← Eesti

3-07-217/25

Obsah (4)§ 35§ 2§ 64§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-217 Haldusasi OÜ Diffusio kaebus Maks

) §-s 35 sätestatud õigus teostada läbiotsimisi väärteomenetluse raames ei ole absoluutne, vaid realiseeritav ainuüksi põhiseaduse § 33 antud ammendavas loetelus nimetatud aluste esinemise korral. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole antud juhul tegu ühegi lubava aluse esinemisega. Tulenevalt

§ 35

on läbiotsimine ka väärteoasjades kohtu loal võimalik, kuid see saab toimuda vaid avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Kaebuse esitaja leiab, et läbiotsimiste toimetamine toodud asjaoludel on vastuolus põhiseadusega.

  1. Maksuhaldur jättis vaideotsuses põhjendamatult arvestamata vaidemenetluses täiendavalt esitatud tõendid. Arvestamata jäetud on OÜ Priva 22.11.2006.a kinnitus, et OÜ Diffusio ei ole esitanud OÜ-le Priva 30.04.2003.a arvet nr
  2. Põhjendamatult on arvestamata jäetud OÜ Infosoft Pluss 05.12.2006.a kiri, mis kinnitab, et 2004.a veebruaris ei toimunud tehinguid OÜ-ga Diffusio. Ebaõige on maksuotsuse lk 24 nimetatud väide, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega deklareerinud OÜ-le Infosoft Pluss 06.02.2004.a esitatud arvet summas 350 krooni. Arvestamata on jäetud A. L. 11.12.2006.a kiri, mis kinnitab, et arvuti, mis osteti
  3. a OÜ-lt Diffusio, tagastati koheselt. Ebaõige on maksuotsuse lk 23 nimetatud väide, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega deklareerinud OÜ-le Agatafort 05.06.2003.a esitatud arvet nr 1273 summas 15571 krooni. Arvestamata on jäetud Paldiski Linnavalitsuse 07.12.2006.a kiri, milles kinnitatakse, et arve 1164 summas 1500 krooni ja arve 1165 summas 4000 krooni maksti ekslikult kaks korda ning viga parandati tasaarvestuse läbi järgnevate maksete käigus. Ebaõige on väide, et OÜ Diffusio ei ole Paldiski Linnavalitsuselt pangakontole laekunud summasid oma käibes kajastanud ega deklareerinud. Dokumendid tasaarvestuse kohta on maksuhalduri valduses, kuna osa dokumente on revisjoni käigus antud üle ning osa on ära võetud 03.02.2006.a toimunud läbiotsimise käigus. Ebaõige on vaideotsuses märgitu, et ettemakstud summade võrra on vähendatud järgmiste arvete 3 summasid (mitte vähendatud arvete põhjal tasumisele kuuluvaid summasid) mille tasumiseks topeltmakstud summad läksid ning seega on OÜ Diffusio jätnud deklareerimata PLV-le osutatud teenuseid summas, mis võrdub PLV poolt topelt makstud summadega. Paldiski Linnavalitsus on kinnitanud, et viga parandati tasaarvestuse käigus. Kuna tegemist oli alusetult saadud summaga, kuulus see igal juhul tagastamisele ning hiljem kauba müügiga või osutatud teenusega tekkis käive kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise ajal, mitte ekslikult teise kauba või teenuse eest summa laekumisega. Arvestamata on jäetud Moskvas asuva firma „Igra" 28.11.2006 kinnitus, et OÜ Diffusio töötajad K. T. ja S. A. olid komandeeritud firmaga läbirääkimiste pidamiseks oktoobris 2006.a. ning veebruaris ja märtsis 2004.a. Ebaõige on maksuotsuse lk 17 esitatud väide, et Tallinn-Moskva lennupiletid on OÜ Diffusio ettevõtlusega mitteseotud kulud, kuna veebruaris 2004 oli K. T. OÜ Diffusio töötaja (tegevdirektor), saadetud seaduslikul alusel töölähetusse Moskvasse. Moskvas asuva firma „Igra" vastusest tuleneb üheselt, et lähetuses on viibitud läbirääkimiste pidamise ning koostöö küsimustes.
  4. Ebaõige maksuotsuse on lk 24 väide, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonidel deklareerinud A. G.le 30.04.2004.a esitatud arvet nr 2093 summas 190 krooni. A. G. on OÜ Eramaja esindaja ning arve ei ole esitatud aprillis, vaid mais 2004 ning on OÜ Diffusio poolt deklareeritud 2004.a maikuu käibedeklaratsioonil. Põhjendamatult on arvestamata OÜ Diffusio arve 1478, 28.11.2003 OÜ-le SCE Grupp summas 400 krooni + käibemaks, mis on tasutud 31.12.2003.a. Ebaõige on maksuotsuse lk 23 väide, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega deklareerinud 11.09.2003.a OÜ-le SCE Grupp esitatud arvet nr 1478 summas 4040 krooni. Arve nr 1478 ei ole esitatud septembris, vaid novembris 2003.a summas 472 krooni ning on OÜ Diffusio poolt deklareeritud 2003.a novembrikuu käibedeklaratsioonil. Ebaõige on ka maksuotsuse lk 23 väide, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega deklareerinud 23.02.2004.a OÜ-le Amello Grupp esitatud arvet nr 1876 summas 333 krooni. Arve nr 1876 ei ole esitatud veebruaris, vaid märtsis 2004 ning on OÜ Diffusio poolt deklareeritud 2004.a märtsikuu käibedeklaratsioonil. Arvestatud ei ole Hansapanga 23.11.2006 tõendit, mis kinnitab OÜ Diffusio arveldusarvele 11.04.2003.a toimunud laekumist Tallinna Laste Tugikeskuselt summas 826 krooni arve nr 1123 alusel ja 17.04.2003.a OÜ-lt Priva summas 3600 krooni arve nr 1110 alusel. Seega on ebaõige maksuotsuse lk 24-25 esitatud väide, et pangakontole on laekunud 11.04.2003.a Tallinna Laste Tugikeskuselt summas 826 krooni arve nr 1189 ettemaks ja 17.04.2003.a OÜ-lt Priva summas 3600 krooni arve nr 1192 ettemaks. Kaebuse esitaja märgib, et maksuhaldur ei ole vaideotsuses vaide esitaja sellekohastele väidetele oma seisukohta andnud.
