Obsah (11)

§ 208§ 234§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 635§ 158§ 159§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-23301 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 17.märtsil 2009.a

) § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energiamüügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eelnevast järelduvalt elektrienergia müügi korral on müüja kohustus võimaldada ostjal tarbida kokkulepitud mahus ja võimsusega elektrienergiat ning ostja põhikohustus on tarbitud elektri ja võrguteenuse eest tasuda.

1. Kohus leiab, et kostja väited lepingu lõppemisest selles märgitud tähtajal on paljasõnalised. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et lepingus märgitud lõpptähtajale vaatamata jätkas hageja kostja elektrienergiaga varustamist ning talle võrguteenuse osutamist kuni 17.08.2006 ning kostja osaliselt ka tasus selle eest. Võrgu ja elektrilepingu punkti 2 järgi on lepingu lahutamatuks osaks võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused (edaspidi Tüüptingimused, tl 13 – 17). Tüüptingimuste punkti 10.1.
2. järgi elektrienergia müügileping lõpeb tähtajalise lepingu korral tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja 4 lõppu lepingu lõppemisest; punkti 10.1.7 järgi lõpeb elektrienergia müügileping võrgulepingu lõppemisel. Võrgulepingu tüüptingimustes on lepingu lõppemine reguleeritud sarnaselt elektrienergia müügilepinguga, st tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele lepingu lõppemisest ette vähemalt 1 kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu. (alates 2008.a. märtsist kehtivates OÜ J võrgulepingu tüüptingimustes madalpingel üle 63 A ja keskpingel punkt 14.2.1; kättesaadavad AS E veebilehel www.energia.ee. Kuigi võrgulepingu tüüptingimusi ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul alust kahelda, et lepingu lõppemise samasugune regulatsioon kehtis ka vaidlusaluse võrgulepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimustes).

§ 234

lg –st 1 tulenevalt loetakse tähtajaline elektrienergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest. Seega nii pooltevahelise lepingu kui seaduse järgi peab tähtajalise võrgu- ja elektrilepingu lõppemiseks olema täidetud kaks tingimust: lepingu tähtaeg on saabunud ning vähemalt üks lepingupooltest on enne lepingu lõpptähtpäeva saabumist teatanud, et soovib lepingu lõpetada. Hageja ega kostja ei ole esile toonud, et kumbki lepingupooltest oleks avaldanud soovi pooltevahelise 17.04.2006 võrgu- ja elektrilepingu lõpetamiseks. Asjaolu, et leping oli sõlmitud selle lõppemisest teatamiseks Tüüptingimustes ja seaduses ettenähtud tähtajast lühemaks tähtajaks, õigustanuks seaduses ja lepingus sätestatud tähtaja rikkumist, kuid ei olnud kohtu hinnangul lepingu lõppemisest teatamise takistuseks. Kuna kumbki pool ei ole lepingu lõppemisest teisele poolele teatanud ning lepingus kokkulepitud teenuse jätkuvaks kasutamiseks ei olnud vajalik muuta tehnilisi tingimusi, pikenes leping kohtu hinnangul korduvalt samaks tähtajaks (iga kord 8 päeva võrra) automaatselt.

