Hageja palub R M lt ja R M lt solidaarselt välja mõista 79826,74 krooni ja viivised ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Tõendid: leping , maksegraafik, üldtingimused, liisingulepingu kindlustuslepe, vara üleandmisvastuvõtu akt, teatis lepingu ülesütlemiseks, vara üleandmis-vastuvõtu akt koos hindamise aktiga, müügiakt, arved R M le, hageja konto väljavõtted, õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta, Saksa Auto AS arved tasumiseks sõiduki realiseerimise eest ja müügi ettevalmistamise eest, OÜ R arve vara tagastamise teenuse osutamise eest, käendusleping , teatis R M le 2 Kostjate vastuväited R M tunnistas hagi selliselt, et on nõus tasuma põhinõudest 40000 krooni ja on nõus tasuma kohtukulud täies ulatuses, kui R M nõustub tasuma teise poole hageja nõudest (lk 89). R M ei ole hagile vastanud. Tõendid: kostjad tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg järgi on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingeseme kasutamise eest tasu.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et kostja jäi hagejale liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumisega võlgu, on ta rikkunud nii liisinglepingust kui kindlustuskokkulepe lepingust tulenevaid maksete tasumise ja kindlustusmakse tasumise kohustust hageja ees, mis ei ole lubatud ja seega on hageja nõue märgitud liisingmaksete võla 20145,68 kr ja kindlustusmakse võla 2030 krooni tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
lg 1 ja 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 p 4 sätestatud õiguskaitsevahendit, milleks on võlgnikupoolse lepingu rikkumise korral lepingu ülesütlemine.
367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. R. M ja R. M ei ole lepingust tulenevale kahju nõudele ja selle aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid esitanud, seega on need asjaolud omaksvõetud ja seega ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
lg 1 p 4 aluse lepingu üles öelda ja kuna vara müügist saadu ei katnud hageja tehtud kulutusi vara soetamiseks ja seda eelkõige sellele läbi, et müügist saadu ei katnud jääkmaksumust, on hagejal tekkinud kahju 79826,74 krooni, mille hüvitamise kohustus tuleneb R M l vastavalt tingimuste p –dest 7,4,1 ja 3.7 ja mida saab hageja nõuda
lg 1 p1 alusel ja
Vaidluse puudumise tõttu nende asjaolude üle ei pea kohus märgitud hageja esitatud lepingu tingimustele, arvetele, pretensioonidele, vara müügiaktile, maksekorraldustele, konto väljavõtetele, kindlustuslepingutele, -kokkuleppele täiendavat hinnangut andma. Seda, et märgitud lepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustus oleks vaatamata hageja poolt 09.11.07 mõlemale kostjale saadetud kirja järgselt täidetud, ei ole kostjad tõstatanud ega ka tõendanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue R M vastu tõendatud ja põhjendatud ning temalt tuleb hageja kasuks märgitud 79826,74 krooni välja mõista.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Vaidlus puudus selle üle, et hageja sõlmis R M ga käenduslepingu R M kohustuste tagamiseks ja seda viimasega solidaarselt. Esitatud käenduslepingu p 1 järgi on R M kui käendaja vastutuse piirmäär 199572,37 krooni, sj vastutab ta R M ga solidaarselt viimase kohustuste täitmise eest hageja ees ja seega ei ole õige R M vastuväide osas, millega ta nõustub tasuma võlast vaid 40000 krooni hagejale, sest R M vastutus on piiratud käenduslepingu järgi 199572,37 krooniga. Eeltoodu alusel tuleb R ja R M lt solidaarselt hagejale välja mõista hagetav 79826,74 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tingimuste p 5.1. sätestatud ulatuses viivise 7% aastas.
lg 1 alusel ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib hageja nõuda R M lt võlalt lepingus kokkulepitud viivist. Hagi on kohtule esitatud 03.04.08. Viivise suuruse ja selle arvestuse aja osas ei esitanud kostjad vastuväiteid, seega on viivisenõue lepingu järgi 7% aastas põhivõlalt põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja mõista viivis 7% aastas 79826,74-lt kroonilt ja kuna R M vastutab R M ga viimase kohustuste täitmise eest solidaarselt, siis tulebki mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mõista viivis 7% aastas põhinõudelt 79826,74 krooni, kuid arvestades seda, et R M lt väljamõistetav võlg ja viivis kokku ei ületaks 199572,37 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 alusel siis, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnike suhtes, vastuavad nad solidaarselt ka 4 menetluskulude. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.