  5. Arvestamata on jäetud Tehnovõrkude Ehituse OÜ (endine ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) lepingulise esindaja 30.11.2006.a kiri aadressil Kotzebue 8 teostatud mulla- ja kaevetööde kohta (arve 1158,
  6. oktoobrist 2003.a). Alusetu on maksuotsuse lk 19 esitatud väide, et mulla- ja kaevetöid ei teostatud aadressil Kotzebue 8, Tallinn. Kaebuse esitaja kinnitab, et nimetatud tööd olid teostatud seoses elektripinge maandusega ning tööde üleandmise- vastuvõtmise akt ning fotod Kotzebue 8 toimunud mulla- ja kaevetööde kohta on maksuhalduri valduses (kuna revisjoni käigus on osa dokumente OÜ Diffusio poolt maksuhaldurile üle antud ning osa maksuhalduri poolt läbiotsimise käigus ära võetud). Vaideotsuses märgitakse, et vastusest ei ilmne, et OÜ Kakumäe Võrgud arve alusel tehtud kaevetöid oleks tehtud Kotzebue 8 asuval kinnistul ning et muud asjaolud viitavad pigem sellele, et töid tehti K.T. Kakumäele soetatud krundil. OÜ Diffusio pöördus Tehnovõrkude Ehituse OÜ (endine ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) poole just maksuhalduri sellekohase väite tõttu ning palus esitada tõendid tehtud töö kohta ning tagastada tasutud raha, kui töid ei ole tehtud aadressil Kotzebue
  7. Tehnovõrkude Ehituse OÜ oma vastuses kinnitab, et töö on tehtud. Alusetu on vaideotsuses toodud väide, et vastusest ei ilmne, et kaevetöid oleks tehtud Kotzebue 8 asuval kinnistul. Tehnovõrkude Ehituse OÜ ei ole oma vastuses ka nimetatud väidet ümber lükanud. Seega on tõendatud, et töö tehti aadressil Kotzebue
  8. Viide OÜ Gaasiekspert seletustele ning äriühinguga sõlmitud lepingule on asjakohatu, sest nimetatud leping ei ole seotud arvega nr
  9. Seega on OÜ-le Kakumäe Võrgud tasutud summade näol tegemist ettevõtlusega seotud kuludega. 4
  10. Maksuotsuse lk 29 on märgitud, et OÜ Diffusio on maksustatavast käibest maha arvanud sisendkäibemaksu summas 11603,40 krooni, mille on tasunud kinnistu Kotzebue 8 lõpetamata ehitusega seonduvate kaupade ja teenuste eest. Maksu määramise alusena on maksuhaldur märkinud, et kinnistu on müüdud 22.11.2003.a. ning seega ei ole soetamine seotud ettevõtlusega. Maksu määramine eeltoodud põhjusel on alusetu ning asjaolu, millisel pearaamatu kontol on kulutused kajastatud, ei oma maksustamise seisukohast tähendust. Kuna OÜ Diffusio rendib Kotzebue 8 hoonet, on kulutused seotud tema ettevõtlusega ning seega on õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Käibemaksusumma määramine 2003.a detsembri eest summas 120 704 krooni on alusetu, kuna see on vastuolus käibemaksu üldise eesmärgiga, kehtiva õigusega ja kohtupraktikaga. OÜ Diffusio müüs 24.01.
  11. a soetatud põhivara, milleks oli kinnistu asukohaga Kotzebue 8, Tallinn 22.12.
  12. a OÜ-le Occamo Trade. Maksuhaldurile oli teada, et äriühingud OÜ Diffusio ja OÜ Occamo Trade asuvad ja tegutsevad käesoleva ajani aadressil Kotzebue 8, Tallinn ja kasutavad seda hoonet oma ettevõtluses. Sisendkäibemaksu tagasiarvestus puudutab ainult selliseid kaupu ja teenuseid, mis suurendavad kinnisasja (ehitise) väärtust. Kinnisasja jooksva hoolduse, remondi ja korrashoiu kulud ei suurenda kinnisasja väärtust ning ei kuulu kinnisasja võõrandamise korral korrigeerimisele. Maksuotsuses on korrigeerimise põhjuseks märgitud vaid asjaolu, et kulutused olid kantud pearaamatu kontole nr 195 - lõpetamata ehitus, süüvimata sisusse, milliseid kulutusi on kantud ja kas need on üldse seotud ehitise parendamisega. Korrigeerimise aluseks ei saa olla asjaolu, millisel raamatupidamise kontol on kulutused kajastatud. Maksuhalduri valduses on kõik kulutuste tegemise algdokumendid ning iga konkreetse arve puhul oleks pidanud märkima, milline seos on sellel kinnisasja väärtuse suurendamise seisukohast. Kuna tegemist on olnud jooksvate kulutuste kandmisega, mööbli ostmisega, sanitaarremondi tegemisega, mis ei suurendanud ehitise väärtust, ei kuulu kantud kulutused korrigeerimisele.
  13. Isegi juhul, kui oleks põhjendatud kantud kulutuste lugemine kinnisasja väärtust suurendavaks, ei kuulu sisendkäibemaks korrigeerimisele, kuna kinnisasja kasutatakse jätkuvalt ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks. Käibemaksu ümberarvestuse tegemine tooks endaga kaasa kumulatsiooni, mis on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. (L. Lehis "Käibemaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne " lk 641). Ka Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et käibemaksu kumulatsioon on neutraalsuse põhimõttega vastuolus ning kumulatsiooni juhtumeid tuleb maksimaalselt vältida, (RKHK 3-3-1-5-99, 3-3-1-50-99, 3-3-1-62-00, 3-3-1-21-02,3-3-1-12-04,3-3-1-74-04). Ehitise müümisel OÜ Diffusio poolt OÜ-le Occamo Trade ei ole OÜ-st Occamo Trade saanud lõpptarbija, mis sisendkäibemaksu mahaarvamise välistab, vaid ehitise kasutamisel tekib jätkuvalt maksustatav käive, millest laekub riigieelarvesse käibemaks. Kaebuse esitaja rõhutab, et nimetatud kinnisasja saab lugeda ettevõttesse kui majandusüksusesse kuuluvaks asjaks. OÜ Occamo Trade kasutab seda hoonet edasi ettevõtluses ning käesolevaks ajaks on möödunud ka seadusest tulenev 5-aastane tähtaeg käibemaksu ümberarvestuse tegemiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 9 päeva ei ole kaalukas aeg, mille tõttu jätta kaebuse esitaja sisendkäibemaksu ümberarvestuse õigsusest ilma. Eelnimetatud seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Liidu Nõukogu
