Obsah (5)

§ 651§ 657§ 654§ 652§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-14756 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola T

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 18.04.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub K. R. (hageja) välja mõista S. L.lt (kostjalt) 3 630 krooni elatusraha kuus (koos tulumaksuga) XX.XX.XXXX sündinud poeg K-H. L.i ülalpidamiseks. Kulutused lapsele moodustuvad kuus kokku 5 153 krooni, sellest eluasemekulud 700 krooni, kulud toidule 1 100 krooni, kulutused transpordile 103 krooni, sidekulud 150 krooni, tervishoiu kulud 300 krooni, kuludena hügieenitarvetele 300 krooni, kulutusteks koolikohustuse täitmisele 500 krooni, kulutusteks rõivastele ja jalatsitele 1 500 krooni ning muud vältimatud kulutused 500 krooni. 16.02.2009 esitas hageja hagi täiendamise avalduse elatusraha väljamõistmiseks kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatise hagi esitamist 2 175 krooni kuus (perioodil 18.04.2007 – 18.04.2008) seonduvalt asjaoluga, et kostja ei ole kunagi täitnud vanemana alaealise lapse ülalpidamise kohustust anda lapsele elatist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtule ühekordse maksena 26 100 krooni perekonnaseaduse (PKS) § 70 lg 2 alusel. Kohtuistugil vähendas hageja elatise nõuet 3 000 kroonile kuus (koos tulumaksuga) ning tagasiulatuvalt ühekordse maksena ühe aasta eest kostja vastu esitatud elatise nõuet 15 000 kroonile. Kostja seisukoht
2. Kostja tunnistab hageja elatisehagi osaliselt summas 2 175 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on ta lapse ülalpidamiseks andnud kogu aeg elatist sularahas, kuid tõendada ta antud asjaolu kohtule ei saa. Kostja vastuväidete kohaselt maksab kostja perekond ainuüksi eluaseme- ja väikelaenu tasumiseks 10 000 krooni kuus, eluaseme kuludena 1 500 krooni kuus, sideteenustele (telefon, internet, TV) 2 000 krooni kuus, transpordile 800 krooni kuus, toidule 4 000 krooni kuus, tervishoiukuludena 200 krooni kuus, hügieenitarvetele ja lapse mähkmetele 600 krooni kuus, kulutusena koolikohustuse täitmiseks 500 krooni kuus, kulutusena riietele ja jalatsitele 1 500 krooni kuus, kulutusena inkassofirmadele 2 000 krooni kuus. Kostja abikaasa saab vanemahüvitist 12 585 krooni kuus ning käib ka tööl ja saab palka 2 500 krooni kuus. Kostja keskmine palk on 8 000 krooni kuus. Kostja tunnistab hageja elatisenõuet ühekordse maksena tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 15 000 krooni ning on antud rahasummat nõus maksma hagejale osade kaupa. Maakohtu otsus
3. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühekordse maksena 15 000 krooni perioodi eest 18.04.200717.04.2008 ja igakuise elatusrahana 3 000 krooni XX.XX.XXXX sündinud poja K-H. L.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealisuseni XX.XX.XXXX, alates hagi esitamisest 18.04.
4. Menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja poolt kohtule esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha, mistõttu hageja lapse seadusliku esindajana pöördus hagiga kohtusse lapse huvide kaitseks elatise saamiseks. Kostja on käesolevas asjas tunnistanud kohtuistungil hageja igakuise elatise nõuet osaliselt summas 2 175 krooni kuus. Kostja nõustus osaliselt maksma hageja ühekordse nõude rahuldamiseks tagasiulatuvalt 15 000 krooni ning kinnitas antud asjaolusid oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kostja vastuväidete kohaselt on ta oma poja ülalpidamiseks andnud hagejale elatusraha sularahas, kuid antud asjaolu ta tõendada ei saa. Kostja netopalk on tema enda seletuse kohaselt 8 000 krooni kuus. Tema abikaaasa saab vanemahüvitist ning käib ka tööl. Kostjal on abielust E. L.iga sündinud XX.XX.XXXX laps K. L.. Kostja oma sissetulekute kohta asjas tõendeid esitanud ei ole ja on vaid suuliselt teatanud kohtule, et tema netotöötasu S. AS-s on 8 000 krooni. Kostja poolt asjas esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on eluasemelaenu taotlejaks kostja nüüdne abikaasa, kuid laenu on taotlenud viimane Nordea Pangalt enne abiellumist kostjaga, seega pole kohtu arvates tegemist 2 abikaasade ühise kohustusega panga ees. Hageja 6 kuu keskmine netopalk aastal 2008 moodustab 10 884,50 krooni. Hagis märgitud kulud lapsele on üldiselt mõõdukad, välja arvatud osa lapsele arvestatud eluasemekuludest summas 700 krooni ning hagis märgitud kulutused lapse judo–treeningutele. Nimetatud ebatäpsused hagis võttis hageja kohtuistungil ka õigeks ning vähendas elatise nõuet