Tsiviilasi nr 2-09-12198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-12198 Tsiviilasi AS Krediidikas

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama, määrates selleks tähtaja. Kostja kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist

§ 407lg 1 alusel, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohus tegi 02.06.

1. a asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis Lxxxxx Txxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks välja 21 429,03 krooni. 09.06.
2. a saabus kohtule poolte vahel 02.06.
3. a sõlmitud kompromissileping, milles pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 430lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, 2

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja esindustasu. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja esindaja 03.03.

1. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 3000 krooni (tl.18). Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 1500 krooni Julianus Inkasso OÜ pangaarvele nr
2. Maimu Laumets Kohtunik 3