lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana Harku valla munitsipaalomandisse Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsuse nr 55 alusel taotletav Harku vallas Harkujärve külas asuv Ventri lasteaia maaüksus. Maa anti 1 munitsipaalomandisse lasteaia ehitamiseks. Kaebuse sisu ja taotlus Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased. ORAS ja
sätte ja mõtte kohaselt saab maareformi käigus sotsiaalmaana munitsipaalomandisse jätta ning sellest tulenevalt mitte tagastada üksnes sellist tagastamistaotlusega õigusvastaselt võõrandatud maad, mis on ka tegelikult kasutuses sotsiaalmaana. Juhul, kui maale on esitatud tagastamise taotlus, ei saa kohalik omavalitsus planeerida sellele tulevikus kavandatavaid sotsiaalobjekte ning sel eesmärgil muuta maa senist sihtotstarvet detailplaneeringuga sotsiaalmaaks. Planeering on koostatud eesmärgiga muuta maa sihtotstarvet selliselt, et oleks võimalik maa munitsipaalomandisse taotlemine
Maad, mis on kohalikule omavalitsusele vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, saab munitsipaalomandisse taotleda
lg 2 alusel ning sellisel alusel ei saa taotleda ega anda munitsipaalomandisse tagastamistaotlusega õigusvastaselt võõrandatud maad, kuna selline maa tuleb õigustatud subjektile igal juhul tagastada. Kaevatavad haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, kuna kaebaja taotleb endise kinnistu nr 200 maa tagastamist. Kaebajat ei ole informeeritud ühestki toimingust, mis on seotud tema poolt tagasi taotleva maa munitsipaalomandisse taotlemisega ega ole talle teatavaks tehtud vastavaid haldusakte. Munitsipaalomandisse antud maa ei olnud munitsipaalomandisse taotlemise ja andmise ajal sotsiaalmaa ega ole seda ka käesoleval ajal. Munitsipaalomandisse antud maa tegelik seisukord ja kasutus ei vasta nõuetele, mis on vajalikud maale sotsiaalmaa sihtotstarbe määramiseks. Kui tagastamistaotlusega maa ei ole tegelikult kasutuses sotsiaalmaana, siis puudub Vabariigi Valitusel õigus anda selline maa sotsiaalmaana munitsipaalomandisse. Kaebaja palub tühistada Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korralduse nr 124 ning Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsuse nr 33 ja 30.06.2005 otsuse nr
lg 2 p 1 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist ning
lg 2 p 4 alusel ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema ema R.-A. G. oleks mistahes viisil avaldanud, et tahaks oma soovi Harku vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta muuta. Ka Harku Vallavalitsusele ei olnud kuni 31.01.1995 laekunud R.-A. G.ilt ühtegi kirjalikku teadet, milles ta oleks väljendanud, et soovib oma kompenseerimise taotluse ümber muuta maa tagastamise taotluseks. R.-A. G.i pärija L.W. omandas omandireformi õigustatud subjekti kõik õigused ja kohustused, st õiguse nõuda õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni ja teha selle vastuvõtmiseks vajalikud toimingud, alates 22.08.2006. Testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus on kohalikule omavalitsusele esitatud neli päeva enne
MS §-s 26 sätestatud 9-kuulise tähtaja saabumist, mis võimaldas Harku Vallavalitsusel R.-A. G.i suhtes algatatud kompenseerimise menetluse tema pärija L.W.´i suhtes lõpule viia. Maa-amet peab vajalikuks osundada, et 07.11.2007 jõustus Tallinna Halduskohtu 20.04.2007 määrus haldusasjas nr 3-06-1200, millega lõpetati L.W.´i kaebuse menetlus Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduse nr 349 tühistamiseks, mis tähendab, et maa munitsipaalomandisse andmise üheks eelduseks olnud korralduse nr 349 puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga, millest tuleneb, et puudub alus Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korralduse nr 124 ja Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsuse nr 33 ning 30.06.2005 otsuse nr 55 tühistamiseks. Kuivõrd kaebaja L.W. ei ole mitte maa tagastamise õigustatud subjekt, vaid pärimise teel maa kompenseerimise nõudeõiguse saanud maa kompenseerimise õigustatud subjektiks ja kuivõrd Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldusega nr 349 on vastavalt pärandaja soovile (saada õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni) otsustatud õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerida, siis ei saa vaidlustatud haldusaktid rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei pea Maa-amet kaebust õigeks ega põhjendatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korraldus nr 124 ja Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsus nr 33 tuleb tühistada. Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsuse nr 55 tühistamise nõudes tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsus nr 55 ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kelle subjektiivseid õigusi on kaevatava haldusaktiga rikutud. Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsusega nr 55 otsustati taotleda sotsiaalmaana munitsipaalomandisse Harku vallas Harkujärve külas Ventri lasteaia maaüksus, ligikaudse pindalaga 11 642 m
lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana.
lg 2 p 4 (kaevatud korralduse andmise redaktsioonis) kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt
Riigikohus on oma 13.10.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-05 rõhutanud, et
lg 1 punkti 4 tuleb vaadata koostoimes sama seaduse §-ga 2.
kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast on maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest maa munitsipaalomandisse jätmine moodustab erandi. Maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis
vastuvõtmise ajal faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone. /.../ Munitsipaalomandisse võib anda ka muud maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks (
Kui õigusvastaselt võõrandatud maad taotletakse munitsipaalomandisse
lg 1 p-de 3-4 alusel, siis tuleb Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 7 kohaselt otsustada esmalt maa munitsipaalomandisse andmise küsimus ja alles seejärel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõue. Kui aga maa munitsipaalomandisse taotlemise aluseks on
lg 2, saab Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 6 kohaselt maad munitsipaalomandisse taotleda alles pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamist. Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et
lg 1 p 4 alusel saab enne maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamist anda maad munitsipaalomandisse üksnes juhul, kui maa täidab faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone. Kui maa otsustatakse anda munitsipaalomandisse aga
lg 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, tuleb eelnevalt lahendada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimus. Käesolevas haldusasjas on kohtule esitatud pildimaterjal, millest nähtuvalt asub vaidlusalusel maal söötis võsastunud heinamaa (tl 1516), mida kindlasti ei saa käsitleda faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone täitva maana. Vastupidiseid argumente ei ole kohtule esitanud ka vastustajad. Seega pidanuks vastustajad enne maa munitsipaalomandisse taotlemist ja andmist lahendama õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse ning alles seejärgselt asuma lahendama maa munitsipaalomandisse andmise küsimust
Praegusel juhul on L.W.’i taotlus endise kinnistu nr 2297 tagastamiseks lahendamata ning seega on korraldus nr 124 õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaheldav on ka vastustajate väite, et Ventri maaüksuse munitsipaalomandisse andmise menetluse alustamisel ei olnud teada, et nimetatud maaüksus nimetatakse omandireformi objektiks ning et see maa on hõlmatud R. A. G.i esialgse avaldusega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks/kompenseerimiseks, paikapidavus, kuivõrd maa munitsipaalomandisse taotlemise toimikust nähtuvalt (tl 62) on Harju Maavalitsuse ÕVVTK väljastanud Harku Vallavalitsusele 12.07.2005 õiendi, mille kohaselt on endistele kinnistutele nr 200 ja nr 2297 esitatud maa tagastamise või kompenseerimise avaldus. Õiendist ei nähtu, kas avalduse esitaja all peeti silmas R. A. G.it või H. R., kuid avalduse esitamise fakt iseenesest pidi Harku vallale seega teada olema. Kaebuse kohaselt asub Ventri maaüksus ka õigusvastaselt võõrandatud Järve 16 kinnistu nr 200 piires. Kaebaja algatas haldusasja nr 3-06-1200, vaidlemaks Harku Vallavalitsusega õigusvastaselt võõrandatud maaüksuste eest kompensatsiooni määramise korralduste nr 351, 352 ja 349 tühistamise üle. Nimetatud korraldustega oli kaebaja emale, kellelt kaebaja maa tagastamise ja kompenseerimise nõudeõiguse päris, määratud kompensatsioon Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha eest. Haldusasjas nr 3-061200 on eelnimetatud Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduste tühistamiseks esitatud kaebuse menetlus lõpetatud Tallinna Halduskohtu 20.04.2007 määrusega põhjendusega, et kaebaja oli kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 5 17.08.2007 määrusega jäeti rahuldamata L.W. määruskaebus ning Riigikohus jättis esitatud kassatsioonkaebuse 07.11.2007 määrusega menetlusse võtmata. Seega on maareform Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha osas lõppenud maa kompenseerimisega ning kaebajal ei saa enam olla nõudeõigust nimetatud maa tagastamiseks. ORAS § 17 lg 5, mis kuulub maareformi läbiviimisel kohaldamisele tulenevalt
§-st 4, sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule. Seega ei saa kaevatud haldusaktid Järve 16 kinnistu nr 200 osas kaebaja subjektiivseid õigusi enam rikkuda, kaebajal puudub õigus, mida halduskohtumenetluses kaitsta. Kohtu arvates ei saa Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse haldussuutmatus - selgitada viivituseta välja kõik R. A. G.i avaldusesse puutuv ja lahendada avaldus kiiresti ja kompaktselt - võtta nõudeõiguse pärijalt võimalust vara tagasi saada. Vastustajate poolt kohtule esitatud väidete kohaselt ei ole Ventri lasteaia ehitamiseks ehitusluba väljastatud ega ehitamist alustatud. Harku Vallavolikogu esindaja sõnul käib hetkel projekteerimine ja vald otsib finantseerimisallikaid ehitustegevuseks. Seega on võimalik kohtu hinnangul detailplaneeringu kehtestamise otsus ja maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistada, kuivõrd maa tagastamine kaebajale ei ole veel välistatud. Kohtu arvates ei kaalu avalik huvi ega Harku valla usaldus aktide kehtimajäämiseks käesoleval juhul üles kaebaja õigust maa tagasisaamisele, kuivõrd Harku vald ei ole akte usaldades teinud olulisi kulutusi ega astunud samme, mida tagasi pöörata oleks võimatu. Kohus mõistab valla huvi kool-lasteaia rajamiseks, kuid seda tuleb teda, kaasates menetlusse omandireformi õigustatud subjekt ja leida lahendused ka tema huve arvestades. Kohus rõhutab, et ehkki tühistatavad haldusaktid on õigusvastased üksnes osas, mis puudutab endist kinnistut nr 2297, ei ole kaevatud haldusaktide osaline tühistamine konkreetsel juhul võimalik. Detailplaneering on terviklahendus, mida ühe maaosa osas eraldi tühistada ei saa. Maa munitsipaalomandisse andmine aga oli loogiline jätk detailplaneeringu kehtestamisele ning uus detailplaneering toob usutavasti kaasa ka uue maa munitsipaalomandisse taotlemise menetluse. Seega tuleb Ventri lasteaia detailplaneeringu kehtestamise otsus ja maaüksuse munitsipaalomandisse andmise korraldus tühistada. Vastustajad peavad mõlemad menetlused (alustades detailplaneerimisest) uuesti läbi viima, kaasates sellesse L.W.’i (HMS § 11 lg 1 p 3 ja PlS § 16 lg 1 – omandireformi õigustatud subjekt on käsitletav huvitatud isikuna, kes tuleb detailplaneeringu menetlusse kaasata) ning arvestama, et eelnevalt tuleb lahendada endise kinnistu nr 2297 osas L.W.’i maa tagastamise taotlus Harku valla poolt. Menetluskulude jagamine Pooled ei ole taotlenud teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist ning seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.