  14. direktiiviga 77/388/EMÜ,
  15. mai 1977: „Kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas", mille artikli 20 lg 3 kohaselt võivad liikmesriigid siiski korrigeerimisnõudest loobuda, kui ostja on maksukohustuslane, kes kasutab kõnealust kapitalikaupa üksnes tehinguteks, mille puhul saab käibemaksu maha arvata.
  16. Riigikohtu Halduskolleegium leidis
  17. mai 2002.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-02, et kui ehitise omandaja jätkab ehitise kasutamist maksustatava käibe tarbeks, siis ei pea ehitise võõrandaja sisendkäibemaksu tagasiarvestust tegema. Kui ehitise uus omanik lõpetab ehitise kasutamise ettevõtluses enne viie aasta möödumist alates ehitise kasutuselevõtmisest ehitise võõrandaja poolt, siis vastutavad ehitise võõrandaja ja omandaja sisendkäibemaksu tagasiarvestamise eest solidaarselt. OÜ-le Diffusio 5 kuulunud hoone Kotzebue 8, Tallinn on äriseadustiku ning võlaõigusseaduse mõttes ettevõttesse kuuluv asi. Hoone müümisel on tekkinud õigusjärglus ning OÜ-l Diffusio on õigus KMS § 23 lg 7 mitte rakendada. Kuna OÜ Diffusio on müünud kinnisasja OÜ-le Occamo Trade, kes kasutab seda hoonet samuti oma ettevõtluses ning OÜ Diffusio rendib nimetatud hoonet oma ettevõtluse tarbeks, on tegemist ettevõtlusega (kinnisasja kasutatakse jätkuvalt ettevõtluses) ning OÜ-l Diffusio on lubatud täies ulatuses sisendkäibemaksu maha arvata. Seega kuulub seoses kinnistu müügiga määratud käibemaksusumma 120 704 krooni tühistamisele. Kuigi viidatud Riigikohtu otsus käsitleb aega, mil ei olnud ette nähtud võimalust kinnistu käivet käibemaksuga maksustada, on kaebuse esitaja seisukohal, et Riigikohtu otsuses toodud seisukohad kehtivad ka käesoleval juhul. Kuna tegemist on iseseisva majandusüksusega, kohaldatakse selle üleminekul võlaõigusseaduse sätteid.
  18. Kaebuse esitaja on ka vaides viidanud mitte Riigikohtu otsuses käsitletavate tehingute tegemise ajal kehtivatele seadustele, vaid OÜ Diffusio ja OÜ Occamo Trade vahelise tehingu ajal kehtivatele seadusesätetele. Üldpõhimõtted on jäänud ka 2003.a samaks kui oli viidatud kohtulahendis käsitletavate tehingute tegemise ajal. Kuigi KMS § 18 lg 3 kohaselt oli võimalik maksuhaldurit enne tehingu toimumist teavitada ning kinnistu müüki käibemaksuga maksustada, on kaebuse esitaja seisukohal, et antud juhul on tekkinud õigusjärglus ning omandajale lähevad üle kõik kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused. MKS § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) sätestatule. Kui OÜ Occamo Trade ei kasuta nimetatud kinnisasja oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks, vastutavad OÜ Occamo Trade ja OÜ Diffusio solidaarselt. Isegi juhul, kui lugeda kulutused kinnisasja väärtust suurendavaks või kui mitte lugeda kinnisasja müüki õigusjärgluse tekkimiseks, on sisendkäibemaksu korrigeerimise nõue õigusvastane, kuna rahandusministri 18.12.
  19. a määrusega nr 128 kinnitatud kord ei ole kooskõlas käibemaksuseadusega ega käibemaksu üldise põhimõttega. Viimase kasutusaasta arvestamata jätmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning tuleb jätta kohaldamata. Viide Euroopa Kohtu kohtuasjale nr C-269/03 ei ole asjakohane, kuna see puudutab kinnisvara rendileja üürileandmist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  20. Vastustaja leiab, et OÜ Diffusio kaebus on põhjendamatu ning selles esitatud väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. PMTK ei nõustu kaebajaga, et O. N. osas on rikutud menetlusnorme tõlgi kaasamata jätmisel. O. N.le tutvustati kolmanda isiku õigusi ning kohustusi ning ta andis selle kohta allkirja. Seega oli ta teadlik, et MKS § 47 lg-st 1, 2 tulenevalt on menetluskeeleks eesti keel ning oma õigusest taotleda tõlgi kaasamist, kuid vastavat taotlust ta ei teinud. Maksuhaldur ei kaasanud tõlki, kuna selleks puudus vajadus. Kuna maksuhaldur suhtles menetluse käigus korduvalt O. N.ga eesti keeles (kt VI lk 73, 150-154) ning 18.06.2004.a suuliste seletuste protokoll on kirjutatud O. N. enda käega eesti keeles, ei ole alust arvata, et O. N. ei saanud aru, kas maksuhaldur soovib teada saada bruto- või netopalka. O. N. kirjutas omakäeliselt, et tema palk on 2 480 krooni (bruto põhipalk, mis makstakse ülekandega) ja 2000 krooni preemia (mille maksab K. T. iga kuu Kotzebue 8 ruumis 207 sularahas kätte). Töötajatele sularahas preemia maksmist on kinnitanud ka K. T. (kt VI lk 135-138). Seisukohad, et menetlusnorme on rikutud ning O. N. sularahas preemia saamine pole leidnud tõendamist, on alusetud.
