KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- märtsil 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-59364 Tsiviilasi E R hagi AA vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 28.980.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E R (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja: AA (i.k. xxx elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista AAlt elatusraha tema alaealise poja A A, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks E R kasuks summas 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 16.09.2008.a., s.o. alates avalduse kohtusse esitamisest kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- Poolte kooselust sündis xxx.a. poeg A A..
- Laps elab koos emaga.
- 16.09.2008.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 07.10.2008.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- Kohus võttis E R hagi AA vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kohtu menetlusse 15.12.2008.a. määrusega. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 3220.- krooni kuus arvestades ajaoluga, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. 20.02.2009.a. kohtule esitatud avalduses vähendas hageja hagetava elatise suurust ja palub välja mõista elatise kostjalt alates 10.09.2008.a. ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest summas 2175.- krooni kuni lapse lasteaeda minekuni 2009.a. sügisel ning alates sellest jätkuvalt summas 2675.- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei abista teda lapse ülalpidamisel alates 01.01.2008.a. mil poolte kooselu lõppesid, väljaarvatud kaks korda mil kostja on hagejale 2008.aastal lapse ülalpidamiseks raha andnud.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 3100.- krooni, millest 400.- krooni moodustab eluasemekulu, 1500.- krooni kulub toidu ostmiseks, 100.- krooni tervishoiule, 250.- krooni hügieenitarvetele ning 850.- krooni riietele ja jalanõudele.
- Hageja ainsaks sissetulekuks on hagiavalduses väidetu kohaselt riigilt saadav peretoetus 900.- krooni, mis alates 15.07.2009.a. on 300.- krooni. Hageja on täiskoormusel õppiv üliõpilane..
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, Tallinna Pensioniameti tõendi hagejale makstava peretoetuse kohta ja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.05.2008.a. – 18.12.2008.a. kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - elatise suurus 3220.- krooni ei ole kostjale jõukohane, sest kostja igakuine palk on 11.675.krooni netos; - palgast tuleb kostjal ära maksta laenud 1500.- krooni ja 1676,54 krooni, järelmaksud, millega on soetatud 2 sülearvutit, fotokaamera ja mobiiltelefon kokku summas 1259,33 krooni Lk 2
(5)ja üürikorteri üür summas 4000.- krooni ning korteri kommunaalkulud umbes 1600.- krooni kuus; - kostja ei ole kindel kas elatisena makstava raha kulutab hageja poja A vajaduste katteks või käib hageja ise selle raha eest külas oma uuel elukaaslasel Soomes, kes seal tööalaselt sageli viibib; - poolte kooselu lõppes põhjusel, et hageja leidis omale uue meestuttava; - kooselu lõppemisel leppisid pooled kokku, et kostja maksab lapsele elatist vastavalt oma rahalistele võimalustele; - hageja ei võimalda kostjal lapsega piisaval määral suhelda; - hageja ostab lapsele ainult kallite kaubamärkide rõivaid, mida kostja kinni maksta ei suuda.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma üürilepingud, Ego järelmaksulepingud, mis kostjal on sõlmitud AS Hansa Liising Eestiga, kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud telefoni müügilepingu koos liitumislepinguga, kostja ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepingu koos maksegraafikuga, oma töölepingu, mis tal on sõlmitud S OÜ-ga, oma palgatõendi ning konto väljavõtte 01.05.2008.a. – 03.02.2009.a. kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et - A A on poolte xxx.a. sündinud alaealine laps kes elab koos emaga, kuid kelle ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. - hageja ainukeseks sissetulekuks on riigilt saadava peretoetus ning - kostja ei ole lapse ülalpidamiseks hagejale rohkem elatusraha andnud kui kahel korral
- aastal; TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse poole omaksvõttu teise poole poolt esiletoodud faktilise asjaolu kohta kuni vastaspoolt seda faktilist asjaolu selgesõnaliselt ei vaidlusta ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eelpoolnimetatud asjaolusid kostja vaidlustanud ei ole. Raha maksmist ja saamist lapse ülalpidamiseks tõendavad ka poolte pangakonto väljavõtted. Kuna kostja omaksvõtuga ja poolte pangakonto väljavõtetega on kindlaks tehtud, et kostja on hagejale andnud raha lapse ülalpidamiseks 2008.a. jooksul üksnes 2800.- krooni, on hagi esitamine kostja vastu elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
- Pooled vaidlevad selle üle kui suures summas on lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ning kui palju nendest kuludest peaks elatusrahana kandma kostja. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest ning sama seaduse §- st 70 lg
- PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lk 3
