3-08-996/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-996 Otsuse kuupäev 12.12.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tiiu Kiriltšuki, Tairi Alberti ja Maila Alberti kaebused Nõo Vallavalitsuse

1. aprilli 2008.a korralduse nr 84 tühistamiseks. 09.10.2008, 18.11.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitajad Tiiu Kiriltšuk, Tairi Albert ja Maila Albert; Vastustaja Nõo Vallavalitsuse esindajad Aira Laul ja Aarne Timm; Kolmanda isiku OÜ Jaotusvõrk esindaja Kaili Muru-Mölder, kolmandad isikud Tanel Liira ja Triin Liira. Resolutsioon Jätta kaebused rahuldamata. Menetlusosaliste kohtukulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
2. Nõo Vallavalitsuse 14.04.2008.a korraldusega nr 84 otsustati seada sundvaldus Nõo vallas Nõgiaru külas asuvatele Tinnipõllu kinnistule, mille omanikud on Tairi Albert ja Maila Albert ja Tinni kinnistule, mille omanik on Tiiu Kiriltšuk. Sundvaldus seatakse OÜ Jaotusvõrk kasuks maakaabelliinide talumiseks AS Elpec poolt koostatud tööprojekti nr L53128-1 „Varese kinnistu elektrivõrguga liitumisühenduse projekt Nõgiaru külas Nõo vallas“ asendiplaanidel näidatud asukohas. Maakaabelliinid paigaldatakse 3,0 kuni 5,0 m kaugusele Solba - Ülenurme maanteest põhja ja kirde poole ning Varese tee teljele. Rajatav maakaabelliini kaitsevöönd on 1 m äärmisest kaablist, elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud Elektriohutusseaduses. 1
3. 20.05.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Tiiu Kiriltšuki kaebus Nõo Vallavalitsuse 14.04.2008.a korralduse nr 84 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-08-
4. 20.05.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Tairi Alberti ja Maila Alberti kaebus Nõo Vallavalitsuse 14.04.2008.a korralduse nr 84 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-08-
5. Kohus kaasas kaebuste menetlusse kolmandate isikutena OÜ Jaotusvõrk ning Varese kinnistu omanikud Tanel Liira ja Triin Liira. Tartu Halduskohtu 18.08.2008.a määrusega liideti haldusasjad nr 3-08-996 ja 3-08-997 ühte menetlusse, määrates haldusasja numbriks 3-08-
6. Kaebuste põhjendused ja taotlused
7. Kaebaja Tiiu Kiriltšuk märgib, et tema ei ole olnud vastu Varese kinnistu elektrifitseerimise osas kasutades maakaabelliini ja talle jääb selgusetuks, miks Nõo vald soovib seada tema kinnistule sundvaldust. Mööda Tinni kinnistut hakkaks kulgema Laaska kompleksalajaama maakaabelliin, mis võimaldaks saada Napa ja Vana - Laaska taludele elektrit ja Tinni talu pingeprobleemid laheneksid. Vana elektriliini juurde ühendati 2007.a. Napa talu ja 2006.a. Vana - Laaska talu. 2005.a. väljastas Eesti Energia kirja, kus teatas, et pingeprobleemid lahendatakse
8. aastal ja seni soovitati kaebajal kasutada pingeprobleemide vältimiseks vaid ühte elektriseadet korraga. Samas ühendati eelnevalt mainitud liinile 2 uut tarbijat. Kaebaja soovib, et Nõo Vallavalitsus finantseeriks tunnustatud elektriinsener Jüri Laursoni eskiisjoonist rangelt jälgides uue liini ehitamist, mis aitab lahendada tema kui elektrienergia tarbija elektri pingeprobleemi.
