3-08-2017/23

3-08-2017 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2017 Haldusasi L. M´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada õigusvastaseks Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni juhtaja 03.09.2008 toiming; - tühistada Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhtaja 15.09.2008 korraldus 38-1-1/2088; - välja mõista kaebaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Asja läbivaatamise läbivaatamise kuupäev 12.märts 2009 Menetlusosalised Kaebaja L. M ja tema esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Vastustaja Pärnumaa Keskkonnateenistuse esindaja Kirke Keert, Vastustaja Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, ja p 3: Rahuldada L. M´i kaebus haldusasjas nr 3-08-
2. Tunnistada õigusvastaseks Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni juhtaja 03.09.2008 toiming. Tühistada Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhtaja 15.09.2008 korraldus 38-1-1/
3. Välja mõista Keskkonnainspektsiooni Lääne regioonilt (asuk. …) 40 (nelikümmend) krooni L. M´i (ik …eluk…)kasuks. Välja mõista Pärnumaa Keskkonnateenistuselt (asuk.) 40 (nelikümmend) krooni L. M´i (ik … eluk…) kasuks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: 1 3-08-2017 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 3 21.01.2008 karistati L. M´i jahiseaduse § 53 lg 1 alusel rahatrahviga, mille isik tasus 21.01.2008 (tl 8, 9). 03.09.2008 edastas Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon Pärnumaa Keskkonnateenistusele seisukoha võtmiseks inspektsiooni poolt jahipidamisnõuete vastu eksinud karistatud isikute nimekirja (tl 10). 15.09.2008 Pärnumaa Keskkonnateenistuse korraldusega nr 38-1-1/2088 otsustati peatada L. M´i jahitunnistuse kehtivus 1 aastaks (tl 11). 13.10.2008 esitas L. M kaebuse halduskohtule Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni 03.09.2008 toimingule ja 15.09.2008 Pärnumaa Keskkonnateenistuse korraldusele nr 38-11/2088 (tl 5-7). 02.11.2008 esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 17-18). 06.11.2008 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 28-30). 10.11.2008 esitas Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon vastuse kaebusele (tl 36-37). 13.11.2008 esitas Pärnumaa Keskkonnateenistus vastuväited kaebusele (tl 39-41). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel on kaevatav toiming õigusvastane arvestades seda, et kaebajale määrati karistus jahipidamisenõuete rikkumise eest 21.01.2008, kuid kaevatav toiming jahitunnistuse osas seisukoha võtuks saadeti keskkonnteenistusele üle 7 kuu hiljem, kuigi mõlemad asutused asuvad samas majas. Antud juhul rikuti isiku õiguspärast ootust eesmärgipärasele ja efektiivsele haldusmenetlusele. Kuna kaebaja karistamisele ei järgnenud vahetult jahitunnistuse peatamise otsust, siis tekkis kaebajal õigustatud ootus, et tema suhtes jahitunnistuse kehtivuse peatamist ei toimu, kuna peatamise otsustamine on haldusorgani kaalutlusotsustus ning seda ei pea tegema igal juhul. Pärnumaa Keskkonnateenistus pidi jahitunnistuse peatamisel kaaluma, kas üle 7 kuu hiljem on taolise otsuse tegemine õiguslikult põhjendatud ja kooskõlas haldusmenetluse eesmärgiga. Kaevatava otsuse tegemisel on rikutud ka haldusmenetluse läbiviimiseks kehtestatud nõudeid. Kaebaja suhtes esitatud taotlusest kaebajat ei teavitatud ning kaebajale ei antud võimalust oma arvamuse ja seisukohtade esitamiseks. Kaevatavas otsuses puudub igasugune faktiline põhjendus, korraldusest ei selgu kaalutlused, mida haldusorgan arvestas kaevatava otsuse vastuvõtmisel. Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon esitatud kaebust ei tunnista. Kaevatav toiming ei ole õigusvastane, sest andmete saatmise keskkonnateenistusele näeb ette jahiseadus, mis ei sätesta tähtaega, mille jooksul peavad andmed olema edastatud. Isik, keda on karistatud peab teadma, et tema karistus kehtib
