võimalik küsida, kuid ei saa rääkida olukorrast, kus mõnede teenusliikide osas oleks pakutud kõrgemad tasud selleks, et kompenseerida teiste teenuseliikide alapakkumist. Kolmanda isiku seisukoht
  4. Kolmas isik Ragn-Sells AS palub jätta kaebus rahuldamata. Esitatud kaebus on üles ehitatud põhjendusele, et justkui oleks kolmas isik pakkunud vaidlusalusel konkursil põhjendamatult madalaid hindu ning kasutanud hindade puhul ristsubsideerimist, mistõttu oli ebaõige kolmanda isiku pakkumiste vastavaks tunnistamine. Vastavatel põhjendustel aga ei ole võimalik vaidlustatud haldusakte tühistada. Pakkumuste vastavaks tunnistamine on kaalutlusotsus. Vabariigi Valitsuse
  5. septembri
  6. a määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“ § 38 kohaselt hindab ja võrdleb õiguse andja kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele ning tulenevalt §-st 41 võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Vastavalt eeltoodule on vastustaja käesoleval juhul ka toiminud ning asunud seisukohale, et Ragn-Sells-i pakkumine vastab tingimustele.

  1. Asjaolu, et kaebajal on teenustasu kujundamise aluseks teised põhimõtted ja võimalused, ei tähenda, et kolmanda isiku poolt pakutud hinnad oleksid põhjendamatult madalad. Kolmandal isikul on väga pikaajalised kogemused olmejäätmeveo piirkondade käivitamisel ja teenindamisel, mistõttu on pidevalt täiendatud infotehnoloogilisi lahendusi, logistikat ja tehnikat ning vaidlusaluste veopiirkondade käivitamiseks ei ole vaja luua täiendavaid erilahendusi ja süsteeme. Ragn-Sells-il on Tartu linnas taaskasutatavate jäätmete sorteerimise jaam, mis võimaldab optimeerida paberjäätmete taaskasutamisse suunamise kulusid, ning lisaks rajatakse
  2. aastal Tartusse olmejäätmete ümberlaadimisjaam, mis vähendab kolmanda isiku kulutusi transpordile prügilasse. Ümberlaadimisjaamas on võimalik eraldada 5 koormast jäätmeid, mida on võimalik suunata taaskasutusse (nt nähtavad metallijäätmed, puidujäätmed, klaas, plast jne), millega vähendatakse kulutusi ladestusele. Iga pakkuja esitab pakkumuse vastavalt võimalustele ning arusaadavalt mõjutavad pakkumust ettevõtja kasutuses olev tehnika, konteineripark, jäätmete töötlemise jaamad jm. Põhjendamatu oleks jätta kõrvale kõik soodsamaks teenindamiseks väljatöötatud süsteemid ning kohustada seetõttu jäätmevaldajaid maksma kõrgemat teenindushinda.
  3. Arusaamatud on väited rendihindade ristsubsideerimise kohta. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi motiivi, mis kinnitaks vastavat ristsubsideerimist kolmanda isiku poolt pakutud hindade osas. Jääb arusaamatuks, kelle või mille arvelt väidetav ristsubsideerimine toimub. Ristsubsideerimise välistamise mõte on jäätmevaldajate huvide kaitsmises, st et lubatud ei ole teistele jäätmevaldajatele suuremate kulude tekitamine kui oleks nende teenindamiseks vajalik. Kolmas isik on pakkunud kõigile tarbijatele võimaliku madalaima hinna ning mistahes ristsubsideerimise etteheide on alusetu ning täies ulatuses ka põhjendamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  4. OÜ Resk poolt on palutud tühistada

ldatud jäätmeveo pakkumiste hindamise komisjoni 03.07.2008 otsused osas, milles tunnistati AS Ragn-Sells pakkumisele vastavaks veopiirkondades nr 1 ja nr 3 ning tühistada Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008

ldused nr 857 ja nr 858, milledes tunnistati

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks mõlemas veopiirkonnas edukaks AS Ragn-Sells. Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 kohaselt on

ldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse

ldatud konkursi

s valitud ettevõtja poolt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

ldab kohaliku omavalitsuse organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. 17. Kaebuse kohaselt on Tartu Linnavalitsus õigusvastaselt aktsepteerinud AS Ragn-Sellsi põhjendamatult madala maksumusega pakkumise, mis sisaldab ristsubsideerimist ja seda nii segaolmejäätmete kogumise ja konteinerite rendi osas. Seega on kaebuse esitaja seadnud kahtluse alla konkursi võitnud isiku pakkumise maksumuse jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-s sätestatud nõudele (teenustasud peavad katma ära jäätmete veokulud). Kohus on seisukohal, et vastustaja, tunnistades AS Ragn-Sells pakkumise vastavaks ja sellest tulenevalt tunnistanud viimase ka

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks edukaks, ei ole rikkunud pakkumise kutse dokumentides toodud tingimusi. 18. Ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamist reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“ (Kord).

§ 2

kohaselt käsitatakse eri- või ainuõigusena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.

§ 38

sätestab, et õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Õiguse andja teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või 6 pakkumise tagasilükkamise kohta (

§ 40

). Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele (

§ 41

). Edukaks tunnistatakse pakkumiste hulgast pakkumiskutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine.

§ 40

näeb ette, et pakkumise vastavaks tunnistamise kohta teeb õiguse andja kirjaliku otsuse. Otsus pakkumise vastavaks tunnistamise kohta on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõistes. Seega on nendeks „Haldusaktideks“, mille õiguspärasust kaebaja vaidlustab,

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja hindamise komisjoni (Komisjon) 03.07.2008 otsused, ja seda AS Ragn-Sellsi puudutavas osas.

  1. Pakkumise kutse dokumentide (PKD) punkt 8 sätestab, et pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõigile kutse dokumentides esitatud tingimustele ja spetsifikatsioonidele ilma sisuliste kõrvalekaldumisteta. Pakkumiste sisulised tingimused on esitatud PKD punktis 11 ning pakkumiste hindamise kriteeriumid punktis
  2. Pakkumise kutse dokumendid ei kehtesta pakkumiste madalamat piirhinda, millest madalamat hinda pakkuda ei tohi ega räägi ka ristsubsideerimise keelamisest. PKD punkt 17.2 sätestab, et ainuõiguse andja jätab endale õiguse tagasi lükata pakkumised, mis ületavad Tartu Linnavalitsuse 27.03.
  3. a määrusega nr 84 kehtestatud piirmäärasid. Selles määruses on kehtestatud suurimad võimalikud tasud ühekordse segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi käitlemise eest, millest ainuõigust omava vedaja teenustasud ei või olla kõrgemad.
  4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS Ragn-Sells 0 hinnaga pakkumiste puhul on tegemist põhjendamatult madala hinnaga, mida ainuõiguse andja oli keelanud. Õige on kaebaja seisukoht, et ainuõiguse andja keelas põhjendamatult madala hinnaga pakkumiste tegemise, kuid linnavalitsus ei ole sätestanud, et põhjendamatult madala hinnaga pakkumiseks loetakse 0 hinnaga pakkumist. Vastupidi, PKD punktist 12.7 tulenevalt võis pakkuda ka 0 hinnaga pakkumist, sest selles punktis on märgitud, et juhul, kui mõne teenusliigi osas esitatakse 0 hinnaga pakkumine, siis hindepunktide arvutamisel arvestatakse hindamistabelis hinnana 1 sent. Seega oli pakkumise kutse dokumentide järgi võimalus esitada erinevate teenusliikide puhul ka 0 hinnaga pakkumisi.
  5. Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 03.06.2008.a täiendavate selgituste kohaselt käsitles vastustaja segaolmejäätmete puhul põhjendamatult madala hinnana olukorda, kus pakutav teenuse lõpphind (kogumistasu + ladestustasu) on nii madal, et see ei kata ära ka olmejäätmete ladestustasu. Samuti on selles selgituses märgitud, et segaolmejäätmete puhul on kogumistasu puhul nullhind lubatud, kui teenuse lõpphind siiski katab töö tegemiseks vajalikud kulutused ning et segaolmejäätmete puhul käsitleb Tellija miinushinda põhjendamatult madala hinnana. Eelpoolkäsitletud linnavalitsuse selgitus oli saadetud kõikidele pakkujatele vastavalt PKD punktile 14.
  6. Kõikide menetlusosaliste kinnitusel tuli selles selgituses esitatud kriteeriumitest kõikidel pakkujatel ka lähtuda samavõrdselt pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetega. Antud juhul AS Ragn-Sells pakkumises ei olnud miinushinda esitatud, vastustaja arvutuste ja selgituste kohaselt katab olmejäätmete osas teenuse lõpphind kõikide konteinerite osas ladestustasud, ehk teenustasu on piisav, et katta JäätS § 66 lg 5 märgitud kulusid.
  7. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatud ka kaebaja väited, et vastustaja tunnistas vastavaks pakkumise, mis eeldab ristsubsideerimist. Kaebaja väide on oletuslik, näitamata 7 seejuures, kuidas ja milles konkreetselt ristsubsideerimine pidi toimuma. Vastustaja on selgitustes märkinud, et ristsubsideerimisena käsitleb linnavalitsus olukorda, kus ühe teenusliigi osas küsib pakkuja kõrged teenushinnad ning nende arvel doteerib teisi teenusliike. Toodud on ka näide: pakutakse madalad hinnad segaolmejäätmete konteinerite tühjenduse osas ja ebaproportsionaalselt kõrged hinnad konteinerite rendi osas. Kohus nõustub vastustajaga, et AS Ragn-Sells pakkumise puhul ei esine sellist olukorda, kus mõnede teenushindade osas oleks pakutud kõrgemat hinda selleks, et kompenseerida teenuse hinda teiste teenusliikide osas. Kelle arvel ja kuidas AS Ragn-Sells pakkumise järgi ristsubsideerimine toimub, ei ole kaebuse esitaja ka ise välja toonud.
  8. Konteinerite renditasu osas märgib kohus, et pakkumise kutse dokumentides ei ole tellija ka selles osas määranud sellist piirhinda, millest madalamat renditasu pakkuda ei tohi. Seega ei olnud keelatud pakkuda ka konteinerite rendihinnana 0 krooni. Ainuõiguse andja selgituste kohaselt ei pidanud nad võimalikuks aktsepteerida konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenushindade (tühjendushindade) arvelt. Kuna ka AS Ragn-Sells teenushinnad on niigi pakutud madalad, siis ei saa väita, et konteinerite 0 kroonise rendihinna kompenseerimine toimub teenustasude arvelt.
  9. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja on