9. Kaebajad Maila Albert ja Tairi Albert märgivad, et nad ei ole olnud vastu Varese kinnistu elektrifitseerimise osas kasutades maakaabelliini, kuid soovisid siiski sellist projektilahendust, mis vastaks nende soovidele, sest ka Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 221 punktis 1 on öeldud, et: „Tehnovõrgu või -rajatise asukoht määratakse planeeringus tehniliselt ja majanduslikult otstarbekal ning nende kinnisasja omanike, kelle kinnisasjadel planeeritav tehnovõrk või -rajatis paiknema hakkab, huve võimalikult vähesel määral kahjustaval viisil“. Kaebajate poolt väljapakutava lahenduse alusel kulgeks ehitatav rajatis kahe erineva kinnistu piiril - kinnistu säilitab sel juhul terviklikkuse ja nende poolt pakutud variandi puhul kulgeks rajatis kohal, kus puuduvad rajatise rajamiseks looduslikud ja tehislikud takistused. AS-i Elpec esindajad ei ole kaebajatega läbirääkimisi lõpetanud ja ei ole selle ajani esitatud mitte ühtegi uuendatud nõuetele vastavat eelmainitud rajatise eskiisprojekti või mõnda muud sellele samaväärset plaani - teadmata on maakaabelliini lõplik paiknemise koht kaebajate kinnistul. Nõo Vallavalitsus andis
10. veebruaril 2007.a välja ehitusloa Nõgiaru külas asuva Varese kinnistu väliselektrivõrguga liitumiseks vajaliku elektripaigaldise ehitamiseks, mille Nõo vald kaebajate palvel ja seoses AS Elpec ebatäpsustega projektis ja asjaajamises 04.02.2008.a tühistas. Seejärel saatis 17.03.2008.a võrguehituse osakonna juhataja Mart Maidla kirja, mis käsitles väga pealiskaudselt eelmainitud tehnorajatise 2 ehitamist ja sellega seotud kulutusi. 23.03.2008.a saadetud kirjas palusid kaebajad hr Mart Maidlal ära tuua kaebajate poolt pakutud projektilahenduse ja AS Elpec poolt pakutud projektilahenduse hinnavõrdlused, ning reaalsed põhjendused, miks AS Elpec projektilahendus on kaebajate poolt väljapakutud projektilahendusest parem (kaebajate poolt väljapakutud eskiisjoonis on valminud tunnustatud elektriinsener Jüri Laursoni osalusel), kuid seda ei ole kaebajatele teadmata põhjustel saadetud. Selgusetuks jääb ka küsimus, kas tegu on avalikes huvides ehitatava tehnorajatise või vaid ühe talu elektrifitseerimisprojektiga (kõikjal kirjutatakse vaid Varese kinnistu väliselektrivõrguga liitumisest) ja kaebajate kinnistut läbiva tehnorajatise rajamise suhtes ei ole kaebajad mitte kunagi negatiivset hoiakut võtnud -soovides vaid, et see kulgeks maaomanike ehk siis kaebajate huve arvesse võtvalt. 09.05.2008.a helistas Tiiu Kiriltšukile Mart Maidla ja teatas, et kompromiss on leitud. Mart Maidla sõnade kohaselt arutasid Tallinna spetsialistid omavahel läbi kaebajate poolt pakutud lahenduse ja nõustusid sellega. 12.05.
11. aastal lubas Mart Maidla kõnealuse, juba Tallinna spetsialistide poolt heakskiitu leidnud projekti kooskõlastada ka Tartus OÜ Jaotusvõrk esindajatega. 