Kostja on kohtuistungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milles teade on avaldatud 08.12.2008. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitte ilmumise mõjuvatest põhjustest. Hageja taotles asja läbivaatamist sisuliselt.
xx lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et antud asjas tuleb asi lahendada ilma kostja kohalolekuta, kuna kohtule ja hagejale on vaatamata kõikidele pingutustele, teadmata kostja elukoht. Hageja esitas kohtule hagi abielu lahutamiseks, kuna kostja on keeldunud abielu lahutamast perekonnaseisuametis ja käesolevaks ajaks on kostja elukoht hagejale teadmata. Hageja leiab, et perekond on purunenud ning abielu jätkamine on võimatu.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 43xxx lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Abielutunnistusega XXX on tõendatud et poolte abielu on sõlmitud xxx Eesti Evangeelses Luteri Kirikus (Haapsalus), mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Kostja abielu lahutamisele vastuväiteid esitanud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. 1xxx.02.2009 toimunud istungil jäi hageja oma haginõude juurde. Kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks ja leiab, et perekond on purunenud ning kostja ei ole vastuväiteid kohtule esitanud, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja poolte abielu tuleb lahutada. Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada hageja varem kantud perekonnanimi. Seega leiab kohus, et kuna hageja soovib taastada varem kantud perekonnanime, tuleb peale abielu lahutamist taastada K K perekonnanimi „M “. Juhindudes
Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.