Obsah (6)
§ 2§ 25§ 29§ 32§ 35§ 36KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-19542 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2008, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi T Š hagi AS Silmet Grup
) seati Eestis sisse ravikindlustussüsteem, mille kohaselt ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest (
§ 2
).
§ kohaselt ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa (haigekassa). Kindlustatud isik valib haigekassa piirkondliku struktuuriüksuse, mille kindlustatud isikute nimekirja ta kantakse. Haigekassa piirkondlike struktuuriüksuste kindlustatud isikute nimekirja kantud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui seaduses ei 4
(6)sätestata teisiti.
§ 25
lg 1 kohaselt ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniline abivahend, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral.
§ 29
lg 1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
§ 32
kohaselt kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
§ 35
lg 1 kohaselt ravi rahastamise lepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele.
§ 36
lg 1-2 kohaselt ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega. Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.
- Eesti Haigekassa õiendi kohaselt 29.08.2008 SA Sillamäe Haigla ja Eesti Haigekassa vahel kehtib alates 01.04.2008 ravi rahastamise leping tulenevalt Eesti Haigekassa piirkondlike osakondade poolt 2008 a. läbi viidud tervishoiuteenuse osutajate valiku tulemusel ravi rahastamise lepingute sõlmimisest eriarstiabi ja hooldusravi osas. SA Sillamäe Haigla ja Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu üldtingimuste p. 3.1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutajale viimase poolt kindlustatud isikule osutatud teenuste eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhindade alusel, arvestades nimetatud loetelus kehtestatud piirmäärasid ning lepingu lisas sisalduvaid kokkuleppehindu, kui viimased on madalamad piirmäära alusel arvutatud hinnast (tl 44).
- Eesti Haigekassa andmetel on Viru hooldusravi lepingupartneriteks II–IV kv 2008 lisaks Sillamäe Haiglale veel näiteks ka SA Sillamäe Hooldushaigla ja SA Sillamäe Sadama Haigla (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_partnerid/viru/hooldusravi/).
- Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 7 (RTL 2007,8,13) vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 2 lg 1 kohaselt kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle ravikindlustuse seaduse sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Metoodika § 28 lg 4 p 3 kohaselt (20.01.2008 jõustunud redaktsioonis) arvestatakse alates 01.01.2008 hooldustöötaja brutopalga kuluna teenuse standardkulus 36 krooni 30 senti tunnis. Metoodika § 28 lg 5 kohaselt brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.
- Eeltoodust nähtub, et ravikindlustussüsteemi rakendamisega on Eestis sisse viidud ühetaoline korraldus, mille kohaselt ravikindlustatud isikul on õigus ravi piirkondlikult võrdsele kättesaadavusele ning võrdsed õigused ja võimalused haigekassa poolt tasutavate raviteenuste saamiseks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda, et igakuise hoolduskulude hüvituse aluseks võetava sanitari e. hooldustöötaja palgamäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda mitte ühe konkreetse raviasutuse poolt kehtestatud, vaid haigekassa poolt kõikidele raviasutustele finantseeritavast üleriiklikult kehtestatud hooldustöötaja standardsest brutopalgast, mis sotsiaalministri määrusega kehtestatud korra ja metoodika kohaselt on 2008 a. 36,60 krooni tunnis. Töö - ja puhkeaja seaduse § 4 lg 1 kohaselt töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Sellest tulenevalt moodustaks 2008 haigekassa 5
(6)poolt üleriigiliselt tasustatav hooldustöötaja brutopalk 5856 krooni kuus (36,60 x 160) ja sellele peaks vastama ka hagejale makstav igakuine hüvitis.
- TsMS § 459 lg 2 kohaselt kohtuotsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohtu hinnangul ei ole Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 kohtuotsust võimalik tagasiulatuvalt muuta. Seega võib seda muuta seda alates hagi esitamise ajast, so alates 18.05.
- Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue muuta Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 otsuse resolutsioonis kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuise eluaegse hüvitise suurust sõltuvalt sanitari palga arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumisega on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS
- TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Viktor Brügel Kohtunik: Kohtuotsus jõustus
- augustil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Tühistada Viru Maakohtu
- novembri 2008 otsus osas, millega T.Š. hagi rahuldati osaliselt ja muudeti osaliselt Ida-Viru Maakohtu 15.12.1997 kohtuotsuse tsiviilasjas 2411/1997 resolutsiooni ja sõnastati see täiendatud redaktsioonis järgmiselt: Välja mõista ASlt Silmet Grupp T.Š. kasuks alates kohtuotsuse tegemise päevast (15.12.1997) igakuuliselt 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni eluaegselt. Sanitari palga muutmisel Sillamäe linnas kuulub nimetatud rahasumma (1050 krooni) korrigeerimisele. Lugeda alates 18.05.2008 kostja poolt hagejale makstava igakuise hüvitise suuruseks 5856 (viis tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) krooni, mis kuulub korrigeerimisele vastavalt Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 7 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodikaga“ ettenähtud hooldustöötaja brutopalga standardkulu muutumisele.
- Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
- Jätta rahuldamata T.Š. hagi AS Silmet Grupp vastu 19 744 krooni väljamõistmiseks“.
- Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus T.Š. kanda. Nooremreferent A.Kuzmina 6
(6)