) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja väitel on ta lapsi toetanud kuni
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja selliste asjaolude esinemist ei ole tõendanud. Asjaolu, et tal ei ole hetkel tööd ei ole
lg 6 järgi aluseks elatise väljamõistmata jätmisel või selle vähendamisel allapoole seadusega ettenähtud miinimumi. Käeoleval juhul kohus leiab, et kostja ei ole piisavalt täitnud oma kohustust, milleks on teha kõik, et pidada normaalselt ülal oma last. Kohus leiab, et vanemaga mitte koos elav laps ei pea kannatama seetõttu, et kostja on jäänud mingil põhjusel töötuks. 2 Töötus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et jätta elatis kostjalt välja mõistmata. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa, millest pool jääb kummagi vanema kanda.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on märkinud laps Oxxxxx Sxxxxxxx vajadusteks ühes kuus 5285 krooni ning on esitanud kulude koosseisu, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ja vajalikud, kuna laps käib koolis Tartus. Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 6400 krooni kuus ja riiklik peretoetus 300 krooni kuus, kokku sissetulekud 6700 krooni. Lisaks Oxxxxx Sxxxxxxxxx on hageja ülalpidamisel täisealine kooliskäiv poeg Lxxxx Sxxxxxx, kes on külla täisealine, kuid kellel omal sissetulek puudub. Kostja väitel ei ole tal hetkel tööd ja sissetulek puudub ja kohtul puuduvad andmed kostjal sissetuleku kohta. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Selle põhjal hindab kohus poolte varalise seisundi ligikaudu võrdseks. Kuna poolte varaline olukord on võrdne, siis ei ole põhjendatud jätta kostja kanda suurem osa Oxxxxx Sxxxxxxx ülalpidamiskuludest. Pooltel tuleks kulud kanda võrdsetes osades. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise poeg Oxxxxx Sxxxxxxx ülalpidamiseks 2650 krooni kuus, mis on ligikaudselt pool hageja poolt märgitud lapse kuludest. Lähtudes
lg-st 1 mõistab kohus elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.