13.05.2008.a teatas Mart Maidla, et Tartu OÜ Jaotusvõrk esindajad ei ole kaebajate poolt pakutud lahendusega nõus ning jäävad oma esialgse projekti juurde - seega nende kui maaomanike arvamust arvesse ei võetud. Kaebajad soovivad, et Nõo Vallavalitsus finantseeriks tunnustatud elektriinsener Jüri Laursoni eskiisjoonist rangelt jälgides uue liini ehitamist, mis aitab lahendada nende kui elektrienergia tarbijate elektri pingeprobleeme. Kaebaja T. Kiriltšuk palub tühistada Nõo Vallavalitsuse 14.04.2008.a korraldus nr 84 ning kohustada Nõo Vallavalitsust saata AS Elpec poolt koostatud uuendatud ja parandatud projekti, mille alusel maakaabelliini ehitus toimuma hakkab. Kohtukulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebajad T. Albert ja M. Albert paluvad tühistada Nõo Vallavalitsuse14.04.2008.a korraldus nr 84 ning kohustada Nõo Vallavalitsust andma ehitusloa OÜ-le Jaotusvõrk Varese kinnistu elektrivõrguga liitumisühenduse rajamiseks vaid juhul, kui AS Elpec jälgib üksikasjalikult maaomanike – Tairi Alberti ja Maila Alberti kõiki soove (eeskätt Tinni talu pingeprobleemide lahendus maakaabelliiniga), mis on seotud eelmainitud liini ehitamisega ja mille eskiisjoonis on valmistatud tunnustatud elektriinsener Jüri Laursoni osalusel. Samuti soovivad kaebajad T. Albert ja M. Albert, et Nõo Vallavalitsus annaks ehitusloa OÜ Jaotusvõrgule Varese kinnistu elektrivõrguga liitumisühenduse rajamiseks vaid juhul, kui planeeritav reaalservituut seataks kaebajate kinnistu äärealale, mitte nende kinnistu keskele. Kohtukulud paluvad kaebajad jätta vastustaja kanda. Vastustaja seisukohad
12. Vastustaja Nõo Vallavlitsus märgib, et OÜ Jaotusvõrk taotluses on selgitatud, et probleemid Varese kinnistu (toonane omanik Janno Sulp) elektrienergiaga liitumisühenduse tagamiseks algasid juba
13. aastal, mil Tinnipõllu talu esindajana tegutsev Tinni talu omanik Tiiu Kiriltšuk ja Tinnipõllu kinnistu omanikud Tairi Albert ja Maila Albert ei nõustunud AS Elpec poolt väljapakutud projektlahendusega. Kuna kahe aasta jooksul kokkulepet ei saavutatud, pöördus OÜ Jaotusvõrk 14.08.2007.a kirjaga nr 17758 vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §-idele 3 461 ja 463 Nõo Vallavalitsuse poole, taotledes sundvalduse seadmist Tinnipõllu kinnistule, mille omanikud on Tairi Albert ja Maila Albert. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 461 lõike 3 alusel otsustab sundvalduse seadmise kohalik omavalitsus. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 1581 alusel on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Antud seadusepunktis sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. AS Elpec poolt koostatud projekti raames nähti ette lahendada nii uue liituja (Varese talu) elektrivõrguga liitumine kui ka kogu piirkonna teenusega varustamise parandamine, kuna nõukogude ajast pärinevate liinide tõttu ei ole seal tarbijatele tagatud pingekvaliteet vastavalt Eesti Vabariigis heakskiidetud pingestandardile EVSEN 50160:160:
14. Projektist „Varese kinnistu elektrivõrguga liitumisühenduse projekt Nõgiaru külas Nõo vallas“ nähtubki, et projekti elluviimisel saaksid lahendatud nii Uus-Laaska, Napa kui ka Tinni talu nõuetekohase elektriga varustatuse probleemid. Nõo Vallavalitsus teavitas 30.08.2007.a kirjaga nr 5-1.3/1321 Tairi ja Maila Albertit sundvalduse seadmise taotlusest ja selgitas, et vastavalt seadusele on kinnistu omanikel õigus nelja nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited sundvalduse seadmise kohta. Nõo Vallavalitsus sai vastuväited sundvalduse seadmisele Tinni kinnistu omaniku Tiiu Kiriltšuki ja Tinnipõllu kinnistu omanike Tairi ja Maila Alberti poolt 10.09.2007.a ja 28.09.2007.a koostatud kirjadega. Vastuväidete põhjal jõudis Nõo Vallavalitsus seisukohale, et ehitusprojekti koostaja koostööd maaomanikega