1. Elektrienergia müügi Tüüptingimuste punkti 10.
2. järgi kaasneb lepingu lõppemisega tarbimiskohas elektri tarbimise katkestamine või ostja tarbimiskoha võrgust lahti ühendamine. Tulenevalt Tüüptingimuste punktist 10.5 ostja teatab lepingu lõppemisel müüjale mõõtesüsteemide lõppnäidud, võimaldab võrguettevõtjale tarbimiskoha mõõtesüsteemide ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust lahtiühendamise, samuti maksab arvel näidatud tähtpäevaks kõik lepingust tulenevad tasud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et võrgu- ja elektrilepingu alusel kostjale Tallinnas XXX tarbimiskohas tagatud ajutist võrguühendust lepingu tähtaja möödumisel lahti ei ühendatud, hageja jätkas tarbimiskoha varustamist elektrienergiaga ning tarbimiskohas XXX elektrienergiat ka tarbiti. Kostja paljasõnalised väited, et pärast lepingu tähtaja möödumist XXX tarbimiskohas ei tarbinud elektrienergiat tema, vaid seda tegid ridaelamu bokside omanikud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Võrgu ja elektrilepingu ajutise võrguühenduse saamiseks sõlmis hagejaga kostja, mitte XXX ridamaja bokside omanikud. Elektroonilise kinnistusraamatu registriosade väljatrükkidest nähtuvalt oli kostja juba 02.05.2005.a. XXX ridaelamuboksid korteriomanditena võõrandanud. Seega vaidlusaluse võrgu- ja elektrilepingu sõlmimise ajal kostja ei olnud XXX objekti omanik. Kostja kohtuistungil selgitas, et kasutas ajutise võrguühenduse kaudu elektrienergiat XXX ridamaja ehitamisel. Kohus leiab, et hageja vastutab tarbitud elektrienergia eest hagejale tasumise eest, kui ta pärast lepingu tähtaja möödumist ei katkestanud ajutises liitumispunktis tüüptingimuste punkti 10.
3. kohaselt elektri tarbimist, vaid võimaldas ridamaja bokside omanikel selle kaudu elektrit tarbida.
4. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi on tõendamata ja nõue ebaselge ning ei ole aru saada, millise perioodi eest ja millised arved on kostjal tasumata. Hageja nõude aluseks on hagiavalduses viidatud ja hagile lisatud 23.08.2006 arve nr 30688579 summas 3737,12 krooni tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest perioodil 01.08.2006 – 17.08.
5. Arvele tehtud käsikirjalise märkuse kohaselt on 28.04.2008 seisuga arvest tasumata 3287,15 krooni, selles summas on hageja esitanud ka nõude. Sellest järelduvalt on kostja pärast lepingus sätestatud lepingu kehtivusaja lõppu tarbitud elektri eest osaliselt tasunud. 5 Samuti on hageja lisanud hagiavaldusele 12.09.2006 viivisarve nr 31075320 kokku summas 269,66 krooni arve nr 29727597 / 07.06.2006 summas 7234,79 tasumisega viivitamise eest perioodil 23.06.2006 – 14.08.2006 ning arve nr 30148812 / 07.07.2006 summas 3141,74 tasumisega viivitamise eest perioodil 25.07.2006 – 14.08.2006.a. Esitatud viivisarve tasumist hageja hagis ei nõua. Nimetatud arvest järeldub aga, et kostja on viivsarves nimetatud arved tasunud 14.08.
6. Vastavalt Tüüptingimuste punktile 3 esitatakse arved tasumiseks igakuuliselt arvestatava tarbimise järgi. Seega 07.06.2006 ja 07.07.2006 esitati arved 2006.a. mais ja juunis, so pärast kostja poolt lepingu 24.04.2006 väidetavat lõppemist, tarbitud elektri eest. Eelnimetatud arvete tasumisega on kostja tunnistanud lepingu kehtivust ka pärast lepingus näidatud kehtivusaja lõppemist ning hageja õigust nõuda tasu pärast lepingus sätestatud tähtaja lõppemist tarbitud elektri eest.
7. Tüüptingimuste punkti 5.
8. kohaselt peab ostja teavitama müüjat kirjalikult kohe pärast arve kättesaamist, kui ta ei nõustu esitatud arvega täielikult või osaliselt. Ostja peab mittenõustumist põhjendama. Osalise nõustumise korral maksab ostja aktsepteeritud osa vastavalt lepingule. Kostja on hageja nõude aluseks oleva arve osaliselt tasunud, kuid ei ole esitanud hagejale mingeid vastuväiteid arvele. Samuti ei ole kostja vastuses hagile esitanud mingeid muid vastuväiteid arvele peale selle, et arve on esitatud pärast lepingu lõppemist.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 101

lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmise osas. 8. Osaliselt on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kokku viiviseid 3286,15 krooni.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hagiavalduses näidatud viivisemäär ei vasta pooltevahelisele lepingule. Tüüptingimuste punkti 5.

