2-08-68073/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. jaanuaril 2009.a. kell 10.00 kohtu kantselei kaudu aadressil Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-08-68073 Kohtuasi K I hagi E K vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 29.250.- krooni Menetlusosalised Hageja: K I (i.k xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja Tiiu Siig Kostja: E K(i.k. xxx, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 8.jaanuar 2009.a. Resolutsioon
2. Lahutada K I ja E K abielu, mis Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx. on registreeritud xxx.a. Tallinna
3. Välja mõista E K igakuiselt elatusraha 3250.- (kolm tuhat kakssada viiskümmend krooni) K I kasuks tütre A K , sünd. xxx.a. ülalpidamiseks alates 16.10.2008.a., s.o. alates hagi esitamisest, kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
4. Jätta K I kohtuväline menetluskulu – tema esindajakulu – E K kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
5. 16.10.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu ja mõista kostjalt välja elatis poolte alaealise lapse A K ülalpidamiseks summas 3250.- krooni kuus.
6. Hageja põhjendab oma nõudeid kostja vastu sellega, et poolte abielulised suhted lõppesid 10.10.2007.a. kostja vägivaldse käitumise tõttu ning suhete taastamist kostjaga hageja ei soovi, mistõttu palub ta abielu lahutada.
7. Poolte alaealine tütar elab koos emaga. Kuna kostja on pärast pooltel suhete lõppu andnud raha lapse ülalpidamiseks kokku 20.000.- krooni, mis hageja arvates on ebapiisav, palub ta kostjalt välja mõista elatise summas 3250.- krooni kuus alates elatisehagi esitamisest.
8. Hageja väidetel kulub tal tütre ülalpidamiseks kuus 6500.- krooni. Kululiikide kaupa koosnevad lapse ülalpidamiskulud eluasemekulust 750.- krooni, toidurahast 2000.- krooni, sidekuludest (mobiil, internet) 380.- krooni, kulutustest tervishoiule 250.- krooni, kulust hügieenitarvetele 120.- krooni, kulust koolitarvetele ja kooliüritustele 300.- krooni, kulust riiete ja jalanõude ostmiseks 1400.- krooni, taskurahas 400.- krooni ja muudest vältimatutest püsikuludest (kultuuriüritused, treeningutest osavõtt) jmt 800.- krooni.
9. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja poolte abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, väljavõtte rahvastikuregistrist, et laps elab ema juures, Nõmme Perearstikeskuse OÜ Meditiim tõendi hagejal esinenud kehavigastuste kohta, EÜ arved hagejale, Eesti Energia AS arved hagejale, AS EMT arved hagejale, maksekorralduste koopiad, millega hageja on tasunud AS Starman arved, OÜ Vagodent hinnakalkulatsioon A K pakutava teenuste kohta, Spordiklubi Kivilinn arved hagejale, A K eest, hageja pangakonto väljavõtte Sampo Pangast ja Hansapangast ning hageja 2007.a. tuludeklaratsiooni. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
10. Kostja võttis kohtuistungil õigeks hageja nõude abielu lahutamiseks.
11. Kostja võttis omaks ka hageja väite, et ta on andnud lapsele elatist pärast pooltel suhete lõppemist kokku umbes 20.000.- krooni. Kostja oli nõus, et kohus mõistab temalt kohtuotsusega välja elatis summas 3025.- krooni kuus.
12. Kostja ei vaidlustanud lapse ülalpidamiskulusid kuus summas 6500.- krooni ning väitis, et varem kui pooled koos elasid kulus lapse peale rohkemgi raha. Kostja oli aga seisukohal, et hageja poolt näidatud eluasemekulu 750.- krooni kuus on lapse osaks arvestatud liiga suurena, sest hagejaga koos elab hageja juures ka tema uus elukaaslane, kelle eluasemekulu kostja hüvitama nõus ei ole.
13. Kostja ühtki tõendit ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 2 Abielu lahutamise nõue.
14. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil väitsid pooled, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutamist. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et abielu jätkamine pooltel on võimatu ja abielu tuleb lahutada. Elatusraha väljamõistmise nõue alaealise lapse ülalpidamiseks.
15. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
16. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et on andnud hagejale lapse ülalpidamiseks alates pooltel suhete lõppemisest 2007.a. oktoobris kokku 20.000.- krooni. Kuna nimetatud summa on väiksem kui PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimum, mis eelmisel aastal ja käesoleval ajal on 2175.krooni kuus, on hagi kostjalt poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
17. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused lapse ülalpidamiseks summas 6500.- krooni kuus on põhjendatud ja ka tõendatud hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite – EÜ arvetega hagejale ja Eesti Energia AS arvetega hagejale, mis tõendavad hageja poolt kantavaid kulusid seoses eluruumi kasutamisega, kus hageja elab koos tütrega, AS EMT arvetega hagejale ja maksekorralduste koopiatega, millega hageja on tasunud AS Starman arved, mis tõendavad hageja poolt kantavaid sidekulusid, OÜ Vagodent hinnakalkulatsiooniga, mis tõendab, et A K vajab ortodontilist ravi, mille maksumus on vähemalt 9420.- krooni, ning Spordiklubi Kivilinn arvetega hagejale ja maksekviitungitega, mida hageja kannab A K klubis treeningutel osalemise eest. Arvestades elatustaset Eesti Vabariigis, esmaste tarbekaupade ja toidukaupade hindu ning asjaolu, et laps vajab igapäevaselt täisväärtuslikku toitu, vitamiine ja ravimeid ning riideid ja jalanõusid, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, on hageja poolt hagiavalduses näidatud lapse ülalpidamiskulud põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu elaks hagejale kuuluvas eluruumis lisaks hagejale ja poolte tütrele ka hageja uus elukaaslane, on paljasõnaline ja tõendamata ning ümber lükatud EÜ arvetega milliste kohaselt elab nimetatud elamu korteris 30 2 inimest.
18. Arvestades asjaoluga, et hageja netopalk OÜ-s S on ligikaudu 10.000.- krooni ning kostja oma väidetel käesoleval ajal ei tööta, kuid ka seda, et hageja kui füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmine elatis 3250.- krooni kuus nagu hageja nõuab.
19. Elatis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates elatisehagi kohtusse esitamisest, so alates 16.10.2008.a. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
20. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. 3 Kohtuväliste menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus otsustab rahuldada hageja nõude täielikult, jätab kohus hageja kohtuväliseks menetluskuluks oleva hageja esindaja kulu täies ulatuses kostja kanda.
21. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hageja esitas kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks summas 3250.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 29.250.- (9 x 3250) krooni. Kohtunik: 4