  21. Kaebaja deklareeris ise esialgu B. A. töötasusid
  22. a märtsis, aprillis, mais ja juulis. Pelgalt Eestis mitteviibimine ei ole aluseks väitmaks, et töötasu pole saadud. Tavapäraselt on igati võimalik, et 6 töötasude maksmine ei pruugi jääda perioodi, mil tööd tehti. Tasumine võib toimuda ka tehtavate tööde eest ette või tagant järele. Maksuotsuse lisast 1 nähtub, et brutotöötasu oli seejuures 10 800 krooni ning neto töötasu 8 951 krooni. Dokumentidest ei nähtu, kuidas töötasu on välja makstud, küll aga nähtub pearaamatu kassa kontost (kt VII lk 6-7) ning kassa väljamineku orderitest (kt II lk 44, 45), et kassast on B. A.le välja läinud
  23. a juunis 4 700 krooni ning detsembris 9 000 krooni. Kuna kaebaja ning B. A. ei andnud töötasude osas selgitusi, lähtus PMTK esialgu deklareeritud töötasudest ning tõlgendas eelnimetatud väljamaksmise töötasude väljamaksmisena. Selle tulemusel selgus, et
  24. a kontrolliperioodil tasus kaebaja B. A.le netotöötasusid 4 749 krooni võrra rohkem, kui oli seda ise deklareerinud (13 700 - 8 951 = 4 749). Kuna deklareerimata töötasu suuruses 4 749 tasuti
  25. a detsembris, siis kuulub see deklareerimisele
  26. a detsembri TSD-l. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et K. T. töötasu sisse on arvestatud ka majanduskulud. Kaebuse esitaja ei ole oma sellekohaseid väiteid põhistanud. O. N. 16.11.
  27. a seletus ning muud esitatud tõendid ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks töötasude osas. Ei ole mõeldav, et olukorras kus töötajad kinnitavad suuremate tasude saamist (kt VI lk 114-116, lk 135-138, 146-147, 150-152, 157-159), ühtäkki ühe töötaja hilisem kinnitus, et tema ei saanud aru, mida temalt küsiti, välistaks töötasude maksustamise. Kuivõrd vaidele ja kaebusele lisatud seletus on vastuolus isiku varasema seletusega, samuti teiste isikute selgitustega, siis ei muuda see maksuhalduri järeldusi maksukohustuse osas, küll aga võimaldab teha järeldusi kaebaja esitaja väidete usaldusväärsuse osas.
  28. Puudus vajadus xxxxxxx (K. T. elukoht) ning xxxxxxx (S. A. elukoht) asuvates ruumides äriühingu dokumentide ja vara hoidmiseks, kuna OÜ-le Diffusio kuulus aadressil Kotzebue 8 asuv kahekorruseline büroopindadega hoone, kus oli võimalik hoida nii dokumente kui vara. Ühestki raamatupidamise dokumendist ei nähtunud, et äriühing kasutaks ülaltoodud ruume oma ettevõtluses (näiteks lepingud laoruumina kasutamise kohta).
  29. OÜ Diffusio ei kajastanud oma raamatupidamises, milliste dokumentide alusel tehti deklaratsioonidele parandused ning vähendati käivet 97 348 krooni võrra (I kt lk 198-200) OÜ Diffusio ei esitanud PMTK korduvatele nõudmistele deklaratsioonide paranduste aluseks olevaid dokumente ning selgitusi, jättes täitmata maksukohustuslasel lasuva kaasaaitamiskohustuse. Maksukohustuslasel puudus ka MKS §-st 64 tulenev õigus teabe andmisest või tõendite esitamisest keeldumiseks kuna esitatavad dokumendid või selgitused oleksid maksukohustuslasele soodsa iseloomuga, kinnitades väiksemat maksukohustust.
  30. Kogutud tõendite pinnalt ilmneb, et äriühingul esines deklareerimata käivet ning põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt vahendid töötasu maksmiseks võisid pärineda vaid varjatud käibest. Raha deklareerimata töötasude maksmiseks pärines OÜ Diffusio kauplusest. OÜ Diffusio pidas ajavahemikul 2003.-
  31. a kauplust, milles väidetavalt ei õnnestunud müüa mitte ühtegi toodet. Selline väide on mitteusutav, kuna maksuhalduri valduses on ostuarved, millele on tehtud märkused "kauplus", "ladu" ja "tasutud sularahas". Järelikult on äriühing soetanud poodi kaupu, mille müüki seevastu deklareeritud ei ole. Kõik kaubad on kajastatud raamatupidamises kontol nr 55 (realiseeritud ostukaupade ja –materjali kulu). Soetatud kaupade realiseerimist kinnitab ka K.T. 02.05.
  32. a selgituste protokollis (p 29). Täiendavalt kinnitab kogu kauba realiseerimist asjaolu, et kaup soetati OÜ Diffusio poolt alles peale ostja leidmist (eelnimetatud protokolli p 26). Kaebajal puudus maksuvaba ning 5% maksumääraga maksustatav käive, mistõttu ei saa töötasu maksmiseks kasutatud rahalised vahendid pärineda muu maksumääraga maksustatava või maksuvaba käibe arvelt. Maksuotsuse lisas nr 9 näidatud realisatsioon on samas suurusjärgus deklareerimata töötasude suurusega, mis täiendavalt kinnitab, et esines varjatud käive. OÜ Diffusio väited, et osa kaupa kasutati oma tarbeks ning osa on siiani alles, on paljasõnalised. Isegi kui mõni kaup on siiani alles või osaliselt kasutatud oma tarbeks ei anna see alust väiteks, et varjatud käivet ei oleks olnud. 7
  33. Tulenevalt