võib pidada ebapiisavaks ja OÜ Jaotusvõrk taotlust sundvalduse seadmiseks ennatlikuks. Nõo Vallavalitsus palus OÜ-l Jaotusvõrk jätkata läbirääkimisi maaomanikega, et saavutada sundvaldust seadmata kõiki osapooli rahuldav tulemus. Vastustajale teadaolevalt asuski OÜ Jaotusvõrk kinnistuomanikega kokkuleppeid sõlmima, aga OÜ Jaotusvõrk esindajate väitel ei andnud needki läbirääkimised mõlemaid pooli rahuldavaid tulemusi ja OÜ Jaotusvõrk esitas 03.12.2007.a Nõo Vallavalitsusele uue taotluse sundvalduse seadmiseks Tinni ja Tinnipõllu kinnistutele. OÜ Jaotusvõrk kinnitas taotluses, et on teinud kõik endast oleneva, et kompromissi leida. Kuna Nõo Vallavalitsus oli mõlema poolega suheldes korduvalt soovitanud pooltel kokkulepetele jõuda, kaebajate väitel aga rikub projekteerimisfirma Elpec projektlahendus nende huve, Jaotusvõrk OÜ väitel toonuks maaomanike poolt pakutava variandi teostamine kaasa põhjendamatuid lisakulutusi (väidetavalt projekt kallineks ca 400 000 krooni), aastaid aga on lahendamata Nõgiaru külas paikneva 4 Varese talu elektriga liitumise küsimus ja mitmete teiste Nõgiaru külas paiknevate majapidamiste pingeprobleem, otsustas Nõo Vallavalitsus siiski asuda talle seadusega pandud ülesande täitmisele ja vastavalt OÜ Jaotusvõrk taotlusele võtta menetlusse sundvalduse seadmine Tinni ja Tinnipõllu kinnistutele. Eeltoodust tulenevalt teavitas Nõo Vallavalitsus 03.01.2008.a Tinni ja Tinnipõllu kinnistute omanikke OÜ Jaotusvõrk uuest taotlusest sundvalduse seadmiseks Tinni ja Tinnipõllu kinnistutele, andes maaomanikele (T.Kiriltšuk, M.Albert ja T. Albert) taas teada, et kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 463 lõike 3 alusel on neil õigus nelja nädala jooksul arvates kirja kättesaamisest esitada oma arvamus ja vastuväited. 11.01.2008.a saatis Nõo Vallavalitsus kirja ka OÜ-le Jaotusvõrk, kus juhiti muuhulgas OÜ Jaotusvõrk tähelepanu mõnele puudusele projektis. Näiteks oli tööprojekt kooskõlastamata Tartu Maaparandusbürooga. 21.01.2008.a sai Nõo Vallavalitsus Tinni ja Tinnipõllu kinnistute omanikelt uued vastuväited. Samalaadse kirja esitasid nad OÜ-le Jaotusvõrk. Toimusid läbirääkimised maaomanike ja Eesti Energia esindaja Mart Maidla vahel, milles maaomanike väitel saavutati teatud kompromisse. OÜ Jaotusvõrk väitel ei olnud need siiski piisavad ja 01.02.2008.a esitas OÜ Jaotusvõrk Nõo Vallavalitsusele kirja, milles esitas täiendavad selgitused sundvalduse seadmise vajalikkusest. Taotleja kinnitas, et nüüdseks on olemas vajalikud kooskõlastused ka Tartu Maaparandusbüroolt (lisatud oli Tartu Maaparandusbüroo 29.01.2008 käskkiri nr 11/21) ja ta rõhutas veelkord, et OÜ-l Jaotusvõrk lasub seadusest tulenev kohustus ehitada, hooldada ja arendada tehnovõrke ning ta vastutab tehnovõrkude toimimise eest. Sama kirjaga esitati ka täiendatud projektjoonis nr L53128-1-