1. järgi juhul, kui ostja ei tasu arvet märgitud tähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,06 % päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Arve tasumise tähtpäev oli 06.09.2006, seega saab viiviseid hakata arvestama alates 07.09.2006.a. perioodil 07.09.2006 – 09.06.2006 on kokku 618 päeva. Seega lepingule ja hagiavalduses näidatud võlgnevuse summale vastav viivisearvestus on järgmine: 3287,15 krooni x 0,06 % x 618 päeva = 1218,87 krooni. Hageja ei ole esitanud konkreetset viivisearvestust, kuid on ära näidanud viivise arvestamise valemi. Hageja on saanud viivisesummaks 3286, 15 krooni, arvestades viiviseid määraga 0,15 % päevas perioodil 06.09.2006 – 09.06.2008 summa 3287,15 krooni tasumisega viivitamise eest. Kohus märgib, et ka hageja antud määra järgi arvestades oleks viivisesumma hagis näidatust väiksem, 3047,18 krooni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab viivisenõude osaliselt, summas 1218,87 krooni.
2. Järgnevalt kohus analüüsib vastuhagi põhjendatust. Kostja leiab, et hageja on põhjendamatult rikkunud järgmistest liitumislepingutest tulenevaid kohustusi:
3. 28.10.2004 liitumisleping nr 54120;
4. 29.10.2004 liitumisleping nr 54103
5. 29.10.2004 liitumisleping nr 54106 6
6. 29.10.2004 liitumisleping nr 54108
7. 29.10.2004 liitumisleping nr 54111
8. 29.10.2004 liitumisleping nr 54128
9. 29.10.2004 liitumisleping nr 54129
10. 29.10.2004 liitumisleping nr 54130
11. 11.05.2005 liitumisleping nr
12. Liitumislepingutega võttis hageja endale kohustuse lepingutes sätestatud kuupäevadeks võimaldada liitujale võrguga ühendamise võimalus (võrguühenduse valmimine). Lepingutes 1-7 oli võrguühenduse valmimise tähtajaks 12.03.2006 ning kahes viimasena nimetatud lepingus vastavalt 26.03.2006 ja 25.01.2006.a. Liitumislepingu näol on sisuliselt tegemist töövõtulepinguga: liitumislepingute punkti 1 järgi reguleerib leping liitumispunkti ehitamist liituja elektripaigaldise ühendamiseks jaotusvõrguga või olemasoleva liitumispunkti läbilaskevõime muutmist.

§ 635

lg-st 1 tulenevalt on töövõtulepingust tulenevaks töövõtja kohustuseks valmistada või muuta asi või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), tellija kohustuseks on maksta selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et võrguühendused valmisid lepingutes kokkulepitud tähtaegu rikkudes alles 2006.a. augustis. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täinud ja lepingutes kokkulepitud liitumistasud maksnud. 10. Esmalt kohus märgib, et järjekorranumbri 9 all nimetatud lepingu nr 60372 pooleks ei ole hageja. Lepingu pooltena on nimetatud Liituja EOÜ ja Võrguettevõtja OÜ J . Hagejat on lepingus nimetatud Võrguettevõtja esindajana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg –st 1 tulenevalt esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja esindusõigust ega tehingu kehtivust ei ole pooled vaidlustanud. OÜ J nimel sõlmitud tehingust tulenevad kohustused üksnes OÜ –le J . Seega ka lepingu rikkumise eest vastutab OÜ J , mitte tema esindajana lepingu allkirjastanud AS Eesti Energia. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjal olla selle lepingu alusel leppetrahvi tasumise nõuet AS Evastu ning nõue on summas 691,90 krooni igal juhul alusetu ja tuleb rahuldamata jätta. 11.

