lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud
§-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. SHS § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. Lapse vanemal on õigus kaitsta lapse huvisid vastavalt perekonnaseaduses sätestatud korrale. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Tõendatud on, et N S ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest, kuna ta ei saa hakkama isegi enda eluga, tal puudub kindel elukoht ja ta ei oska ümber käia pensioniga, mida ta saab. N S ei ole jätkuvalt võimeline eeltoodust tulenevalt osa võtma lapse kasvatamisest ja hooldamisest. Arvestada tuleb ka seda, et laps on viibinud hoolekandeasutuses juba 4 aastat ja lapse emal on olnud piisavalt aega ja raha kodu säilitamiseks, või siis soetamiseks (üürimiseks) ja korrastamiseks ning lapsele sobivate elamistingimuste loomiseks, kuid N S on sellesse suhtunud pika aja jooksul ükskõikselt kaitsmata lapse huvisid. Kohus leiab, et pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Lapse emale õiguste jätmine lapse suhtes võib olla ohtlik lapse tervisele ja arengule, kuna lapse emale jääks õigus võtta laps hoolekandeasutusest ära enda juurde, esindada last ja korraldada lapse elu, kuid igasugused tingimused lapse eest hoolitsemiseks, tema arenguks ja kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine emale kahjustaks oluliselt lapse huve. 3
lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kohus arvestades küll lapse sooviga elada koos emaga, juhul kui ema üürib korteri või kogus raha korteri ostmiseks, leiab, et lähitulevikus see võimalik ei ole, arvestades lapse ema aastatepikkust käitumist, kuid milline võimalus ei ole edaspidiselt välistatud, juhul kui N S on võimeline lapse eest hoolitsema ja tagama lapsele inimväärsed elutingimused. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine N S on põhjendatud ning lapse emale jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (
Samuti jääb lapse emale õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (
lg 1).
lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks avaldaja esindaja, puudutatud isiku ja alaealise esindaja selgitustele ja eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: Laste Hoolekandeasutuse Lootus 19.06.2007.a taotlusega, Laste Hoolekandeasutuse Lootus 26.10.2005.a käskkirjaga ja otsustega: 02.01.2006.a nr 1-6/27, 02.03.2006.a nr 1-6/29, 30.06.2006.a nr 1-6/47, 31.08.2006.a nr 1-6/51, 31.10.2006 nr 1-6/58, 29.12.2006.a nr 1-6/68, 28.02.2007.a nr 1-6/4 ja 30.04.2007.a nr 1-6/9, Sillamäe Vanalinna kooli 28.06.2007.a arvamusega, Ida-Politseiprefektuuri 19.10.2007.a vastusega. Vastavalt
lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. 4
§-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.