6. aasta peale rahatrahvi tasumist ning selle aja jooksul ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et seadusega kehtestatud mõjutusvahend jääb tema suhtes kohaldamata. Keskkonnateenistuse informeerimise eesmärk ei ole jahitunnistuse peatamine ega väärteomenetluse jätkamine lisakaristuse rakendamiseks. Jahitunnistuse peatamise menetlus viiakse läbi kaalutlusotsuse tulemusel haldusmenetluse seaduse alusel. 2 3-08-2017 Pärnumaa Keskkonnateenistus esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt on jahitunnistuse peatamisel lähtutud kaebajale määratud väärteo otsusest. Üksnes motiveerimisekohustuse täitmata jätmine ei saa kaasa tuua haldusakti tühistamist, kui otsuse vaidlustamine ja kontrollimine ei ole takistatud. Käesoleval juhul oli kaebaja teadlik, millistel põhjustel jahiloa kehtivus peatati. Asjaolu, et jahitunnistuse peatamisega viivitati, ei muuda kaebajale määratud karistust ebaõiglaseks. Kui antud teave oleks jõudunud vastustajani varem, ei oleks see kaasa toonud teistsuguse otsuse tegemist. Kaebaja ei saanud seetõttu tekkinda õiguspärast ootust, et tema jahipidamisõigust ei piirata. Jahiseaduse kohaselt ei toimu jahitunnistuse peatamise menetluses peatamise aluseks esitatud väärteomenetluses kogutud tõendite ja tehtud otsuse osas uut arutelu. Jahitunnistuse peatamisega ei kaasne isiku oluliste vabadusõiguste riivet. Jahitunnistuse peatamise otsusele saab puudutatud isik esitada vastuväited selle vaidlustamisel. Tegemist on mittekaristusliku sunnivahendiga, mille kohaldamisel tuleb hinnata tema poolt toime pandud väärtegu. Kaebajale seatud piirangu eesmärgiks on vajadus ennetada ohtu inimese elule ja tervisele, samuti vajadus tagada avalik kord. Kaebaja jahiõiguse peatamata jätmisel saaks kannatada avalik huvi ennetada seaduslikust tegevusest tulenevaid ohte teistele inimestele. Tehtud otsuse legitiimne eesmärk on kaitsta ühiskonda mitteusaldusväärsete ja avalikkusele ohtlikke jahimeeste eest. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist ja toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, lg 3 p
7. Kaebus on esitatud 13.10.2008 vastustaja 03.09.2008 toimingule ja 15.09.2008 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3, lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebuse kohaselt karistas Keskkonnateenistuse Pärnumaa osakonna keskkonnakaitse 1 juhtivinspektor 21.01.2008 otsusega kaebajat jahiseaduse § 53 lg 1 järgi, kaebajale määrati karistuseks rahatrahv, mille kaebaja koheselt tasus (tl 8). 03.09.2008 saatis Keskkonnainspektsioon Pärnumaa Keskkonnateenistusele seisukoha võtmiseks inspektsiooni poolt jahipidamisnõuete vastu eksinud karistatud isikute nimekirja. 3 Nimekirjas p 4 all on märgitud, et L. M on vastutusele võetud jahiseaduse § 57 järgi ning väärteo asjas tehtud otsus on jõustunud 06.02.2008 (tl 10). Kooskõlas viidatud seaduse § 55 lg 1 kohaselt teostavad järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle keskkonnakaitseinspektorid ja seaduses nimetatud teised ametiisikud. Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon võtab oma vastuses õigeks, et jahiseaduse järgi karistatud isikute kohta omab andmeid keskkonnainspektsioon, kes edastab vastava teabe maakonna keskkonnateenistusele (tl 36). Jahiseaduse § 2 lg 1 alusel kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Lähtudes HMS § 5 lg 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele ning lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Jahiseaduses ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul tuleb jahiseaduse järgi karistatud isikute osas kogutud andmed saata keskkonnateenistusele jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsustamiseks. Kui tähtaega pole määratud, siis peab avalik-õiguslik asutus tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul edastas keskkonnainspektsioon keskkonnateenistusele andmed 3 3-08-2017 kaebaja poolt toime pandud jahiseaduse rikkumise kohta ligi 7 kuud pärast väärteoasjas tehtud otsuse jõustumist. Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon ei ole põhjendanud ega selgitanud, millistel põhjustel täitis ta talle seadusega pandud kohustuse alles 7 kuu pärast. Andmete saatmine iseenesest ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, kuid toimingu õiguslikku mõju tuleb hinnata koostoimes järgneva menetluse käigus tehtud toimingutega. Kohtu hinnangul rikub kaevatav toiming kaebuse esitaja õigusi, sest selle toimigu sooritamise tagajärg tõi kaasa kaebaja jahipidamiseks vajalike õiguste kitsendamise. Isikul on õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul ning avaliku võimu organ on kohustatud oma ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest või sooritama toimingu mõistliku aja jooksul. Samuti peab kohus vajalikus märkida, et nii Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon kui ka Pärnumaa Keskkonnateenistus asuvad samal aadressil Pärnu Roheline 64, mistõttu ei saa kahe asutuse vaheline koostöö olla takistatud suurte vahemaade ja/või erinevate, aeganõudvate teenuste kasutamise vajaduse tõttu info edastamisel. Kohtu hinnangul ei näidanud Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon kaebaja suhtes läbiviidud menetluses üles asjaajamises tavapäraselt nõutavat hoolsust ning seetõttu on kaevatav toiming õigusvastane. Pärnumaa Keskkonnateenistuse 15.09.2008 korraldusega nr 38-1-1/2088 on jahiseaduse § 31 1 lg 1 , keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 32 p 1, Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni 06.02.2008 jõustunud väärteotsuse ja 03.09.2008 kirjas nr Pä -6-20/443-1 alusel otsustatud peatada L. M´i jahitunnistuse kehtivus 1 aastaks (tl 11). 1 Lähtudes jahiseaduse § 31 lg 1 võib jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud 1 2 3 1 1 2 käesoleva seaduse §-s 57, 57 , 57 , 57 , 57 , 58 või 58 nimetatud tegevuste eest. Jahiseaduse § 31 lg 1 sõnastus " võib jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus " tähendab eeskätt keskkonnateenistuse pädevust ja volitust otsustada jahitunnistuse kehtivuse peatamine. Antud sätte kohaselt on keskkonnateenistusel võimalik kaaluda, kas peatada jahitunnistuse kehtivus või mitte. Samuti on võimalik kaaluda jahitunnistuse peatamise tähtaja ulatust – kuni kolmeks aastaks. Kaalutlusõiguse kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus ning diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Haldusakti osas kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust saab kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Antud juhul koosneb korraldus õiguslikust põhjendusest ja resolutsioonist. Korraldusest ei selgu, milliseid olulisi asjaolusid ja huve on haldusorgan kaalutlusõigust teostades arvestanud. Asjaolu, et kaebajal oli võimalik hästi ette näha oma õigusvastase tegevusega kaasneda võivad tagajärjed ning Pärnumaa keskkonnateenistuse väited menetluse läbiviimise efektiivsuse kohta (andmed edastati 03.09.2008 ja otsus tehti 15.09.2008), võivad olla põhjenduseks haldusakti kokkuvõtliku, lühikese motivatsiooni korral, kuid antud asjaolud ei saa õigustada täielikku motiveerimisest loobumist, nagu see on toimunud käesoleval juhul. Vaidlustatud otsuses ei ole ühtegi põhjendust. Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist Kaalutlusõiguse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist kaalutlusviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Haldusakti põhjenduste hilisem esitamine, näiteks kohtumenetluse käigus, ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu 12.11.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-57-07; 24.01.2008 otsus nr 3-3-1-62-07 jt). 4 3-08-2017 Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja taotleb asjas kantud kohtukulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub kaebaja taotlus rahuldamisele. Kaebuse esitamisel on kaebaja tasunud 80 krooni riigilõivu, muid kohtukulude tasumist tõendavaid dokumente kaebaja esitanud ei ole. Kuna kaebaja nõuded kuuluvad rahuldamisele mõlema vastustaja osas, siis tuleb kohtukulud kanda kummalgi vastustajal võrdses ulatuses. Annika Vendik Kohtunik 5