KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.juuni 2008 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kau

§ 153

lg 1 sätestab tervisekahjustuse tekitamisest tulenevatele nõuetele üldise kolmeaastase aegumistähtaja, lõige 2 sätestab, et nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kostja süüliselt lõi hagejale ebasoodsad töötingimused laevamehaanikuna töötamise ajal ning jättis hageja teavitamata kutsehaigusest, mistõttu tuleb aegumisele kohaldada

§ 153lg-s 2 sätestatud pikemat aegumistähtaega.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista tervisekahjustuse tekitamisest tulenev ühekordne kahjuhüvitis kohtu määramisel. KOSTJA TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS 28.03.2008 kirjalikus vastuses kostja hagiga ei nõustunud, leides, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu ning hagi on aegunud. Kostja leiab, et kuna hageja sai hagiavalduse kohaselt kostja sai diagnoositud kutsehaigusest väidetavalt teada 1987.a., siis on hagi esitamise ajaks möödunud

§ 153

lg-s 1 sätestatud kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude kolme aastane aegumistähtaeg. HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja aegumise kohaldamise taotlusele, kuid on vastu vaheotsuse tegemise taotlusele. Hageja on kostja vastusele antud seisukohas põhjendanud, miks hageja leiab, et AS EM on asjas õige kostja ning märkinud, et hagi aegumist puudutavad vastuväited on hageja esitanud hagiavalduses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § - le143 kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel.

1. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti. VÕSRS § 9 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja 2 katkemisele kohaldatakse enne
3. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
4. juulit
5. Samuti 01.09.1994 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi

1994) § 178 kohaselt tuli kohaldada varemkehtinud aegumistähtaega, kui enne 01.09.1994 kehtinud aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks möödunud.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb aegumise algust arvestada 1987.aastal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätete järgi. TsK § 81 kehtestas hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine), kolm aastat. Lisaks üldisele aegumistähtajale kehtestas TsK mõnedele nõuetele lühendatud aegumistähtaja. TsK § 86 lg 1 kohaselt hagi aegumise tähtaja kulgemine algas hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguse rikkumisest.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et hagi aegumist tuleb arvestada alates 26.03.1987, mil hageja lahkus töölt ning talle anti üle tema töötamise ajal teostatud regulaarse tervisekontrolli dokumendid. Kohus nõustub poolte sellise seisukohaga. Hagiavaldusest nähtuvalt on talle kahju tekitatud seeläbi, et kostja õiguseelneja ei teavitanud teda kutsehaigestumisest. Hageja sai temal kutsehaiguse diagnoosimisest teada talle 26.03.1987 üle antud dokumentidest. Enda tervise kahjustumisest ja kuulmislangusest pidi hageja ise olema teadlik juba 1979.a, kuid siis ei pidanud hageja teadma, et tegemist on kutsehaigestumisega, kui tööandja või vastav raviasutus teda sellest ei informeerinud. Hagejal oli alates 26.03.1987 võimalus teada saada hagi aluseks olev asjaolu, et kostja õiguseelneja jättis hageja teavitamata 1979.aastal diagnoositud kutsehaigusest ning ei paigutanud hagejat koheselt tema tervisekahjustuse süvenemise vältimiseks teisele tööle, mistõttu hageja jäi õigeaegse ravita ja jätkas töötamist tervist kahjustavates tingimustes. Eeltoodu alusel on õige arvestada hagi aegumistähtaja algust 26.märtsist 1987.a.
3. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduvalt aegumine oleks peatunud või katkenud. Seega möödus TsK § -s 81 sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg 26.03.1990.a ning 05.02.2008.a. esitatud hagi tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva ühekordse kahjuhüvitise väljamõistmiseks on aegunud.
4. Hageja on hagiavalduse põhjendustes märkinud, et soovib kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, hagi resolutsioonist see selgesõnaliselt välja ei tule. Tsiviilkoodeksi § 463 lg 1 sätestas kahju tekitamise eest vastutava isiku kohustuse hüvitada vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused (tugevdatud toit, proteesimine, kõrvaline hoolitsus, kulutused eriraviks jms). Seega nähti ette varalise kahju hüvitamise nõudeõigus. Tervisekahjustamisega seoses mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ja seega ka vastavat nõudeõigust tsiviilkoodeks ette ei näinud.
5. Mittevaralise kahju hüvitamise õiguse sätestas 03.07.1992.a. jõustunud põhiseadus (PS). PS § 25 sätestab igaühe õiguse saada hüvitist talle moraalse ja materiaalse kahju tekitamise korral. Seega mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõude esitamise õigus tekkis hagejal põhiseaduse jõustumisest ning hagi aegunuks 03.07.1995.a. Enne põhiseaduse jõustumisest arvestatava aegumistähtaja lõppemist, 01.09.1994 jõustus

1994, mille § 113 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks tähtajaks 10 aastat.

1994 § 178 kohaselt juhul, kui enne

1. aasta
2. septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosa seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega. Seega käesolevas tsiviilasjas tuleks juhul, kui arvestada mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja algust põhiseaduse jõustumisest, arvestada hagi aegumistähtajaks 10 aastat. Seega lõppenuks sellise hagi esitamise tähtaeg 03.07.2002.a. 01.07.2002 jõustus uus

. VÕSRS § 9 lg 3 kohaselt juhul, kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud 3 aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõppeks varem, kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust.

§ 153

lg 1 järgi on tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, sõltumata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega tuleb kohaldada

1994 sätteid ning hagi aegus 03.07.2002.a. Eelnevast tulenevalt oli ka mittevaralise nõude aegumistähtaeg hageja poolt 05.02.2008 hagi esitamise ajaks möödunud. 8. Eelneva alusel on põhjendamatu poolte tuginemine kehtiva, 01.07.2002 jõustunud

sätetele. Kohus märgib siiski, et õige ei ole hageja tõlgendus kehtiva

§ 153

sätetele.

§ 153

lg –s 2 ei ole sätestatud sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud üldisest 3-aastasest aegumistähtajast erinevat pikemat aegumistähtaega. Lõikes 2 on sätestatud 30 aastane piirtähtaeg kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, mille jooksul on üldse võimalik nõuet esitada. See tähendab, et kui isik sai kahjust ja kahju tekitanud isikust teada pärast 30 aasta möödumist kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, on tema kahju hüvitamise nõue aegunud vaatamata sellele, et kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teadasaamisest arvestatav 3-aastane aegumistähtaeg ei ole möödunud.

1. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid kostja vastu esitatud nõude põhjendatuse kohta.
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp Kohtunik 4