§-st 35 ning § 199 lg 2 p-st 5 jõustus 02.02.2006. a läbiotsimismäärus selle tegemisel. Seega viidi läbiotsmine läbi jõustunud määruse alusel ning puudub alus väiteks, et jõustunud määruse alusel läbiviidud menetlustoiming on õigusvastane. Tuginedes

mõttele on selge, et seadusandja on soovinud väärteomenetlust näha kriminaalmenetlusele allutatud ja selle osaks oleva menetlusena. Nimelt

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Lisaks,

§ 64

kohaselt kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes

5. peatüki sätetest 31 kuni 38.

§ 31

lg 1 alusel tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

§ 35

kehtestab väärteomenetluses läbiotsimise erisused, mille lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maa- või linnakohtuniku luba. Väärteomenetluse käigus läbiotsimise teostamine on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 nõuetega ning ei nähtu vastuolu selles, et selles on nimetatud õiguspärase läbiotsimise alusena üksnes kriminaalmenetluses tõe välja selgitamist. Kaebuse esitaja seisukoht, et käesolevas menetluses ei või kasutada läbiotsimise käigus saadud tõendeid, on alusetu.

  1. PMTK leiab, et maksuotsus on OÜ Diffusio arve osas nr 2093 OÜ-le Eramaja summas 190 krooni õige. Remondikaardist nr 112 kuupäevaga 20.04.
  2. a ( kt I lk 43) nähtub, et remonditud seade on vastu võetud 29.04.
  3. a, mille kohta on koostatud arve 30.04.
  4. a nr 2093 summas 190 krooni. PMTK juhib tähelepanu, et kontrolliperiood lõpeb
  5. a aprilliga ning seetõttu puudub teave, kas äriühing on vastava arve
  6. a mais deklareerinud nagu väidab kaebaja. Pealegi
  7. a KMS § 8 lg 1 järgi tekib käive hetkel, mil esimesena sooritati kas teenuse osutamine, arve väljastamine või maksmine. Antud juhul on kaks eelnimetatud sündmust aset leidnud
  8. a aprillis ning seega on käibe tekkimise ajaks
  9. a aprill.
  10. Arve nr 1478 kuupäevaga 28.11.
  11. a OÜ-le SCE Grupp summas 472 krooni on deklareeritud novembris
  12. a (kt II lk 161), kuid tasumine ei toimunud nii nagu väitis kaebaja 31.12.
  13. a vaid 02.01.
  14. a (kt III lk 14). Pealegi eelnimetatud arve (summas 472 krooni) osas ei ole maksuotsuses kaebajale maksu määratud. Maksuotsuses on käsitletud 11.09.
  15. a arvet nr 1478 summas 4040 krooni (kt II lk 144), mida kaebaja ei ole deklareerinud. 11.09.
  16. a arvel kajastatud tehingu toimumist kinnitab ka vastuvõtja allkiri arvel. PMTK juhib tähelepanu, et see ei ole ainuke olukord (arve nr 1883- II kt lk 17, III kt lk 15, VII kt lk 99), kus ühe arvenumbriga on mitu arvet, mis omakorda viitab ebakorrektsele raamatupidamisele.
  17. Arve nr 1876 OÜ-le Amello Grupp kuupäevaga 23.02.
  18. a summas 333 krooni on esitatud veebruaris. Seega tekkis käive
  19. a KMS järgi hiljemalt veebruaris. PMTK on teadlik, et OÜ Amello Grupp arve summas 333 krooni on kajastatud märtsis, kuid maksuhalduril puudub selle aluseks olev dokument. OÜ Diffusio ei ole vastavat arvet PMTK-le esitanud ning samuti on keeldunud maksumenetluse käigus vastavaid selgitusi andmast (VI kt lk 96-97, 103-104). PMTK möönab, et arve võib olla ekslikult kajastatud kuu hiljem, kuid samas võib olla tegemist teise arvega. Arvestades kaebuse esitaja keeldumist selgituste andmisest enese mittesüüstamise põhjendusel, on maksuotsus vastavas osas õiguspärane.
  20. OÜ Diffusio esitas
  21. a märtsis OÜ-le Priva arve nr 1110 summas 3600 krooni. Arve kajastati märtsi arvete registris (II kr lk 72). Hansapanga väljavõttest nähtub, et arve eest on tasutud 17.04.
  22. a, st 3600 krooni ja 3600 krooni (II kt lk 173). OÜ Diffusio kajastab raamatupidamises vaid ühe arve tasumise. 20.04.
  23. a esitas OÜ Diffusio uue arve nr 1192, kus on märgitud, et 17.04.
  24. a on 8 tehtud ettemaks 3600 krooni suuruses ning lahutab arve nr 1192 summast maha tasutud ettemaksu ning esitab arve selle võrra väiksema summaga. Seega tekib olukord, kus ettemaksu ei ole kajastatud. Käive tekkis vastavalt
  25. a KMS §-le 8 lg 1 arve ettemaksu tasumisel. Samasugune situatsioon kaasneb Tallinna Laste Tugikeskuse märtsi arvega nr 1123 ja aprilli arvega nr 1189 (II kt lk 98-99). Arve 1123 tasumine on toimunud seejuures 11.04.