15. OÜ Jaotusvõrk selgitas täiendavalt, et tulenevalt vaidlusaluse maaala ulatuslikust maaparandusest on otstarbekaim tehnorajatise asukoht just kinnistuid läbival teealal. Selline tehnorajatise asukohavalik aitaks vältida drenaažitorude võimalikku vigastamist. Viimane projektlahenduse variant on kooskõlastatud ka maaparandusbürooga ning kindlaks on tehtud kaabelliini ristumiskohad drenaažiga. Mööda teed kulgeva tehnorajatise puhul on drenaažiga ristumisi oluliselt vähem kui neid oleks põllul. Vahetult enne tööde algust kontrollitakse kindlasti veelkord drenaažikaevude asukohti ja nende piirkonnas töötatakse eriti ettevaatlikult. Vastustaja märgib, et kaalus kõiki talle teadaolevaid asjaolusid ja leidis, et on korduvalt andnud võimalusi kahel poolel kokkuleppele jõudmiseks, kahe poolega suheldes on piisavalt juhitud OÜ Jaotusvõrk tähelepanu tarbija huvidega arvestamisele ning liitumisühenduse väljaehitamise käigus realiseeritakse nii piirkonna elektrivarustust parandav investeeringuprojekt kui ka lahenevad ümberkaudsete tarbijate (sealhulgas ka kaebuse esitanud maaomanike endi) probleemid, mis on tingitud standardile mittevastavast pingest. Kuna pooled (Jaotusvõrk OÜ ja kinnistuomanikud - T. Kiriltšuk, M. Albert ja T. Albert) aastaid kestnud läbirääkimiste tulemusena ei saavutanud kokkuleppeid antud tehnovõrkude rajamiseks tehniliselt ja majanduslikult otstarbekama variandi leidmisel, on talumiskohustuse sätestamine õigustatud. 5 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et tehnovõrk rajatakse avalikes huvides, leiab vallavalitsus, et sundvalduse seadmine on põhjendatud. Avalikuks huviks võib lugeda seda, et lahenevad vähemalt nelja majapidamise pingeprobleemid (sealhulgas kaebajate) ja viiakse elekter Varese taluni, kus senini puudub üldse elekter. Lisaks eeltoodule ei tulene antud kontekstis teenuse lugemine avalikuks sellest, kas teenust hakatakse rajatava tehnovõrgu kaudu osutama ühele või mitmele isikule. OÜ Jaotusvõrk on vaidlusaluses piirkonnas ainus võrguettevõtja ja tal on elektrituruseaduse § 65 alusel kohustus osutada võrguteenust. Vastustaja märgib, et jääb selgusetuks, kuidas Nõo Vallavalitsuse korraldus rikub Tinni kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Tulenevalt eelnevast palub vastustaja jätta kaebused rahuldamata ning kohtukulud kaebajate kanda. Kolmandate isikute seisukohad
16. Kolmas isik OÜ Jaotusvõrk märgib, et otsib Varese kinnistu liitumisühenduse ehitamiseks lahendust juba
17. aastast, kuid senini pole Nõo Vallavalitsuse korralduse vaidlustanud maaomanikega mõistliku kokkulepet saavutatud. Algselt oli plaanis ehitada õhuliin Tinnipõllu kinnistut läbiva ja Varese kinnistu ainsaks juurdepääsuks oleva tee äärde, kuid maaomanikud olid kategooriliselt õhuliini vastu ja andsid kooskõlastuse vaid maakaablile. Et maaomanikega kokkuleppele jõuda oli OÜ Jaotusvõrk valmis koheselt investeerima ka piirkonna pingeprobleemi lahendusse ning 05.10.2006.a andis projektile kooskõlastuse ka Tinni kinnistu omanik Tiiu Kiriltšuk. Vaatamata kooskõlastusele ei jõutud notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseni, sest kaebaja keeldus lepingut sõlmimast, kui ei täideta Tinnipõllu kinnistu omanike soove. Arusaamatuks jääb Tiiu Kiriltšuki õiguslik huvi vaidlusalust haldusakti vaidlustada, kuivõrd tehnorajatis paikneb nii maaomaniku kui ka OÜ Jaotusvõrk poolt pakutud lahenduses samas asukohas. OÜ Jaotusvõrk on seisukohal, et Tiiu Kiriltšuki kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 10 sätestatud nõuetele. Kaebuses pole põhjendatud, miks leitakse, et vaidlustatav haldusakt on õigusvastane ning milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt rikub või milliseid vabadusi piirab ning millele need järeldused põhinevad. Arusaamatuks jääb ka kaebuses esitatud kohustamistaotlus.