kostja vastu 3 000 kroonile kuus (koos tulumaksuga). Muud ülemäärast hageja oma hagis kuludena lapsele märkinud kohtu arvates ei ole. Kohus leiab, et hageja igakuine elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni (koos tulumaksuga). Hageja on maksumaksjana kohustatud saadavalt elatiselt kui tulult maksma tulumaksu 21% ulatuses, seega on hagejal kuus võimalik saadavalt elatusrahalt kulutada lapsele arvestuslikult 2 370 krooni. Seonduvalt asjaoluga, et kostja tunnistas hageja tagasiulatuvat elatise nõuet ühekordse maksena summas 15 000 krooni, leiab kohus, et antud nõudes on kostja hagi õigeks võtnud ning kohtu arvates on õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist ühekordse maksena 15 000 krooni. Kostja andis kohtuistungil hagejale nõusoleku, et tasub antud summa hagejale osade kaupa. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, vähendades igakuiselt makstavat elatisraha 2 175 kroonini kuus. Esimese astme kohus on ebaõigesti tuvastanud kostja ja tema pere sissetuleku alates 16.04.2009 (enne esimese astme kohtu otsuse jõustumist) ning seetõttu on kostja laps K. L. vähem kindlustatud kui elatist saav laps K-H. L.. Kostjal on hetkel 3 ülalpeetavat: abikaasa E. L., nende ühine üheaastane poeg K. L. ja abikaasa 14aastane vallaslaps S. K.. Esimese astme kohus ei ole arvesse võtnud asjaolu, et kostja abikaasa E. L. sai vanemahüvitist 12 586 krooni kuus kuni 15.04.
6. Sotsiaalkindlustusameti vastav tõend oli esitatud kohtule. Seega alates 16.04.2009 on apellandi pere sissetulek vähenenud 12 586 krooni võrra. Esimese astme kohus mõistis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatusraha 3 000 krooni kuus. Kostja sissetulek (koos abikaasa sissetulekuga) on 10 500 krooni kuus alates 16.04.2009, mis teeb ühe pere liikme kohta 2 625 krooni. Kui apellant peaks elatusrahana vastavalt esimese astme kohtu otsusele maksma igakuiselt ära 3 000 krooni, moodustaks kostja pere sissetulek ühe pere liikme kohta 1 875 krooni. Seega elatise väljamõistmisel on kostja laps K.i varaliselt oluliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps K-H.. Vastavalt PKS § 61 lõikele 2 määrab kohus elatusraha lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Antud juhul ei ole esimese astme kohus arvestanud apellandi sissetuleku vähenemist, kuigi vastavad andmed olid esimese astme kohtule esitatud. Apellatsioonkaebuse vastus
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest 15 000 krooni. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise 3000 krooni (koos tulumaksuga) igakuiselt alates 18.04.2008 kuni poeg K-H.u täisealisuseni. 3 Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 alusel ei põhjenda otsust.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooltel puudub vaidlus lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle ja lapse ülalpidamiseks vajaliku summa suuruse üle. Vaidlus on selles, kui palju peaks lapse ülalpidamiskuludest hüvitama kostja. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt on elatise nn tavapärane norm 2175 krooni ja apellandil puudub kohustus tasuda lapse ülalpidamiseks suuremat summat ka siis, kui lapse põhjendatud vajadused on suuremad.

§ 230

lg 1 esimese L.e kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud kulutuste suurust, kuid apellant ei ole tõendanud asjaolu, et ta ei ole suuteline poolt ülalpidamiskulutustest kandma. Kostja on eksinud ülalpeetavate ringi määratlemisel, sest tal ei ole seadusest tulenevat kohustust ülal pidada oma abikaasa last, küll aga mittetöötavat abikaasat kuni lapse K.i kolmeaastaseks saamiseni 03.12.2010.a, kui kohustatud isiku varaline seisund ülapidamist võimaldab (PKS § 21). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja abikaasa ülalpidamist vajavaks isikuks, kuivõrd ta töötab ja täidab laenukohustusi. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on õigesti arvestanud asjaoluga, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu (Riigikohtu otsus 3-2-1-93-08 p 17). Hageja esitas elatise nõude 3000 krooni selle arvestusega ja tulumaksu maksmisel jääb lapsele arvestuslikult 2370 krooni. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal laste ülalpidamise võimalikkuse; varaliste kohustuste võtmisel (maakohtus viitas kostja pere laenukoormusele, t.lk 46) peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt nõutud elatusraha väljamõistmisel ei jää poeg K. varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav K-H.. U.Loonurm R.Allikvere U.Reinola 4