  26. a (II kt lk 173) ning arve 1189 ettemaks, mis arvele märgitud summas maha arvati, tasuti 24.04.
  27. a (II kt lk 174).
  28. Tehnovõrkude Ehituse OÜ (endine ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) arve nr 1158 summas 60 000 krooni kuupäevaga 16.10.
  29. a, puhul on vale kaebuse esitaja seisukoht, et advokaadibüroo Aivar Pilv vastusest ilmneks, et arve alusel on tööd Kotzebue 8 aadressil tehtud. Küll tuleneb aga advokaadibüroo Aivar Pilv vastusest, et sellekohaseid akte ei ole säilinud ning tööde tegija arvab, et tõenäoliselt on tööd tehtud, seejuures tööde tegemise kohta mainitud ei ole. S. A. 19.09.
  30. a kirjaliku seletuse kohaselt on kaevetööd teostatud seoses gaasitorustiku paigaldamisele (gaasitorustik paigaldati
  31. a mitte
  32. a, mil toimusid väidetavalt sellega seonduvad kaevetööd). Kaebuses on OÜ Diffusio selgitanud, et kaevetöid teostati seoses elektripinge maandusega. Erinevatel aegadel esitatud vastukäivad selgitused on üks asjaolu paljudest, mis viitab OÜ Diffusio pahatahtlikkusele ning seab kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse.
  33. OÜ Diffusio müüs kinnisasja aadressiga Kotzebue 8 22.12.
  34. a. ning järelikult ei kuulunud
  35. a nimetatud kinnisasi OÜ-le Diffusio. Kinnistu remondiga seonduvad kulutused ei ole seega seotud OÜ Diffusio ettevõtlusega. Samuti juhib PMTK tähelepanu, et antud puntki all vaidlustatud sisendkäibemaks sisaldab muuhulgas vankrikõristi, meestesärgi ning OÜ Diffusio ettevõtlusega mitteseotud akende soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu. Kinnisasjale tehtud kulutuste näol on tegemist Korras käsitletud kulutustega, mille osas kuulub käibemaks korrigeerimisele. Alusetu on kaebaja väide, et kinnisasjale tehtud kulutused ei suurenda kinnisasja väärtust ning seetõttu ei kuulu kinnisasja võõrandamisel korrigeerimisele vastavalt Korrale. Kaebaja on kajastanud
  36. a soetatud kinnisasja sama aasta bilansis soetatud põhivarana hinnaga 370 000 krooni. Kotzebue 8 asuv kinnisasi oli seejuures kaebaja ainuke kinnisasi. Samuti nähtub sellest, et lõpetamata ehitusega on kantud kulutusi
  37. a summas 635 389 krooni.
  38. a bilansist nähtub, et lõpetamata ehitusega on kantud kulutusi 1 322 940 krooni eest. St, et
  39. a bilansist tulenevalt on lõpetamata ehitusega kantud kulutusi 687 551 krooni eest (1 322 940 - 635 389 = 687 551). Raamatupidamise pearaamatu konto 195 (lõpetamata ehitus) kajastab kulutusi, mis on kantud seoses kinnisasjaga. Kontolt nähtub, et töid on tehtud summas 679 732 krooni. Pearaamatu konto ja bilansis kajastatud kulutused seoses kinnisasjaga erinevad 7 819 krooni võrra. Maksuhaldur on lähtunud seejuures kaebajale soodsamast alternatiivist ning korrigeerinud käibemaksu, lähtudes väiksemast tehtud kulutusest, s.o 679 732 krooni. Kaebaja on kajastanud kinnisasjaga seonduvaid kulutusi põhivara all, täpsemalt lõpetamata ehitise kontoridadel, kajastades ise kulutusi kinnisasja väärtust tõstvatena. Kontoridadest nähtub, et suuremad kulutused seonduvad OÜ Hevator Invest arvetega kokku summas 230 805 krooni. OÜ-ga Hevator Invest sõlmitud töövõtulepingu nr 57 kohaselt võttis OÜ Hevator Invest teise korruse ehitamise kohustuse hoonel aadressiga Kotzebue
  40. PMTK on seisukohal, et hoone ehitamine ning teise korruse juurdeehitamine toob endaga kaasa kulutused, mis on käsitletavad kulutustena Korra mõttes, s.o väärtust tõstvatena.
  41. PMTK leiab, et Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-02 on põhjendatud
  42. a KMS kehtivusalasse jäävate asjaolude puhul, kuna käibemaksu kumulatsiooni ei olnud võimalik seaduse järgi vältida. Samas leiab PMTK, et kumulatsiooni vältimise osas käesolevas asjas ei ole Riigikohtu lahend oluline, kuna
  43. a KMS järgi oli käibemaksu kumuleerumist võimalik vältida kinnisasja võõrandamise käibele käibemaksu lisamisega. Kahe seaduse vahelise erinevuse - valikuline maksustamisõigus e optsiooniõigus - eesmärgiks ongi ära hoida käibemaksu kumulatsiooni (L. Lehis, K. Lind, Käibemaksuseadus - kommenteeritud väljaanne, OÜ Casus 2003, § 18 lg 3 komm 3). Kumulatsiooni 9 vältimise osas on alusetu ja eksitav viidata uue