18. Et minimeerida kaebajate võimalusi põlluharimiseks oli OÜ Jaotusvõrk valmis maakaabli paigaldama tee alla, kuid ka see ei rahuldanud maaomanikke. Üsna pea selgus, et vastuvõetav pole ka kaabli asukoht. Põhjenduseks toodi asjaolu, et kaabli kulgemine mööda teed lõhuks kinnistu terviklikkuse. OÜ Jaotusvõrk oli valmis koheselt investeerima ka piirkonna pingeprobleemi lahendusse, kuid ka see ei aidanud kokkulepet saavutada ja maaomanikud jäid jäigale seisukohale, et ehitada võib ainult nende lahenduse alusel. OÜ Jaotusvõrk täiendavad selgitused, et arvestades piirkonna ulatuslikku maaparandust on maaomanike poolt esitatud lahenduse kohaselt märksa keerulisem ja kallim võrku ehitada, ei aidanud samuti kompromissi leida. Selgituste peale, et maakaabel ei seaks mingeid täiendavaid piiranguid kui juba olemasolev tee, sai OÜ Jaotusvõrk vastuseks, et tegemist pole teega ja kaebajad võivad selle igal ajal üles künda kui soovivad. 20.04.2008.a teataski Varese kinnistu omanik Tanel Liira, et 6 19.04.2008.a oli tema kinnistule viiv tee ülesküntud. OÜ-le Jaotusvõrk teadaolevalt said liituja ja maaomanikud vähemalt esialgse kokkuleppe tee taastamiseks, kuid antud tõik väljendab selgelt maaomanike hoiakut. Maaomanikud T. Albert ja M. Albert pole toonud ühtegi veenvat põhjendust, miks OÜ Jaotusvõrk poolt pakutud tehnorajatise asukoht rikuks nende õigusi. Kogu läbirääkimiste käiku on varjutanud maaomanike mõistmatus, miks üks inimene, kes ostab elamise n.ö metsa sisse peab kohe elektri saama ja miks nende talu on pidanud pikka aega olnud sunnitud tarbima tänapäevastele kvaliteedinõuetele mittevastavat elektrienergiat. OÜ Jaotusvõrk selgitused selle kohta, et Eestis on paraku veel väga paju piirkondi, kus elektrienergia varustus on lahendatud nõukogude aegsete liinidega, mis ei võimalda täiel määral varustada kõiki tänapäevaseid elektritarvikteid, kuid OÜ Jaotusvõrk teeb kõik endast oleneva, et neid probleeme lahendada oma võrku rekonstrueerides ja ka käesolev maaomanike pingeprobleem saab vaidlusaluse projektlahendusega lahendatud, pole maaomanikke rahuldanud. Samuti on maaomanikud kogu aeg rõhutanud, et nende poolt pakutud lahendusel pole mingeid takistusi, ent samas on nende kirjades väga detailselt kirjeldatud kuidas peaks kaevetööd toimuma, millist materjali tuleks kasutada jne. Kinnistud on kaetud drenaažiga, mis on rajatud arvestades kinnistuid läbiva teega. Seetõttu on ka mööda teed ehitades ristumisi drenaažiga märgatavalt vähem kui maaomanike poolt pakutavas variandis ja kaablit on seega lihtsam paigaldada ning risk drenaaži vigastamiseks märgatavalt väiksem . AÕS § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Vastavalt elektrituruseaduse § 65 lg 1 on võrguettevõtja kohustatud oma teeninduspiirkonnas osutama tarbijale, tootjale, liini valdajale või teisele võrguettevõtjale võrguteenuseid. Elektrituruseaduse § 66 lg 1 kohaselt arendab võrguettevõtja võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liini valdajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. OÜ Jaotusvõrk on võrguettevõtja vaidlusalusel territooriumil http://www.konkurentsiamet.ee/?id:= 10952 ja seega on tal kohustus liita oma võrguga iga liituda sooviva isiku elektripaigaldis. Elektrienergiaga kas liitub üks, kümme või sada objekti, tegemist on igal juhul avaliku huviga. OÜ Jaotusvõrk on püüdnud kaebajatele selgitada ja põhjendada, et võrguettevõtja poolt pakutud projektlahendus on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekaim, kuid sellest pole või pole tahetud aru saada. OÜ Jaotusvõrk on olnud valmis kulutama liitumisühenduse väljaehitamisele tunduvalt rohkem kui esialgu plaanitud ja kulutuste täiendav suurendamine on majanduslikult põhjendamatu, sest see suurendaks ühe liitumisühenduse väljaehitamisele kulutatavat summat võrreldes keskmisega veelgi. Lisaks sellele on Eestis, nagu eelpool juba mainitud, veel piisavalt piirkondi, kus tuleks teha kulutusi võrgu arendamiseks, et kõigile klientidele oleks tagatud 7 kvaliteedinormidele vastav pinge ning seetõttu tuleb rahaliste vahendite kasutamisse suhtuda eriti hoolsalt. OÜ Jaotusvõrk on seisukohal, et T. Alberti ja M. Alberti kaebus ei vasta HKMS § 10 sätestatud nõuetele. Kaebuses pole põhjendatud, miks leitakse, et vaidlustatav haldusakt on õigusvastane ning milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt rikub või milliseid vabadusi piirab ning millele need järeldused põhinevad. Arusaamatuks jäävad ka kaebuses esitatud kohustamistaotlused. Kuivõrd kaebuse esitajatega pole kolme aasta jooksul jõutud mõistliku kokkuleppeni, oli sundvalduse seadmine ainus lahendus tagamaks Varese kinnistu liitumisühenduse ehitamine. OÜ Jaotusvõrk poolt pakutud tehnorajatise asukoht on antud olukorras majanduslikult ja tehniliselt otstarbekaim ja arvestab maaomanike soove ehitada liitumisühendus maakaablit kasutades ning tagab piirkonna pingeprobleemide lahenemise. Lähtudes eeltoodust leiab OÜ Jaotusvõrk, et Nõo Vallavalitsuse 14.04.2008 korraldus nr 84 on seaduspärane ning T. Kiriltšuki, T. Alberti ja M. Alberti kaebused tuleb jätta rahuldamata.
