KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22.12.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasi OÜ MT

) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Müügilepinguga nr 135/1 (t lk 11-15) on tõendatud, et hageja ja kostja OÜ R vahel on tekkinud võlasuhe ning poolte vahel on sõlmitud leping, mille tulemusena hageja pidi kostjale müüma ehitusmaterjale ning kostja nende eest tasuma. Hageja poolt kostjale esitatud arve alusel (t lk 16) pidi viimane tasuma 61 276 krooni. Kostja on hagejale tasunud 10 000 krooni. Seega on tasumata 51 276 krooni. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu ning leiab, et kostja kasutuses oleva teabe kohaselt ei võlgne kostja hagejale hagiavalduses märgitud summat. Kostja ühtegi tõendit sellise vastuväite kinnitamiseks esitanud ei ole, järelikult on kostja vastuväide paljasõnaline ning seega tõendamata. 2

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

1. Hageja ja JB vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt vastutab viimane hageja ja OÜ R vahel sõlmitud müügilepingust tulevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Vastutus on käesoleval juhul piiratud summaga 100 000 krooni. Eelnevat arvestades on põhjendatud käendaja vastutus, mis lepingu kohaselt on piiratud 100 000 krooniga.
2. Kuivõrd ei põhivõlgnik ega käendaja ei ole võetud võlakohustust täitnud, on põhjendatud hageja solidaarne põhivõla nõue kostjate vastu ja seega tuleb kostjatelt OÜ R ja JBlt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 51 276 krooni.
3. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivised summas 103 829,20 krooni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 113

lg 6 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Müügilepingu p 8.2 kohaselt ostetud kaupade eest tähtajaks mittetasumise korral maksab ostja müüjale viivist 0,2% päevas õigeaegselt tasumata maksesummast.
2. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjatelt viiviste tasumist, peavad olema täidetud viivisenõude esitamise eeldused, s.o on olemas rahaline kohustus, peab olema tegemist rahalise kohustuse täitmisviivitusega, s.o kohustuse rikkumisega ning nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on olemas poolte vahel rahaline kohustus (kostja peab hagejale tasuma saadud kauba eest), kostja on olnud täitmisviivituses (ei ole tähtaegselt tasunud hagejale kauba eest, mille tulemusena on tekkinud viivisenõude esitamise õigus) ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt viiviste tasumist, kuid kostja OÜ R vaidleb selle suurusele vastu.
3. Riigikohtu
4. juuni 2005.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punkt 14 kohaselt ei sätesta seadus viivise suuruse kokkuleppe piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Punkt 18 kohaselt ei ole võimalik viivise vähendamise ulatust summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest.
5. Arvestades seda, et nii hageja kui ka kostja OÜ R tegutsesid müügilepingu sõlmimisel enda majandus- ja kutsetegevuses ning kostja oli eelduslikult enne lepingu sõlmimist selle läbi lugenud ning teadis seal olevatest tingimustest, k.a. viiviste maksmise kohustusest, kui tähtaegselt ei tasuta saadud ehitusmaterjalide eest. Kostja ei ole 3