  44. a KMS kehtivusajal tehtud tehingute osas
  45. a KMS alusel tehtud Riigikohtu lahendile olukorras, kus käibemaksu kumulatsiooni vältimiseks oli muid, spetsiaalselt selleks ettenähtud võimalusi, st õiguslikult on olukord muutunud.
  46. Kaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-21-02 on käsitletud "Tasumisele kuuluva maksusumma arvutamise erijuhtusid", mis kinnitati rahandusministri 24.09.
  47. a määrusega nr 73 (RTL 1996, 106, 589 edaspidi
  48. a Kord). Nii
  49. a Kord kui ka käesolevas asjas kohaldamisele kuuluv Kord nägid mõlemad ette, et ehitise võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvestamisel viimase kasutusaastana ei arvestata. Seega on Riigikohus käsitlenud sisuliselt sama korrigeerimise korda, kuid pole seda käibemaksuseadusega vastuolus olevaks tunnistanud. PMTK selgitab siinkohal, et võõrandamisaastal tehtud kulutustelt arvestatud sisendkäibemaksu osas tuleb tasaarvestus teha 100%. Ümberarvestamise korraga ja käibemaksuseadusega ei oleks kooskõlas olukord, kus äriühing teeb ka viimasel aastal kantud kulutuste osas mahaarvamisi 80% ulatuses, kuid seejuures on soetatud teenuseid või kaupu kasutanud ettevõtluses vaid alla aasta. Just selline olukord oleks vastuolus käibemaksu proportsionaalsuse põhimõttega, mitte vastupidiselt, nagu leiab kaebuse esitaja. Sellest tulenevalt sõltub tehtud kulutuste sisendkäibemaksu mahaarvamise protsent konkreetse kulutuse tegemise hetkest, st kui äriühing müüb kinnisasja viiendal aastal, siis võib esimesel aastal tehtud kulutuste osas maha arvata 80% sisendkäibemaksu, teisel aastal tehtud kulutuste osas 60%, kolmanda osas 40%, neljanda puhul 20% ja viienda osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub täielikult. Kinnisasja müügist tingitud käibemaksu määramine on õiguspärane. Rikutud ei ole käibemaksu proportsionaalsuse põhimõtet ning võimaliku kumulatsiooni vältimiseks nägi seadus ette võimaluse lisada kinnisasja müügile käibemaks, s.o valikuline maksustamisõigus e optsiooniõigus.
  50. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-269/03 (Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Administration de l’enregistrement des domaines versus Vermietungsgesellschaft Objekt Kirchberg Sarl) lahendis 09.09.
  51. a, leidis kohus, et Nõukogu
  52. mai
  53. a kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksuga seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, artikli 13 C osa esimese lõike punkti a ja teise lõike sätetega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik, kes on kasutanud võimalust anda maksukohustuslasele valikuõigus kinnisvara rendile- ja üürileandmise tehingute maksustamise suhtes, võtab vastu õigusnormid, millega sisendkäibemaksu terviklik mahaarvamine on pandud sõltuvusse sellest, kas maksuhaldurilt on eelnev nõusolek saadud, millel ei ole tagasiulatuvat mõju. Viidatud lahendis on tuvastatud siseriikliku korra kooskõla direktiiviga kinnisvara rendileandmise osas. Käesolevas vaidluses kohaldamisele kuuluv kord on samuti kord kuuenda direktiivi artikkel 13 osa C lg 2 mõttes. PMTK leiab, et valikulise maksustamise korral on õigustatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse sõltuvusse seadmine eelnevast maksuhalduri teavitamisest käibemaksu lisamise kohta. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluses teostatud läbiotsimise käigus kogutud tõendite kasutamise lubatavus
  54. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kas maksuhaldur sai maksuotsuse tegemisel tugineda väärteomenetluses teostatud läbiotsimise käigus saadud dokumentidele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 lubab teostada läbiotsimisi vaid seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 35 lõike 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Eeltoodud nõudeid on käesoleval juhul järgitud (kd VII, lk. 172-173). 10 34.