19. Kolmandad isikud Tanel Liira ja Triin Liira paluvad jätta esitatud kaebused rahuldamata. Kolmandad isikud märgivad, et Varese kinnistu näol pole tegu metsa sees asuva kinnistuga ega n.ö metsa sisse ehitatud elamisega. Kinnistul asus pooleliolev elamu (kinnine karp). Kinnistu piirneb küll kolmest küljest metsaga, mis asub kinnistu piirist 200-400 meetri kaugusel. Ehitustöö Varese talus algas praktiliselt kohe, kui kolmandad isikud olid kinnistu omanikeks saanud. Tööde teostamiseks puudus aga vajalik elektrienergia, seega varustasid Triin Liira ja Tanel Liira end bensiinigeneraatoriga. Et generaatori kütusekulu on 1,2 l/h, st 2007 aasta bensiinihindade juures 14 kr/l, tuli välja käia 17 kr/h. See tähendas igapäevaselt 3 tunni ehitustöö juures 50 kroonist väljaminekut, mis teeb kuus „elektriarve“ 1 500 krooni. Aja möödudes ehitustööde mahu suurenemise ja kütusehindade tõusu tõttu tuli 10-tunni ja 16-kroonise liitrihinna juures välja käia ligi 6 000 krooni kuus ja 70 000 krooni aastas.
20. aasta suvel, juuli keskel, võtsid Tanel Liira ja Triin Liira ühendust alternatiivenergialahendusi pakkuva firmaga Futuren OÜ. Odavaim ja lihtsaim lahendus oli end varustada akupangaga ja inverteriga, mis muundaks 12 voldise alalisvoolupinge 220 voldiseks vahelduvvoolu pingeks. Pärast kompromisse kujunes sellise lahenduse hinnaks 54 823 krooni. Kolmandate isikute jaoks tähendas see inverterit tavavõimsusega 1,3 kW ja akupanka 6,9 kWh. Selline lahendus tähendab, et akud täidetakse 10 tunniga ja tühjenemine toimub vastavalt tarbimisele. Nii tuleks 6,9 kWh hinnaks 192 krooni, seega 1 kWh maksaks 28 krooni - tavakasutajale on 1 kWh 1,3 krooni. Sellisele lahendusele väikese võimsusega tuulegeneraatori paigaldamine nõuaks ligikaudu 100 000 krooni suuruseid lisakulutusi, aga mis siiski lahendaks Varese talu elektriprobleemid. 1,3 kW võimsuse juures on võimalik hoone valgustamine 20 W säästupirnidega, väikesevõimsuseline veepump kaevust vee pumpamiseks, mõned köögitehnika instrumendid näiteks mikser, „A+“ tüüpi külmkapp jne. Selline lahendus välistab suure võimsusega (elektrienergiat soojusenergiaks muundava) tehnika kasutamise näiteks elektripliit, veekeedukann, 8 pesumasin, föön, kineskoopteleviisor. Kolmandad isikud tutvustasid antud lahendust
21. aasta kevadel Tinni talu maaomanike (Tiiu Kiriltšuki ja Tairi Alberti) palvel võrguehituse osakonna juhataja Mart Maidlale, kes ütles, et selline lahendus pole mõistlik juba tänapäeval ega ka tulevikuks, kui perre tuleb järelkasvu.