§ 158

lg 1 kohaselt võivad pooled lepingus kokku leppida lepingut rikkunud lepingupoole kohustuse maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Liitumislepingute loetelus järjekorranumbritega 1 - 8 loetletud lepinguste punktis 2.3. leppisid pooled kokku, et kui võrguettevõtja hilineb võrguühenduse loomise võimalusega lepingus kokkulepitud kuupäevaks, kohustub ta maksma liitujale leppetrahvi 0,05 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Kostja on arvestanud leppetrahvi kuni 01.08.2006 kokku üheksa lepingu täitmisega hilinemise eest summas 9 492,50 krooni. Leppetrahvi nõude kohta esitas kostja hagejale 05.12.2006 pretensiooni, hageja oma kirjalikus seisukohas vastuhagile kinnitas, et sai pretensiooni kätte 11.12.2006.a. 12.

§ 159

lg-st 2 tuleneb, et kahjustatud pool peab teisele poolele mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teatama, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Lepingute täitmise tähtpäevad olid 25.01.2006, 12.03.2006 ning 26.03.2006. Hageja teatas kostjale juba 11.08.2005, so enne esimese tähtpäeva saabumist, et lepingus sätestatud tähtajaks liitumispunkte ei ole võimalik valmis ehitada vaidluste tõttu maaomanikega. Tähtaja venimisest teatas hageja kostjale ka 10.01.2006 ja 26.04.2006 kirjalikes teadetes (tl 56 – 58). Kostja ei ole ühelegi eelnimetatud hageja teate peale esitanud pretensiooni ega teatanud, et kasutab ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lepingus sätestatud kohustuse liitumispunktid välja ehitada täitis hageja 2006.a. augustiks, vastavalt 26.04.2006 teates nimetatud tähtpäevale. 11.12.2006 leppetrahvi nõue on esitatud erinevates lepingutes sätestatud tähtaegade rikkumisest teadasaamisest vastavalt 11 kuud, 9 kuud 7 ja 7,5 kuud hiljem ning kõikide lepingute täitmisest 4 kuu möödumisel alles pärast seda, kui hageja nõudis saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest esitatud arvete tasumist. TsÜS § 138 lg 1 kehtestab kohustuse toimida õiguste teostamisel ning kohustuste täitmisel heas usus. Samuti sätestab

§ 6

lg 1, et võlgnik ja võlausaldaja peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Pärast kohustuse täitmist leppetrahvi nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning selliselt esitatud nõuet ei saa lugeda esitatuks mõistliku aja jooksul. Seega tulenevalt

§ 159

lg –st 2 on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ning vastuhagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

1. Kuna kohus leidis, et kostja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud, ei analüüsi kohus poolte väiteid selle kohta, kas hageja tagas kostjale ajutise võrguühenduse, mis välistaks leppetrahvi maksmise kohustuse. Kohus märgib vaid, et kostja väited selles osas on vastuolulised: ühelt poolt kostja põhihagile vastates väidab, et 17.04.2006 ajutise võrguühenduse lepingu alusel tarbisid 2006.a. suvel energiat ridaelamu bokside omanikud, st. ajutine võrguühendus oli olemas; teiselt poolt vastuhagi põhjendusena tõi kostja esile, et hageja ei taganud ajutist võrguühendust, mis välistaks leppetrahvi nõude.
2. Menetluskulude jaotus Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg -le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas täielikult ja kõrvalnõuete osas osaliselt ning jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, võttes samuti arvesse hagi ja vastuhagi hinda ja asjaolu, et kõrvalnõuete suurus käesolevas asjas ei mõjutanud hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust, peab kohus õigeks jätta kostja kanda hageja menetluskulud 90 % ulatuses ja kostja menetluskulud täies ulatuses. Hageja kanda jäävad tema enda kulud 10 % ulatuses. Heli Käpp Kohtunik 8