KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- detsember 2008, Jõhvi 3-08-1832 D. Š kaebus Viru Vangla 17.07.2008 käskkirja nr. 168 tühistamiseks
- detsember 2008 D. Š ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta D. Š kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 17.07.2008 andis Viru Vangla direktor käskkirja nr. 168 (tl. 4-5), millega seati kinnipeetavate sisseostude tegemisele koguselised piirangud. 16.09.2008 esitas D. Š Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ja palus käskkiri tühistada. Vangistusseaduse § 15 lg. 4, § 48 lg. 1, „Vangla sisekorraeeskirja“ § 54, § 57 lg. 1 ja § 74 lg. 1 ja 2 ning haldusmenetluse seaduse § 107 tuginedes leidis kaebaja, et vangla direktoril pole õigust otsustada niisuguste piirangute üle ja toiming võib isikute õigusi ja vabadusi piirata vaid vastava seadusliku aluse olemasolul. Oma huvi käskkirja tühistamiseks põhjendas kaebaja väitega, et kui ta omab selleks piisavalt rahalisi vahendeid, on tal õigus osta asju koguses, mis on talle vajalik kuni järgmise ostukorrani. Viru Vangla kirjalikus vastustes (tl. 21-24) vaieldi kaebusele vastu, paluti see rahuldamata jätta ja leiti, et kaebaja on jätnud tähelepanuta vangistusseaduse § 4’lg. 2, mis annab vangla direktorile õiguse piirangute tegemiseks. Seejuures selgitati piirangute sisseviimisel arvestatud kaalutlusi ning märgiti, et vangla kaupluses pakutavad toiduained on võimalus lisatoidu ostmiseks, kehtestatud normidele vastavat toitu antakse kinnipeetavatele kolmes osas ja vähemalt kolm korda päevas, kaebaja aga ei tööta ega õpi ja tal ei saa olla suurenenud energiavajadust. Kaebuse täienduses (tl. 46-47) märkis D. Š, et vastuses viidatud vangistusseaduse § 4’ lg. 2 ei luba moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, viitas asjaolule, et varem „Vangla sisekorraeeskirjas“ piiranguid sätestanud § 58 on kehtetuks tunnistatud ning leidis, et vaidlustatud käskkiri ei ole kooskõlas põhiseaduse § 10 ja § 32 lg 3 ning vangistusseaduse nurgakiviks oleva §
- 1 1 Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja kirjalikult esitatu juurde. D. Š selgitas, et pole saanud piisavas koguses plastmassnuge ja kondentspiima ning tahaks osta rohkem ka vorsti, juustu, vihikuid ja,seepi. Jaanika Kõrgmaa väitis, et käskkirjas märgitud kogused on mõistlikud ja kehtestatud arvestusegs, et kolm korda päevas süüa saav isik saaks nendega hakkama. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise korda ja korraldust reguleerib vangistusseadus. D. Š poolt vaidlustatud Viru Vangla direktori 17.07.2008 käskkiri nr. 168 (tl. 4-5) on käsitletav halduskohtus vaidlustatava üldkorraldusena ja antud selle seaduse § 4’ lg. 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus küll üldreeglina vaid seaduses toodud piirangutele, kuid vanglal on julgeoleku kaalutlusel lubatud kohaldada ka selliseid piiranguid, mida seadus otseselt ei sätesta. Just sellisest õiguslikust alusest lähtub ka vaidlustatud käskkiri ning põhjendused, mis on seejuures välja toodud, on igati asjakohased ja arvestatavad. Kinnipeetava sisseostudega seonduv on eraldi reguleeritud vangistusseaduse § 48, mille esimeses lõikes kehtestatuga on seaduseandja andnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada. Kuna üks võimalus sellise kontrolli teostamiseks on ka sisseostude sortimendi ja koguste kontrollimine, ei ole erinevate kaupade ostmisele piirkoguste seadmine lubamatu. Sama põhimõte sisaldub ka justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 74 lg.
- Asjaolust, et sama õigusakti § 57 lg. 3 on seatud kinnipeetava enda juures olevate ja laos hoitavate asjade kogukaalule 30 kilogrammine piirang, tuleneb veel ka täiendav alus kinnipeetava sisseostude koguselisele piiramisele. Vaidlusaluses käskkirjas loetletud lubatud sisseostude kogused küünivad juba üksnes toiduainete osas selle piiri lähistele ning veel suuremates kogustes ostude lubamine raskendaks kinnipeetavate kontrollimist, looks täiendavad võimalused rikkumiste toimepanemiseks ja võiks seeläbi ohtu seada vangistusseaduse § 6 lg. 1 kehtestatud vangistuse täideviimise eesmärgi. Kuna vangistuseaduse § 46 ja § 47 sätestatu kohaselt on kinnipeetavatele tagatud vangla poolt nii riietus kui toit ja sisseostude tegemine toimub Viru Vangla kodukorra punkt 13 alusel üldreeglina kaks korda kuus, ei ole korraga suurtes kogustes ostmine kinnipeetavatele hädavajalik, selle keelamine ei piira neid ülemäärase rangusega, ei alanda nende inimväärikust ega moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebuse viited vangistusseaduse § 15 lg. 4 ja § 57 lg. 1 pole asjakohased, sest sisseostudele koguseliste piirangute seadmine ei ole samaväärne ainete ja esemete keelamisega ega välista kinnipeetava õigust hoida enda juures või laos vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud asju. Samuti ei ole asjakohane viide „Vangla sisekorraeeskirja“ § 58 kehtetuks tunnistamisele, sest see säte käsitles vanglas lubatud asjade loetelu ja koguselisi piire, mitte aga käesoleva vaidluse esemeks olevaid ühekordselt lubatud sisseostude piirkoguseid. Täiesti arusaamatuks jäävad viited raha kasutamise taotlust reguleerivale „Vangla sisekorraeeskirja“ § 54, toimingu õiguslikku siduvust ja kaalutlusõigust käsitlevale haldusmenetluse seaduse § 107 lg. 1 ning põhiõiguste arengut ja omandi puutumatust käsitlevatele põhiseaduse § 10 ja §
- Eeltoodust tulenevalt ei ole D. Š kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente ei esitanud (tl. 61), seega jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.