22. aasta märtsis oli läbirääkimiste sisuks selgitustöö, et maakaabel ei seaks mingeid täiendavaid piiranguid kui juba olemasolev tee, mis viib Varese kinnistuni. Maaomanike väitel pole tegemist teega ja nad võivad selle igal ajal üles künda, kui soovivad. Sundvalduse seadmine vihastas Tinni talu maaomanike, mispeale nad kündsid Varese kinnistule viiva ainsa ligipääsutee üles 19.04.2008.a. Tegu on teega, mille alt plaaniti maakaabel vedada. Heanaaberlike suhete taasloomiseks otsisid kolmandad isikud Tiiu Kiriltšukiga ja Tairi Albertiga ümbruskonna metsadest teisi Varese kinnistule pääsemise võimalusi - otsingud ei kandnud vilja. Tinni talu poolt esitati kolmandatele isikutele järgmised nõudmised: Tanel Liira ja Triin Liira loobuvad soovist saada oma kinnistule elekter (ehk valivad tee või elektri vahel), kindlasti peavad tegema avalduse, et Triin Liira ja Tanel Liira nõuavad Tinni talu ja tunnustatud elektriinsener Jüri Laursoni osalusel valminud eskiisjoonise järgi maakaabli paigaldamist ja kaebaksid Tinni talu omanikele või politseile, kui kasutab Varese teed Põld-Kaasmaru kinnistule maaharimise eesmärgil pääsemiseks Varese kinnistu otsene naaber Heino Kalde. Tee kasutamise võimaluse nimel olid Triin Liira ja Tanel Liira kõigega nõus ja taastasid tee oma jõudude ja kuludega. Põld-Kaasmaru kinnistu on Tinnipõllu kinnistu ja Varese kinnistu vahele jääv kinnistu, mis läbitakse Tinni talu ja tunnustatud elektriinsener Jüri Laursoni osalusel valminud eskiisjoonise järgi diagonaalselt maakaabliga säilitamata ühtne terviklikkus (nagu nõutud Tinnipõllu kinnistu puhul) ja jõudes lõpuks ikka selle sama tee peale, mis oleks läbitud ka AS Elpec koostatud Varese kinnistule elektriühenduse loomise projekti alusel. Varese kinnistul paiknev maja on täielikult soojustatud, osaliselt viimistletud, elektrijuhtmed veetud, muud kommunikatsioonid sh reoveeimbsüsteem, puhtavee torustik ja keskkütte torustik rajatud. Täielikult valminud ja osaliselt möbleeritud on 1 tuba ja köök ning lõppviimistlust ootavad veel 2 tuba ja saun. Iga viivitatud päev toob suuri lisakulutusi alternatiivenergialahenduse töös hoidmiseks ja linnas korteri üürimiseks, kuna võrguelektrita on ehitustööd aeglased ja maja kasutusõiguse taotlemine edasilükkunud. Tegu ei ole suvekoduga vaid aastaringseks elamiseks mõeldud ja ehitatud koduga. Kohtu põhjendused ja otsus
23. Vastavalt HKMS § 3 lõike 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Menetlusosaliste vahel on vaidlus kinnisasjadele sundvalduse seadmise küsimuses, mida reguleeriv õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, mille tõttu on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kuna kaebajad taotlevad koormava haldusakti tühistamist, siis on tegemist lubatavate kaebustega. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. 20.05.2008.a Tartu Halduskohtule esitatud kaebustes vaidlustavad kaebajad 14.04.2008.a langetatud otsustust, mis on korralduse kaebajatele saatmise kaaskirjade kohaselt kaebajatele väljastatud 18.04.2008.a ja 9 postiasutuse poolt kaebajatele üle antud 21.04.2008.a. Seega on kaebajad järginud kaebuse esitamiseks HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud 30 päevalist tähtaega.
24. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuste ja vastustega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungitel, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi, mille tõttu puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. 11.Vaidlustatud korraldus (tl 5-6) on kooskõlas kehtiva õigusega. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et: