) §-i 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
lõigetest 1–3 tuleneb, et kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud, haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001. a määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord" §-i 46 kohaselt võib õiguse andja lükata tagasi kõik pakkumised korraga igal ajal enne pakkumise edukaks tunnistamist, kui pakkumiskutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. Korra §-i 48 kohaselt peab õiguse andja igale ettevõtjale tema nõudel teatama kõigi pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid põhjendama. Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise menetlus, mida vastav kord reguleerib, on oma olemuselt, kuigi mitte õiguslikult, riigihangete menetlusega sarnane menetlus, mille suhtes
lõike 2 järgi
-is sätestatu, sealhulgas haldusakti põhjendamiskohustus, ei laiene. Seoses antud väitega on oluline viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.
. Otsusest ei nähtu kõigi pakkumiste tagasilükkamist tinginud asjaolu, mistõttu otsus on õigusvastane. PKD punkti 15.6 kohaselt on ainuõiguse andjal õigus tagasi lükata kõik pakkumised selliste asjaolude ilmnemisel, mida HOL ei võinud ette näha konkursi väljakuulutamise hetkel. Oluline on märkida, et ainuõiguse andjal on õigus kõik pakkumised tagasi lükata, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Ka on HOL vaba määratlema, milline asjaolu on käsitatav sellisena, mis toob kaasa kõikide pakkumiste tagasilükkamise. Seega on HOL-il kõikide pakkumiste tagasilükkamisel kaalutlusõigus
PKD ega ka eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord ei sätesta üheselt, milliseid toiminguid peab ainuõiguse andja tegema pärast kõikide pakkumiste tagasilükkamist. Samas on selge, et kõikide pakkumiste tagasilükkamisele järgneb uus avalik konkurss ainuõiguse andmiseks (seda kasvõi põhjusel, et puudub pakkumine, mida edukaks tunnistada ja mille esitajale ainuõigus välja anda). Seega peab HOL pärast otsuse tegemist korraldama uue avaliku konkursi sarnastel või mõnevõrra teistsugustel tingimustel. Kuigi sellekohane järeldus ei tulene otsesõnu PKD punktist 15.6 ega ka eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast, on põhjendatud väita, et ainuõiguse andja (sealhulgas HOL) võib kõik pakkumised tagasi lükata üksnes juhul, kui asjaolu, mida ainuõiguse andja konkursi 3 väljakuulutamise hetkel ette ei näinud, takistab konkursi läbiviimist või ainuõiguse andmist. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus halduse tulemuslikkuse põhimõttega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.02.2003. a kohtuotsuse punkte 19–23 asjas nr 3-4-1-1-03). Otsusest ei selgu, milline oli see asjaolu, millega HOL ei osanud avaliku konkursi väljakuulutamisel arvestada ning mis takistas konkursi läbiviimist ja ainuõiguse andmist. Otsuses viidatakse kahele põhjusele. Esiteks ei olnud pakkujate poolt esitatud selgitused piisavad (jäätmetekitajatele makstava raha maksmise viisi ja keskkonnatasude seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud saastetasumäärade laekumise tagamise osas), mistõttu hindamiskomisjon ei saa teha konkursi eesmärgiks seatud põhjendatud otsust. Teiseks ilmnesid pakkumise hindamisel pakkumise kutsedokumendis mõningad puudused, mistõttu tehti ettepanek kuulutada konkurss nurjunuks. Ükski viidatud põhjustest ei ole käsitatav asjaoluna, mida HOL ei osanud avaliku konkursi väljakuulutamisel arvestada ning mis takistas konkursi läbiviimist ja ainuõiguse andmist. Kaebaja viitab, et ta vastas täpselt ja konkreetselt HOL-i poolt esitatud küsimustele. Samas ei küsinud HOL pakkujatelt mingit selgitust „saastetasumäärade laekumise tagamise kohta". Seega on otsuses sisalduv väide, et selgitustes ei antud piisavat teavet saastetasumäärade laekumise kohta, otsitud ja põhjendamatu. HOL küsis kaebajalt teavet PKD punkti 8.8 alusel. Nimetatud punkti kohaselt on ainuõiguse andjal õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumine (näiteks pakkumise maksumus on alla poole teenustasu piirmäärast) tagasi lükata, kui pakkuja keeldub andmast täiendavaid selgitusi. Otsusest ei nähtu, et kaebaja või teiste pakkujate pakkumised oleksid lükatud tagasi PKD punkti 8.8 alusel, s.o põhjusel, et pakkumis(t)e maksumus(ed) oli(d) põhjendamatult madal(ad) ning et pakkujad ei andnud selgitusi pakkumise maksumuse ja teenuse osutamise kulutuste kohta. Seega kinnitab antud asjaolu veelkordselt kaebuse esitaja väidet, et ta andis HOL-ile kogu viimase poolt taotletud teabe. Täiesti selgusetuks jääb, millised „mõningad" puudused PKD-s ilmnesid, mille tõttu konkurss tunnistati nurjunuks. Seega ei vasta otsus
lõigete 2 ja 3 nõuetele, s.o otsusest ei nähtu selle andmise tegelik faktiline alus ning esitatud ei ole kaalutlusi (mõningad puudused PKD-s), mis tingisid otsuse andmise. Riigikohtu halduskolleegium on 06.11.2002. a kohtuotsuse punktis 12 haldusasjas nr 3-3-1-62-02 asunud seisukohale, et: „Laialdaste diskretsiooni-volituste teostamisel ja määratlemata õigusmõistete sisustamisel on oluline roll õiglasel haldusmenetlusel. Kaalutlusotsustuse, sealhulgas planeeringu kehtestamisest keeldumise otsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele (nagu näiteks heade kommete ja tavade vastasus), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu." Käesoleval juhul põhineb otsus PKD punktile 15.6, mis kasutab määratlemata õigusmõistet ,,/.../ õigus lükata tagasi kõik pakkumised selliste asjaolude ilmnemisel, mida HOL ei võinud ette näha konkursi väljakuulutamise hetkel." Samas mingit põhjendust sellise asjaolu ilmnemise kohta otsus ei sisalda, mistõttu on otsus õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et HOL-il puudub konkursi jätkamise osas kaalutlusõigus, vaid ta on kohustatud õigusvastase otsuse tõttu konkurssi jätkama. Otsus, millega lükati tagasi kõik pakkumised, rikub kaebaja PS §-st 14 ja
lõikest 2 tulenevat õigust tulemuslikule haldusmenetlusele koosmõjus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Otsus rikub samuti kaebaja õigust nõuda, et tema pakkumise suhtes tehtaks PKD punktides 15.2 ja 16.3 nimetatud otsused (s.o. tema pakkumine tunnistataks vastavaks ja edukaks). 4 VASTUSTAJA SEISUKOHAD 3) Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja on seisukohal, et läbiviidav konkurss ei ole haldusmenetlus. Selle järelduseni jõuab vastustaja
§-i 2 ning konkurentsiseaduse (KonkS) § 14 lõike 2 ja jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lõike 1 tõlgendamise teel. Nii ei ole võlaõigusliku lepingu sõlmimisele suunatud riigihankemenetluses ega ka konkursi korraldamisel rakendatav uurimispõhimõte ega selgitamiskohustus. Riigihankemenetlus ja jäätmeseaduses sätestatud konkurss on sisult seaduses sätestatud võlaõigusliku lepingu sõlmimise ettevalmistuste kord, ehk tegemist on täiendavalt reguleeritud lepingueelsete läbirääkimistega võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 14 mõttes. Korraldatud jäätmeveo ettevõtja konkurss on analoogiline riigihangete menetlusega ja selles ei ole võimalik rakendada haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetluse ja konkursi või riigihankemenetluse vahel on olemuslik erinevus. Jäätmeseaduse alusel korraldataval konkursil, samuti riigihankemenetluses, otsitakse teenuse pakkujat või asja müüjat. Tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võlaõigussuhte ettevalmistamisega. Võlaõigusliku lepingu eelsetel läbirääkimistel puudub kohustus menetluse lõpuleviimiseks. Vastavalt VÕS §-ile 9 on võlasuhte aluseks poolte tahe. Võlasuhet ei teki, kui ühel pooltest puudub tahe lepingu sõlmimiseks. Tulenevalt VÕS § 14 lg 3 teisest lausest ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kehtiv regulatsioon ei sätesta piirangut, et kui võlaõigusliku lepingu üks pool on riik, ei ole riigil õigust lepingueelsetel läbirääkimistel lepingu sõlmimisest loobuda. Sellist piirangut ei ole kehtestatud ka riigiga sõlmitava võlaõigusliku lepingu teisele poolele. Võlaõigussuhtes eeldatakse poolte võrdsust, järelikult võib ka riik või kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeseaduse alusel toimuvas konkursi käigus igal ajal loobuda lepingu sõlmimisest ja kui see on alusetu või pahauskne, tuleb hüvitada tekitatud kahju. Kui riigihankemenetluses või jäätmeseaduse alusel korraldatud menetluses puudub pakkujal tahe lepingu sõlmimiseks, jääb leping sõlmimata, pakkuja võib minetada tagatisraha. Kui lepingut ei soovi sõlmida hankija, siis võib lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidanud või need alusetult katkestanud riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel tekkida kohustus kahju hüvitamiseks. Samas ei ole võimalik tehingu sõlmimise soovita isikut kohustada läbirääkimisi jätkama ja lepingut sõlmima. Kaebaja ei ole esitanud väidet, et vastustaja ei soovinud lepingut sõlmida. Seega on kaebus põhjendatud vaid juhtumil, kui leiab tõendamist, et konkurss on lõpetatud pahauskselt või aluseta, kuid sellisel juhul on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, mitte tühistamiskaebus. Ainuüksi motivatsiooniviga ei ole aluseks haldusotsuse tühistamisele, kui vaidlustatud otsus on sisuliselt õige. Vastustaja otsus sisaldab arusaadavat motivatsiooni ning arvestades, et tegemist on lepingueelsete läbirääkimistega ja otsus on suunatud professionaalidele ja, et kõigi pakkumiste tagasilükkamise võimaluse kohta oli pakkujaid pakkumismenetluse tingimustega eelnevalt teavitatud, on otsuses sisalduv motivatsioon täiesti piisav. Antud pakkumismenetlus on kohaliku omavalitsuse üksuste osalemine tsiviilõigussuhetes, seega eraõiguse valdkond. Kooskõlas võlaõiguslike põhimõtete ja KonkS § 14 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a määruse nr 303 "Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord" §-st 46 võib ainuõiguse andja tagasi lükata kõik pakkumised korraga igal ajal enne pakkumise edukaks tunnistamist, kui pakkumiskutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. Seega käitus vastustaja antud olukorras viisil, mis oli üks seadusega sätestatud käitumisvõimalustest ja lähtuvalt sellest on nõuded otsuse argumentatsioonile väiksemad. 5 Kõigi pakkumiste tagasilükkamine lepingueelsetes läbirääkimistes ja JäätS §-i 66 alusel toimuval konkursil oli hankija õigus. Kui hankija kasutab seda õigust pahauskselt, kaasneb sellega kahju hüvitamise kohustus. Pakkumiste tagasilükkamise tühistamine tagasilükkamise põhjenduse tõttu ei ole võimalik, võimalik on üksnes kahju hüvitamise nõude esitamine. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine lepingueelsetes läbirääkimistes ja JäätS §-i 66 alusel toimuval konkursil on hankija diskretsioon. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse põhjal kohtuasjas nr 3-3-1-62-02 saab halduskohus diskretsiooni õiguspärasust kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Halduskolleegium on rõhutanud põhimõtet, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Antud juhul on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et enne pakkumiste tagasilükkamist kaalus vastustaja pakkumisi, esitas nende kohta täiendavaid küsimusi ning lõpuks lükkas kõik pakkumised tagasi põhjendades otsust samas dokumendis. JäätS § 68 lõike 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Iga vastustaja liige võib ise ning eraldi korraldada korraldatud jäätmeveo konkursi. Vastustaja liikmetel Kärdla linnal, Pühalepa vallal ja Käina vallal on õigus mitte korraldada ühispakkumist, vaid teostada ainult ühte omavalitsusüksust haarav konkurss (Kõrgessaare ja Emmaste valdadel puudub kohustus leida pakkumisega prügivedaja). Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki s.o lepingu sõlmimist. Olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus ise korraldada pakkumismenetlust, ei saa kohustada vastustajat jätkama konkurssi, kuna sellise otsuse täitmise ei oleks võimalik. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebuse esitaja on enda subjektiivse õiguse tõendamiseks esitanud paljasõnalise väite selle kohta, et tema pakkumine oleks pakkumiste tagasi lükkamata jätmise korral olnud edukas. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pakkumisel puudus eduperspektiiv. Kaebaja ei saanud konkursist osa võttes eeldada, et konkurss lõpeb lepingu sõlmimisega või, et leping sõlmitakse temaga. Konkursi tingimustes oli sätestatud vastustaja õigus kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks juhul, kui konkursi käigus ilmneb asjaolu, mida vastustaja ei võinud ette näha konkursi väljakuulutamise hetkel. Kaebaja ei saanud eeldada, et tema või mõne muu pakkuja pakkumisest või muust allikast ei selgu asjaolu, mis põhjustab konkursi tingimuste täpsustamise vajaduse, eriti, kui teda oli sellisest võimalusest teavitatud. Esitatud tõendite põhjal esitas kaebaja pakkumise, mille edukaks tunnistamine ei olnud võimalik. See välistab kaebaja subjektiivse õiguse rikkumise kõigi pakkumiste tagasilükkamisel. Arvestades kõiki asjaolusid ja seda, et kaebaja on esitanud pakkumise, mille edukaks tunnistamine ei ole võimalik, ei ole võimalik eeldada ega tuvastada vastustaja kahju hüvitamise kohustust kaebaja ees. Järelikult ei ole võimalik kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Eelneva põhjal tuleb kaebus jätta rahuldamata. Tagasilükkamise otsusest selgub, et kõik pakkumised lükati tagasi, kuna ei selgunud miinustasu puhul jäätmetekitajale tasu maksmise viis, samuti ei selgunud, kuidas tagatakse saastetasu laekumine ja jäätmekäitluskohakulude katmine. Kuna konkursi kutsedokumentides on puudused, ei olnud võimalik teha konkursi eesmärgi kohast otsust. Esimene viidatud puudus tähendab seda, et seoses vanapaberiga seotud negatiivse hinnaga tekib küsimus, kuidas tasutakse vanapaberi eest selle loovutajale. Kaebaja pakkus vanapaberi eest tasumist (negatiivne hind), kuid puudus lahendus, kuidas vanapaberi kogus määratakse ja selle eest tasutakse. Vastustaja ei olnud konkursi korraldamisel arvestanud, et osa prügist (vanapaber) ollakse valmis ära ostma. Sellest aru saades 6 mõistis vastustaja, et kui vanapaberit ollakse valmis ostma, ei ole sellele mõistlik laiendada korraldatud jäätmevedu. See, millised on jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, on vastavalt JäätS § 66 lõikele 4 vastustaja otsustuspädevus. Tänu muuhulgas kaebaja pakutud negatiivsetele hindadele otsustas vastustaja, et ei ole mõistlik laiendada vanapaberile korraldatud jäätmevedu. See on üks asjaolu, mida vastustaja konkurssi korraldama asudes ei teadnud ega saanud teada. Sellega arvestamiseks tuleb konkursi tingimusi muuta ja tagastada kõik saadud pakkumised. Teine viidatud puudus tähendab, et kaebaja aga ka teiste pakkumistes olid hinnad sellised, et need ei taganud saastetasu maksmist ega jäätmekäitluskoha kulude katmist. Nii pakkujatele kui vastustajale on teada, et Hiiumaal on üks prügila s.o Käina prügila. Prügila ehk jäätmekäitluskoha kulud on sellesse prügi ladestamise tasud. Vastavalt JäätS § 66 lõikele 5 peab jäätmeveo teenustasu katma jäätmekäitluskoha rajamis- kasutamis- sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Kõigis pakkumistes esinesid sellest kõrvalekalded. Näiteks kaebaja pakkumise järgi on 3600–4500 liitri prügi äraveo tasu 76,7 krooni, samas on Käina prügilas tonni jäätmete tasu 600 krooni ja kuupmeetri tasu 120 krooni. On täiesti ilmne, et selline konteineri äraveo tasu ei kata jäätmekäitluskoha kulusid ning jäätmete veokulusid ja saastetasu. Samas on kaebuse esitaja poolt 80 liitrise prügi äraveo tasu 60,2 krooni. Seega ei ole kaebuse esitaja pakutavad teenustasud kooskõlas JäätS § 66 lõikega 5. KonkS § 16 punkt 1 keelab ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise. KonkS § 16 punkt 3 keelab võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kaebaja aga ka teiste pakkujate pakkumistes sisaldus suuremate prügitekitajate eelistamine ja väiksemate prügitekitajate diskrimineerimine. Ei ole mõistlik ega seaduslik, et suure prügitekitaja prügiveo tasu on madalam, kui selle prügi prügilasse andmise hind ning see kompenseeritakse väiksemate prügitekitajate kõrge teenusehinnaga. Vastustaja ei saanud ette näha, et pakkujad esitavad ainuõiguse taotlemisel pakkumisi, mis on vastuolus seadusega. Vastustaja jaoks oli see piisav kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks, vastustaja ei saanud eeldada, et ettevõtjale, kes taotleb ainuõigust, peab pakkumise kutses selgitama, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ei ole lubatud. Analüüsides pakkumisi mõistis vastustaja, et mõistlik on kõik pakkumised tagasi lükata ja uuel konkursil (vastustaja või liikme poolt eraldi korraldatud) täpsustada pakkumise kutse tingimusi nii, et pakkuja paneks tähele ja arvestaks ka JäätS § 66 lõikega 5 ja konkurentsiseaduse § 16 sätteid. Kolmas viidatud puudus tähendab seda, et puudus esines PKD-s. Pakkumise kutse dokumentide puudused ei olnud vastustaja viga. Vastustaja ei pidanud eeldama, et ainuõigust taotlevad ettevõtjad ei ole piisavalt hoolsad ega põhjalikud ega tutvu õigusaktidega, mis sätestavad nõuded korraldatud jäätmeveole ning turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu. Esitatud pakkumistest ei olnud vastustajal võimalik valida edukat, sest pakkumistes esinesid olulised puudused. Puudusi oli kõige vähem OÜ Hiiu Autotrans pakkumisel. Seega oli OÜ Hiiu Autotrans esitatud pakkumistest vastuvõetavaim (kuid mitte vastuvõetav) ning kaebaja paljasõnaline väide, et tema esitas parima pakkumise, ei ole tõene. Vastustaial ei olnud võimalik valida edukat pakkujat, sest ükski pakkumine ei oleks taganud prügivedu vastuvõetava hinnaga ja õiglastel tingimustel. Vaidlustatud otsuse motivatsiooni hindamisel tuleb arvestada, et otsus oli suunatud ettevõtjatele, kelle puhul võib eeldada õigusaktide tundmist ning professionaalsust. Otsuse motivatsiooni hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks peetud eelläbirääkimiste! saadud pakkumiste tagasilükkamisega, pakkumiste tagasilükkamise õigus ei ole piiratud ja kõigi pakkumiste tagasilükkamise õigus oli menetlust reguleerivas korras lubatud ning pakkujatele eelnevalt teatavaks tehtud. Arvestades, et tagasi lükati kõik pakkumised, ei tekkinud ühegi pakkuja eelistamist teisele, seega ei olnud tegemist otsusega, mis kahjustab intensiivselt subjektide õigusi. Ettevõtja ei saa lähtuda eeldusest, et ta omandab ainuõiguse. Isegi juhul, kui 7 toimub konkurss ainuõiguse andmiseks ei teki kellelgi nõudeõigust ainuõiguse saamiseks. Vaidlustatud otsuse motivatsioon oli piisav ning õige, motivatsiooni ning kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik otsuse põhjendusest aru saada ning selle õigsust kontrollida. Vastustaja korraldas konkursi eesmärgiga sõlmida leping. Vastupidist ei ole kaebaja väitnud. Vastustaja ei ole konkurssi ehk lepingueelseid läbirääkimisi VÕS §-i 14 mõttes alusetult ega pahauskselt katkestanud. Vastustaja lükkas kõik pakkumised tagasi, sest selgus vajadus uue konkursi korraldamiseks ja esitatud pakkumistest ühtki ei olnud võimalik edukaks tunnistada. KOHTU SEISUKOHAD 4) Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud 2 tingimust: vaidlustatud haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas kaebuse esitaja õigusi. Kui haldusakt ei puuduta isiku õigusi, ei pea kontrollima haldusakti seaduslikkust. Kaebaja esitas haldusakti tühistamisnõude, mille läbivaatamise käigus tuleks kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi, so põhiõigusi ja vabadusi, mis tulenevad seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab hindama, kas sisalduv säte kaitseb üksikisiku kõrval ka avalikke huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. 5) Kaebaja on vaidlustanud esmalt HOL 26.03.08.a. otsuse ja palub selle tühistamist. Kaebaja ja vastustaja jäid erimeelsusele, kas konkursi võitnud vedajaga sõlmitav leping on haldusleping või võlaõiguslik leping. Haldusmenetluse mõiste
kohaselt märgib ära, et haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama õigusnormi lg kohaselt tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Vastustaja on esitanud sõlmitava lepingu suhtes paralleele seotult riigihankemenetlusega. Riigikohtu HK otsuses nr 3-3-1-58-06 märgitakse: “Kassaatori viide haldusmenetluse uurimisprintsiibile on asjakohatu, sest riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus
Riigihankemenetlus toimub Riigihangete seaduses määratud avalikõiguslike toimingute kaudu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
sätestatud nõuetele; haldusakt peab olema ka kirjalikult põhjendatud, milles peab olema ära näidatud selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused; haldusakti motiveerimise nõue on üldine nõue; ka riigihankemenetluses nähakse real juhtudel ette kirjaliku otsuse tegemine. Otsuse põhjendamiskohustus on siinkohal seda olulisem, et Vabariigi Valitsuse 25.09.01.a. määruse nr 303 „Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ (edaspidi Kord) ei saa väärata seadusega ettenähtud põhjendamiskohustust ja kuivõrd Korra § 46 ei täpsusta, millal on võimalik kõik pakkumised tagasi lükata, peab see nähtuma haldusaktist. Kaebaja seejuures märkis veel, et Korra § 48 on vastuolus EV PS § 13 lg 2 ja § 15 lg 1 kahjustades kaebaja ettevõtlusvabadust, mistõttu tuleb kohaldada
. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et haldusakti motiveerimise nõue tuleneb
, § 56 lg 1-3 ja et haldusakti motiveerimise nõue on üldine nõue, mis peab tagama PS § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Asjakohased on siinkohal poolte viidatud Riigikohtu HK lahendid, mis puudutavad haldusakti motiveerimise nõudeid ning on kohtupraktikas leidnud aktiivset kasutamist. Kohus ei näe siinkohal vastuolu Korra rakendamisel põhiseaduslikkuse mõttes, kuivõrd kord ei märgi siiski ammendavalt ära vormi ja sisunõudeid haldusaktile ja ei vabasta kohustusest vormistada asjas tehtud otsus haldusmenetluse nõuetele vastavalt isegi juhul, kui § 48 kohaselt tuleb teavitada kõigile pakkujatele nende nõudel pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid põhjendama. Kohus jääb oma kohtumääruses EÕK kohta 08.05.08.a. esitatud selgituse juurde. 6) Kaebaja jäi seisukohale, et otsusest ei nähtu kõigi pakkumiste tagasilükkamist tinginud asjaolu, mistõttu on see õigusvastane. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ainuõiguse andjal on õigus kõik pakkumised tagasi lükata, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Samas täpsustab kohus oma seisukohta ja nõustub vastustajaga, et ta käsitles tagasilükkamise küsimust ja kaalus võimalusi konkursi jätkamiseks. Kaebaja väidab, et HOL oli vaba määrama, milline asjaolu on käsitletav sellisena, mis toob kaasa kõikide pakkumiste tagasilükkamise. Ka vastustaja nõustus, et HOL pidi määratlema sellised asjaolud ja võtma seisukoha, kas lükata kõik pakkumised tagasi või jätkata konkurssi. 7) Erinevalt kaebajast jääb vastustaja seisukohale, et tal on mõjuvad põhjused kõik pakkumised tagasi lükata ja et need põhjused on otsuse põhistavas osas esile toodud lihtsas sõnastuses, mille sisuline osa pidi olema arusaadav isikutele, kellele haldusakt on suunatud, so kogemustega vastaval konkursil osalejatele, kellele Jäätmeseaduse ja Konkurentsiseaduse nõuded koos Korra nõuetega peavad olema teada. Kaebaja jäi seisukohale, et haldusaktist on välja loetav, et peab esinema asjaolu, mida HOL konkursi läbiviimisel ette ei näinud, kuid sealt ei nähtu, millist asjaolu silmas peetakse, ka ei nähtu, et pakkumised lükati tagasi PKD alusel, sh PKD p 8.8 alusel; selgusetuks jääb, missugused on otsuses märgitud „mõningad puudused“ PKD-s. Niisuguse määratlemata õigusmõiste esitamisel tulnuks tavapärasest täpsemini esitama motivatsiooni haldusaktis, et mõista selle sisu. Otsuses viidatakse vaid PKD p 15.6. Vastustaja on kohtule vastamisel 23.04.08.a., so EÕK taotluse lahendamisel esitanud seisukohad, kuid ei ole märkinud, kuidas need seisukohad seonduvad otsuses esitatuga, samuti on juurde toodud väiteid, mida otsus ei sisalda ning tõrjutud kohustamisnõuet, millel kohus peatub hilisemalt. Kohus leidis EÕK taotluse lahendamisel eelotsustuslikult, et haldusakti motivatsioon jääb puudulikuks. 9 Asja arutamise ajaks esitas vastustaja seisukohad, millest nähtuvalt tuleks kohtul lugeda otsus siiski eesmärgipäraseks.
Riigikohtu HK on oma otsuses 3-3-1-54-03 esile toonud, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on samas rõhutanud, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni ja et faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise, seejuures rõhutatakse vajadust siduda faktiline ja õiguslik motivatsioon omavahel loogiliselt. Kohus ei suutnud EÕK taotluse lahendamisel sellist loogilist seostust leida, mistõttu rahuldas EÕK taotluse. Kaebaja jäi kohtuistungil seisukohale, et vaadates protokollilist otsust, on selles välja toodud 3 põhjust- selgitustes ei esitatud pakutud miinustasu puhul jäätmekäitlejatele raha maksmise viisi, kuid kaebaja on pakkumise tegemisel selgitanud miinustasu korral raha maksmise viisi ja selgitusi sai miinushinna kasutamisest esitada, kui vastustaja oleks täiendavaid küsimusi esitanud; räägitakse suurjäätmetest ja saastetasust, kuid kaebaja on selgitanud kogu pakkumist paketi tähenduses ning senimaani on tekkinud sellisel pakkumisel takistused vaid Tartu linnas; esinesid mõningad puudused pakkumise dokumentides ja selle tõttu kuulutati konkurss nurjunuks. Hiljem esitatud erinevad põhjused ei ole arvessevõetavad. Kaebaja ei pea ühtegi põhjust takistavaks asjaoluks nõuda konkursi jätkamist. Vastustaja on selgitanud, et ainuüksi motivatsiooniviga ei ole haldusakti tühistamise aluseks, kui otsus on sisuliselt õige. Otsus sisaldab arusaadavat motivatsiooni, see on suunatud professionaalidele, kõigi pakkumiste tagasilükkamise võimalusest oli tingimuste väljastamisel osalejaid teavitatud. Korra § 46 tulenevalt on pakkumiste tagasilükkamise võimalus ette nähtud, see on seadusest tulenev käitumisvõimalus ja lähtuvalt sellest on nõuded otsuse argumenteerimisel väiksemad. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine lepingueelsetes läbirääkimistes ja Jäätmeseaduse § 66 alusel toimuval konkursil oli hankija õigus. Kui hankija kasutab seda õigust pahauskselt, kaasneb sellega kahju hüvitamise kohustus ja pakkumiste tagasilükkamise tühistamine tagasilükkamise põhjenduse tõttu ei ole võimalik. Pakkumiste tagasilükkamine lepingueelsetes läbirääkimistes ja Jäätmeseaduse § 66 alusel toimuval konkursil on diskretsioon. Vastustaja leiab, et ta on arvestanud kõiki asjaolusid ja huve, kaalumine oli ratsionaalne (viide RK HK otsusele nr 3-3-1-62-02). Kohus vaatleb järgnevalt vaidlusalust küsimust haldusakti põhjendamise kohustuse ja sisulise õiguspärasuse seisukohalt. 8) PKD tingimuste osas konkursi menetluse kestel kaebuse esitajal küsitavusi ei tekkinud ning ta vastas vastustaja esitatud küsimusele. Piisava põhjenduse viga on käsitlenud Riigikohtu HK menetlusveana RK HK 14.10.03.a. otsuses 3-3-1-54-03. Kohus nõustub seisukohaga, mille kohaselt konkursimenetluse läbiviimine Korra mõttes on haldusmenetlus, mille tulemusel vormistatakse otsus eri-või ainuõiguse andmiseks Jäätmeseaduse alusel, et selgitada välja kelle pakkumine on edukas. Õiguse andja, antud juhul vastustaja, hindab selle käigus ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele – Korra § 38. Korra § 40 annab õiguse kirjaliku otsusega tunnistada pakkumise vastavaks PKD tingimustele, kuid võimaldab teha ka otsuse pakkumiste tagasilükkamise kohta. Pakkumiste tagasilükkamise võimalus on ette nähtud § 44 ja 46 alusel. Seega peab tulemini jõudmiseks vastustaja välja selgitama ühtlasi
mõttes olulise tähtsusega asjaolud, kaaluma põhjendatud huve vastavuses
Kohus asja arutamise tulemusel ei saa väita, et vastustaja ei kogunud piisavat informatsiooni, kuidas oleks otstarbekas talitada edasi juhul, 10 kui ta leidis, et esineb asjaolusid, mida ta ette ei näinud. Antud juhul vastustaja tõi esile, et ta ei olnud teadlik turusituatsioonist kartongi kogumisel ning mõned omavalitsused soovivad ise korraldada jäätmevedu. Kohus nõustub kaebajaga, et viimasena nimetatud põhjust vaidlusaluses otsuses ei leidu, seega ei saa seda põhjust arvestada otsust vahetult põhistava asjaoluna. Samas märgib kohus etteruttavalt, et iseenesest ei ole põhjust kahelda, et vastustaja sellise informatsiooni sai. Samas võis sellisest informatsioonist teadasaamine muuta vastustaja positsiooni korraldatud konkursi suhtes ning viia mõttele, et elanikele vajaliku teenuse kvaliteedi tagamine on võimalik tulemuslikumalt ainult läbi uue konkursi, mille läbiviimiseks enam ühispakkumine ei olnud vajalik. See ei tähenda aga kohtu arvates seda, et jäätmekäitluses taganetakse Jäätmeseaduse nõuetest, sh korraldatud jäätmeveost nagu viitas kaebaja. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saanud eeldada konkursist osa võttes, et tema pakkumine osutub sedavõrd edukaks, et konkurss lõpeb lepingu sõlmimisega. Samas nimetas PKD p 15.6 ära vastustaja õiguse kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks juhul, kui konkursi käigus ilmneb asjaolu, mida vastustaja ei võinud ette näha konkursi väljakuulutamise hetkel. Kohus nõustub vastustajaga, et otsusest nähtub üheselt, et kaalumise ja informatsiooni kogumise tulemusel langetati otsus- lükata kõik pakkumised tagasi ja sellise võimaluse annab Korra §
lg 2 tulenevat õigust tulemuslikule haldusmenetlusele koosmõjus PS § -is 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega ja kaebaja õigust nõuda, et tema pakkumist hinnatakse PKD p-des 15.2 ja 16.3 korras. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et kahju ei tekkinud ja kahjunõuet ei esitata, kaebuse nõudeid muuta ei soovitud. 10) Kohus uuris ka teisi poolte viidatud seaduste alusel läbiviidavaid menetlusi, mis võiksid selgitada konkursi olemust. Näiteks riigi vara rendile andmisel peab avalike huvide kõrval kaitsma elanike huvi ja ettevõtja huvi võrdsetel alustel. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks eri-või ainuõiguse andmise menetluses jäätmeveo korraldamisel läbiviidud konkursil eesmärgiks olema keelatud kahju vältimine või kasu saamine. Riigivaraseaduse § 7 lg 3 kohaselt riigivaraga mis tahes tehingute sooritamisel peavad riigivara valitseja ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik võib neist tehingutest saada, mis viitab, et riigivara valitseja on õigustatud tegema kaalutlusotsust. Konkursside eesmärgiks on parima pakkumise väljaselgitamine ja kui parimat pakkumist välja selgitada ei saa, ei tähenda see ilmtingimata kohustust jätkata eduväljavaadeteta menetlust. Menetlus võib lõppeda otsusega, mille langetas vastustaja, seega tuleb lugeda menetlus läbiviiduks ning konkurss lõppenuks pakkumiste tagasilükkamise otsusega. Parima pakkumise väljaselgitamise võimatuse korral sellise menetluse jätkamine ei ole põhjendatud, kuivõrd ta toob kaasa jätkuvalt kulutusi ega taga seejuures JäätS § 1 lg 1, § 66 lg 1 sätestatud eesmärke. Korraldatud jäätmevedu peab tagama muuhulgas ka jäätmete kogumise ja veo antud piirkonnas võimalikult soodsatel tingimustel, st parima võimaliku hinnaga. Antud juhul seda eesmärki menetluse jätkamine ei taganud. 11) Kuigi kaebaja väidab, et tal on õigus nõuda tema tehtud pakkumise edukaks tunnistamist, ei saa kohus seda väidet lugeda põhjendatuks. Kohustamiskaebuse sisulise läbivaatamise eelduseks on, et see nõue ei tohi olla suunatud sellise haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele, mille osas on ette nähtud haldusorgani kaalutlusõigus. Pakkumiste edukaks tunnistamine on antud vastustaja pädevusse, sellist otsust vastustaja teinud ei ole ja kohus ei saa teha ettekirjutust, millise otsuse haldusorgan peab tegema. RVS § 6 lg 2 kohaselt võib isik nõuda kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti andmist või toimingu sooritamist üksnes juhul, kui see puudutab tema õigusi ja juhtumi asjaolude tõttu ei saa haldusorgan haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keelduda. Kuigi kaebaja õigusi ja huvisid puudutab konkursil osalemine ja selle menetluses tehtud otsus ning menetlust enam ei jätkata, puuduvad eeldused sellise konkreetse nõude rahuldamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendamatult konkurentsieeliseid ei tohi kehtestada, mis loob ettevõtjale või muule isikule subjektiivse õiguse nõuda tulemuste tühistamist. Kui on rikutud sätteid, mis kaitsevad avalike huvide kõrval ka kaebaja õigusi ja huvisid, on rikutud kaebaja õigusi. Konkurentseelise loomine riivab PS § 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse 13 kohtlemise põhimõtet. Kaebaja kahtlused, et vastustaja põhjendamatult soovis konkursi tulemuslikkuseni mitte jõuda, ei ole leidnud kinnitust. Isikul on õigus nõuda, et teda koheldaks võrdselt teiste pakkujatega, et ei piirataks tema ettevõtlusvabadust ning et riik peaks kinni normidest, mis on kehtestatud sellises situatsioonis oleva pakkuja kaitseks. Kõigile huvitatud isikutele väljastati ühesugune informatsioon ja dokumendid. Kohus nõustub seisukohtadega, et menetlus peab olema läbipaistev ning HOL pidi arvestama avaliku õiguse põhimõtetega, mille hulka kuuluvad ka võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse põhimõtted. Pakkumismenetluse ausaks ja läbipaistvaks korraldamiseks on vaja tagada reaalsete pakkumiste esitamine ja nende jõusolek. Kohtu hinnangul saab ebavõrdsest kohtlemisest rääkida ennekõike siis, kui sellise väidetava tegevuse tulemusel oli takistatud isiku osalemine pakkumises või tema asetamine olukorda, kus tal puudusid teiste osavõtjatega võrreldes võrdsed võimalused pakkumise võitmiseks. Pakkumismenetluse käigus oli võimalus pakkumist muuta ja parandada hinna või lisatingimuste osas. Kaebuse esitajat ei ole osalemisel või pakkumiste tagasilükkamiseni menetluses asetatud ebavõrdsesse olukorda ning väide, et kaebaja tegi parima pakkumise, on oletuslik. Tagasilükkamine tehti kõigi pakkujate osas ühe ja sama haldusotsusega ja põhjusel, et tulemuslikkus jääks saavutamata. Pakkuja on PKD p 1.3 kohaselt ettevõtja, kes esitab pakkumise avalikul konkursil osalemiseks. Pakkumiste tagatise ja osalustasu PKD p-i 6 kohaselt eeldab osalemisel heas usus käitumist, seejuures võttis kaebaja endale PKD kohaselt kohustuse mitte taganeda pakkumisest selle tähtaja kehtivuse lõppemiseni, mida kinnitab, et pakkumise esitamisega ühepoolselt võetud kohustuse rikkumisel tekib pakkumise tagatise sissenõudmise õigus. Antud juhul kaebaja oma pakkumisest ei ole taganenud. Kaebuse esitaja oli enne pakkumise tegemist teadlik, et korraldatakse avalik konkurss olmejäätmete vedaja leidmiseks, ta sai pakkumise kutse dokumendid, oli teadlik PKD-s kehtestatud korrast ning õigustest ja kohustustest, mis kaasnesid menetluses osalemisega. Kaebuse esitajat ei kohustata otsusega osalema uuest konkursist. PKD p 1.2 kohaselt antakse ainuõigus veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veoks 5 aastaks. Vedaja õigused ja kohustused on sätestatud PKD p –is 5. Vastustaja ei pidanud ette nägema, et pakkujad taotlevad muuhulgas olukorda, mil suurem prügitekitaja satub eelisolukorda. Heas usus käitumisnõude eiramisel ei saagi nõuda konkursi jätkamist viidates haldusmenetluse tulemuslikkuse põhimõtetele. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks puuduvad võimalused. Riigikohtu erikogu 20.12.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 on Riigikohus rõhutanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik isik. Kaebaja viitas muuhulgas ka RK HK määrusele nr 3-2-1-49-04 27.04.04.a., millest võiks järeldada, et kui avalik-õigusliku ülesande täitmise saavutamiseks võib avaliku võimu kandja sõlmida eraõigusliku isikuga nii tsiviilõiguslikke lepinguid kui halduslepinguid. Kolleegium märkis seal, et ka lepingust tulenevate punktide iseloomust tulenevalt saab määrata lepingu iseloomu ja antud vaidluses oli tegemist halduslepinguga. Kohus lahendas seal küsimuse, kas vaidlus allub halduskohtule või mitte. Kuna käesolevalt ei jäänud vaidlust küsimuses, kas konkursi menetluses on poolte vahel tegemist avalik-õigusliku suhtega nende toimingute ja otsustuste piires, mis on suunatud parima pakkuja väljaselgitamisele, siis märgib kohus, et sõltumata, kas sellele järgnevalt sõlmitakse tsiviilõiguslik leping või haldusõiguslik leping, lõpeb avalik-õiguslik menetlus parima pakkumise 14 väljavalimisega. Järelikult on selline tegevus haldusmenetluseks, mida kõrvuti eriseadusest (Konkurentsiseadus) selles sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 303 25.09.01.a. reguleerib eriaktidega reguleerimata küsimustes üldseadusena haldusmenetluse seadus. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et
, Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 ja Jäätmeseaduse § 66 lg 1 tõlgendamisel saaks järeldada, et läbiviidud konkurss ei ole haldusmenetlus. Kohtule jääb positsioon arusaamatuks arvestades järgnevat väidet, et võlaõigusliku lepingu sõlmimisele suunatud riigihankemenetluses ega ka konkursi korraldamisel ei ole rakendatav uurimispõhimõte ega selgitamiskohustus. Samas väidab vastustaja, et haldusaktile, milline vormistati, laieneb motiveerimise nõue ja et ta täitis nii uurimiskohustuse, kogus infot ja motiveeris otsuse. Kohus veelkord kinnitab, et ka Riigivaraseaduse § 31 lg 2 ja riigivara võõrandamise korra p 67 tuleneb üheselt pakkumiste tulemuste müügi otsustaja poolt selle kinnitamise nõue. Riigivara müügi otsustajaks on riigivara valitsejana näiteks minister. VVS § 49 lg 4 kohaselt vastutab minister riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ja korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega.
lg 1 kohaselt on haldusmenetluseks haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. VVS § 52 kohaselt annab minister käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ning käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. Haldusotsuse võib teha ja eelneva menetluse läbi viia pädev haldusorgan. Antud vaidluses on pädevaks organiks HOL, vaidlust selles küsimuses ei tekkinud. Haldusakt on
lg 1 kohaselt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti vormile esitatavad nõuded on sätestatud
lg 2,
Kohus nõustus seisukohaga, et haldusakt peab olema motiveeritud. Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 § -st 46 nähtub, et ainuõiguse andja võib tagasi lükata kõik pakkumised korraga igal ajal enne pakkumiste edukaks tunnistamist, kui pakkumiskutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. Kohus nõustub vastustajaga, et pakkumiste tagasilükkamine on võimalik, mis aga ei tähenda, et seadusnormiga tagatud käitumisvõimalus esitab vähemad nõuded argumentatsioonile. Kohus nõustub ka seisukohaga, et kõigi pakkumiste tagasilükkamine lepingueelsetes läbirääkimistes ja JäätS § 66 alusel toimuval konkursil on hankija õigus, mida ei tohi kasutada pahauskselt. Ka Riigivaraseadusega võrdlusest võiks märkida, et näiteks § 31 lg 2 ning riigivara võõrandamise korra p-dest 51, 67 tulenevalt eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on müügi otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi otsustajal õigus jätta leping sõlmimata. Riigivara võõrandamise korra p 54 tulenevalt on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine, kui enampakkumise võitja ei ole 2 kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest, esitanud lepingu täitmise tagatist või sõlminud ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut. Riigivara võõrandamist reguleerivatest sätetest ei tulene müügi otsustajale kohustust parimaks tunnistatud pakkuja poolt oma pakkumise tingimustele vastavalt müügilepingu sõlmimisest keeldumisel läbiviidud enampakkumise tulemuste tühistamiseks ja uue enampakkumise korraldamiseks. Müügilepingu sõlmimine on võimalik ka paremuselt järgmise pakkujaga. Riigivara võõrandamismenetlust reguleerivate sätete eesmärgiks on tagada riigivara efektiivne võõrandamine, riigile soodsate tehingute tegemine ning kahju vältimine. Kehtivad normid ei keela müügi korraldajal otsustada, kas parima pakkumise teinud isiku poolt lepingu sõlmimisest keeldumisel viia läbi uus enampakkumine 15 või sõlmida müügileping isikuga, kes on teinud paremuselt järgmise pakkumise, arvestades sealjuures
Riigivara võõrandamismenetluse eesmärk on saavutatav menetlusosalisi vähem koormavate abinõudega. Riigivara võõrandamise menetluse näol on tegemist haldusmenetlusega, kohus juba märkis, et menetlusele laienevad haldusmenetlust reguleerivad sätted, kuivõrd need ei ole vastuolus eriseaduses tooduga. Märgitud paralleelid kinnitavad täiendavalt, et seadused ei kohusta ka riiki või omavalitsusorganit tegutsema avalikku huvi kahjustaval viisil, mistõttu ei ole kaebajal õigus nõuda menetluse jätkamist, mis kohtu arvates tooks kaasa ebaefektiivse tegevuse ja tulemi. Vastustaja ei pea tegema veel mingit muud otsust ja Korra eelmärgitud normid andsid õiguse kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks. Kuigi vaidlustatud haldusakt iseenesest sisaldab ka ebaselgeid kaalutlusi, kuid sisaldas olulise menetlust takistava asjaolu äramärkimist, siis isegi juhul, kui lugeda otsus formaalselt õigusvastaseks, alus jätta otsus tühistamata, kuna kohustamisnõuet ei ole võimalik rahuldada (RK HK otsus nr 3-3-1-54-03), kuivõrd otsuse materiaalne õiguspärasus on vajalikus ulatuses kontrollitav. Dokumentides sisalduvad asjaolud on piisavalt konkreetsed otsustuse tegemiseks.
lg 3 sätestab lubavad erandid, so otsuse langetamise lähtudes esitatud andmetest. Kaebuse menetlemise käigus on kaebuse esitajal olnud võimalik esitada kõik tema poolt oluliseks peetud tõendid ning anda seletused ning kohus on leidnud, et asjas tehtud otsus on sisult õige, teistsuguse otsuse tegemise võimalus on välistatud.
eesmärgiks on välistada isikute õigus nõuda haldusakti tühistamist, kui haldusakt on sisuliselt õiguspärane. Käesoleval juhul menetlusnormide rikkumist aset ei leidnud ning haldusakti motivatsioon võimaldas kaebajal tulla järeldusele, et seal sisalduvad 3 keeldumise alust. Huvide kaalumine ei ole toimunud kaebaja õigusi ja huvisid kahjustavalt ning vastustaja jõudis proportsionaalse tulemuseni taotletava eesmärgi suhtes. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 12) HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb jätta kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja esitas nõude hüvitada õigusabikuluna 23 600 kr. Taotlusele on lisatud tehtud töö arvestus ja arve 04.08.08.a. ja selle tasumine. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja on avalik-õiguslik organ ja välise õigusabi andmine ei olnud vajalik. Kui vastustaja on pädev hindama konkursitulemusi, siis on tegemist spetsialistidega, kes said esitada seisukohad vajalikus ulatuses. Juhul, kui pädevad spetsialistid ei ole suutelised ise kohtuvaidluses seisukohti esitama või formuleerima ja nad vajasid õigusnõustaja täiendavat abi, tulebki neil arvestada, et nad põhjustasid kulutused, mida ei ole õige panna kaebajale. Avaliku võimu kandja ei saa viidata antud juhul, et neil puudus vajalik kvalifikatsioon oma seisukohtade esitamiseks ja seda muuhulgas juba EÕK taotluse lahendamise käigus. Ilmtingimata ei olnud vajalik viia asi kohtuvaidluseni ja nagu nähtub, ei püütudki ka kompromissi võimalust kaaluda asjakohaste tegevustega. Vastustaja väidetavalt püüdis võtta ühendust kaebajaga, loobus sellest ning ei võtnud ühendust kaebaja advokaadiga. Kui oli eeldada, et haldusaktist ei ole kaebaja aru saanud, oli võimalus esitada sisukokkuvõte ja selgitused kirjalikus menetluses. Advokaadi abi ei olnud ilmtingimata vajalik. Kohus toetab kaebaja esindaja seisukohta, et Riigikohus on mitmel korral esile toonud, miks sellistel 16 juhtudel ei ole õigustatud kulude panemine kaebajatele (RK HK 24.04.01.a. otsus nr 3-3-119-01). Kohus jätab taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ja jätab menetluskulud poole kanda. Karin Kalmiste kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.