ldatud jäätmeveo konkursi läbi viinud vastavalt nõuetele, AS Ragn-Sells pakkumise vastavaks tunnistamine on toimunud vastavalt

ja PKD nõuetele ning puudub alus komisjoni 03.07.2008 otsuste osaliseks tühistamiseks. Kohus märgib vastuseks kaebaja väitele, et AS Ragn-Sells pakkumine on tehtud põhjendamatult madalate hindadega, ehk liiga odavalt, et tegemist on antud juhul AS Ragn-Sells enda äririskiga, sellega kui kõrge või kui madala hinnaga on neil võimalik teenust osutada. Kohaliku omavalitsuse huvi on

ldada seaduse nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult minimaalsete kuludega jäätmevaldajatele. 25. Tartu Linnavalitsuse17.02.2008

lduste nr 857 ja nr 858 tühistamise on kaebuse esitaja seadnud sõltuvusse komisjoni otsuste osalisest õigusvastasusest ja tühistamisest. Kuna kohus komisjoni otsuseid vaidlustatud osas õigusvastaseks ei tunnista ja ei rahulda komisjoni otsuste osalise tühistamise taotlust, puudub alus ka Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008

lduste nr 857 ja nr 858 tühistamiseks. 26. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud 54 985, 40 krooni. AS Ragn-Sells kolmanda isikuna on taotlenud kaebuse esitajalt menetluskuludena 23 125,00 krooni välja mõistmist. Vastustaja Tartu Linnavalitsus menetluskulude osas taotlust esitanud ei ole. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. (HKMS § 92 lg 7). Kohus loeb kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude välja mõistmist põhjendatuks ning mõistab kaebuse esitajalt OÜ-lt Resk AS Ragn-Sellsi kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 23 125,00 krooni. Eda Muts Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.