(5)PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Kõigepealt koosnevad igakuised lapse ülalpidamiskulud kulutustest, mille üle pooled ei vaidle. Need on lapse eluasemekulu 400.- krooni, toiduraha 1500.- krooni, kulutused tervishoiule 100.- krooni ja kulutused hügieenitarvetele 250.- krooni. Kostja poolt vaidlustatud lapse riiete ja jalanõude ostmise kuluks märgib hageja hagiavalduses 850.- krooni. Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja väide, et hageja ostab lapsele ainult kalleid riideid mis on toodetud tuntud kaubamärkide omanike poolt, on paljasõnaline, asub kohus seisukohale, et alla 3 aastasele lapsele kulutuste tegemine riiete ja jalanõude ostmiseks summas 850.- krooni kuus on ülepaisutatud ja nimetatud kuluartikliks on piisav kulutada maksimaalselt 500.- krooni kuus. Seega on A A põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku 2750.- krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel juhinduda lapsele tulevikus lisanduvatest kulutustest, s.o. näiteks lasteaiamaksust või koolikohustuse täitmisega seonduvatest kulutustest. Vaidlustamata asjaolu on see, et lapse ülalpidamiskulud lapse kasvades suurenevad. Kui lapsest lahus elav vanem ise vabatahtlikult elatist suuremas summas seetõttu nõus maksma ei ole, on last kasvataval vanemal õigus nõuda kohtu kaudu elatise suuruse muutmist PkS § 61 lg 3 alusel.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju peab kumbki vanem sõltuvalt oma varanduslikust olukorrast lapse ülalpidamiskuludest kandma. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - Tallinna Pensioniameti tõendi hagejale makstava peretoetuse kohta summas 900.krooni kuus; - hageja pangakonto väljavõtte perioodi 01.05.2008.a. – 18.12.2008.a. kohta . - kostja töölepingu, mis tal on sõlmitud S OÜ-ga, - kostja palgatõend, mille kohaselt on kostja palga suuruseks olnud 13.0003,35 krooni kuus brutos ning - kostja pangakonto väljavõtte 01.05.2008.a. – 03.02.2009.a. kohta. . Lisaks nimetatule on kostja esitanud kohtule oma üürilepingud, Ego järelmaksulepingud, mis tal on sõlmitud AS Hansa Liising Eestiga, kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud telefoni müügilepingu koos liitumislepinguga ning kostja ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepingu koos maksegraafikuga. Arvestades asjaoluga, et hageja käesoleval ajal ei tööta, vaid on üliõpilane ja lisaks sellele ka ema kellel on seadusest tulenev õigus olla lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning, et hageja ainuke sissetulek on riigilt saadav peretoetus 900.- krooni, on kohus seisukohal, et enamuse lapse ülalpidamiskuludest peab kandma lapse isa, sest kostja töötab SOÜ ja saab palka keskmiselt 13.000.- krooni kuus brutos. Kohus on seisukohal, et asjaolud, et kostja on võtnud endale rida järelmaksukohustusi ja pangalaenu, mida tõendavad tema Lk 4
(5)poolt esitatud Ego järelmaksulepingud, Elisa Eesti AS-ga sõlmitud telefoni müügileping koos liitumislepinguga ning laenuleping, mis on sõlmitud Hansapanga, ei saa olla aluseks jätta kostjalt elatis välja mõistmata hagetavas summas. Pealegi palub hageja elatise välja mõista käesoleval ajal üksnes PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimumsummas, milleks on ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käeoleval ajal 2175.- krooni. Elatise alla alammäära võib kohus välja mõista kohustatud isikult üksnes siis kui kostjal oleks teine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel miinimumsummas vähemkindlustatuks kui elatist saav laps või kui vanem kellelt elatist nõutakse oleks töövõimetu või kui lapsel endal olev piisav sissetulek või ilmneksid muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud nagu sätestab PkS § 61 lg 5 ja lg
- Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Asjaolu, et kostja üürib eluruumi ja maksab kommunaalteenuseid eluruumi kasutamise eest ei saa samuti olla aluseks elatise väiksemas summas väljamõistmiseks, sest kulutused eluruumi kasutamisega on ilmselt ka hagejal. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele elatusraha 2175.- krooni kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamisest, s.o. alates 16.09.2008.a.
- Kohus ei võta elatise väljamõistmise nõudes kohtuotsuse tegemisel arvesse kostja poolt esiletoodud väiteid poolte suhete lõppemise põhjustest ning sellest, et hageja ei luba kostjal väidetavalt lapsega suhelda nii palju kui kostja sooviks. Poolte suhete lõppemise asjaolud ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, samuti isa ja lapse vahel suhtlemise võimaldamine. Kui kostja leiab, et hageja rikub tema õigust piisaval määral oma lapsega suhelda ja tema kasvatamises osaleda on tal õigus esitada vastavasisuline avaldus kohtusse hagita perekonnaasjana. Asjakohatuks väiteks peab kohus ka kostja väidet sellest nagu kulutaks hageja kostja poolt makstava elatusraha Soome sõiduks oma uue elukaaslase juurde sest kostja pole ju elatist lapsele maksnudki. Pealegi on see väide ka paljasõnaline.
- Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtuväliseid menetluskulusid pooltel samuti ei ole.
- Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas algselt kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 3220.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 28.980.- krooni (9 x3220). Kohtunik: Lk 5
(5)