§ 2

kohaselt, kui seadustikus teisiti sätestatud ei ole, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 64kohaselt lähtub kohtuväline menetleja tõendeid kogudes seadustiku 5.

peatüki sätetest.

§ 31

lg 1 sätestab: „Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades.” Kohus nõustub vastustajaga selles, et eeltoodust nähtuvalt on seadusandja soovinud näha väärteomenetlust kriminaalmenetlusele allutatud ja selle osaks oleva menetlusena. Seetõttu laieneb väärteomenetluse seadustiku alusel teostatud läbiotsimistele EV põhiseaduse §-s 33 toodud läbiotsimist võimaldav alus, milleks on tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses. Kohus märgib ühtlasi, et kohtud (sh. Riigikohus) on korduvalt võtnud seisukohti väärteomenetluse käigus toimunud läbiotsimiste ning läbiotsimiste käigus kogutud tõendite kasutamise seaduslikkuse kohta. Ometi ei ole vastuolu põhiseadusega tuvastatud.

  1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kontrollides Vabariigi Presidendi taotlust, tunnistada Riigikogus
  2. septembril
  3. a vastu võetud maksukorralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, asus lahendis nr. II-4/A-4 järgmisele seisukohale: „Maksuhaldurile valdusse tungimise õiguse andmine pelga arvamuse alusel, seostamata seda põhistatuse, dokumenteerituse või faktilise aluse olemasolu nõudega, loob tingimused põhiseaduslike õiguste kontrollimatuks piiramiseks ametniku suva alusel. Taolise, seaduses fikseeritud põhistatuse nõude puudumine, muudab kohtuniku loa küsimise formaalseks, sest kohtunikul puudub alus asja sisu hindamiseks.” Käesoleval juhul on põhistatuse ning dokumenteerituse nõue

§ 35lõikes 1 sätestatud läbiotsimismääruse näol täidetud.

Määrus on piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus järeldada, et tegemist on eeltoodud lahendis käsitletule analoogilise olukorraga. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et toimunud läbiotsimine oli seaduslik ning kogutud tõendid on käesolevas haldusasjas lubatavad. Deklareerimata töötasud

  1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas OÜ Diffusio tasus oma töötajatele (O. N., B. A., K.T., I. S., H. K.) töötasu ka sularahas või mitte. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Diffusio deklareeris vaidlusalusel perioodil ning tasus maksud vaid pangaülekandega töötajatele tasutud summadelt.
  2. O.N.
  3. juunil
  4. a maksuhaldurile antud seletusest (kd VI, lk. 151-152) nähtub, et O.N. palk OÜ-s Diffusio oli 2480.- krooni (brutos), mis makstakse üks kord kuus pangaülekandega ning preemia 2000.- krooni, mis makstakse üks kord kuus sularahas kätte. Preemiat maksis O.N. väitel tegevdirektor K.T. ning palga ja preemia kättesaamise kohta O.N. allkirja ei andnud. Kaebuse esitaja väitel ei ole võimalik O.N. eeltoodud seletustele tugineda, kuna seletuste andmise juures ei viibinud tõlki, mistõttu O.N. ei saanud täpselt aru, mida temalt nõuti. 05.06.2007 kohtuistungil (kd VIII, lk. 5-6) selgitas tunnistaja O.N. vastupidiselt seletuses kirjapandule, et ta OÜ-lt Diffusio preemiat ei saanud ning ei saanud üldse maksuhalduri küsimustest aru. Samas kinnitas tunnistaja, et kogu suuliste selgituste protokollis kirjapandu kirjutas ta ise. Kohus on seisukohal, et arvestades tunnistaja viimast kinnitust, samuti asjaolu, et protokollis on lause, milles tunnistaja kinnitab, et protokoll on koostatud tunnistaja poolt, tunnistaja sõnadega ja õige, tuleb asuda seisukohale, et tõlgi puudumine ei takistanud O.N.l aru saamast sellest, mida ta seletuste protokolli kirja pani ning O.N. keeleoskust tuleb kirjutatu põhjal samuti lugeda ilma tõlgita selgituste andmiseks piisavaks. Kohtul puudub alus kahelda protokollis kirjapandu õigsuses. Olukorras, kus O.N. kohtuistungil antud ütlused lähevad lahku protokollis tooduga, tuleb pidada varasemaid (st. vaidlusalustele sündmustele ajaliselt lähemal antud) ütlusi õigeteks. Kuivõrd O.N. kohtuistungil antud ütlused olid ka maksuhaldurist arusaamise osas vasturääkivad ning vastuolus eelkõige tema poolt protokollis kirjapanduga, tekitab see kahtluse tunnistaja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, mistõttu kohus ei pea võimalikuks neid arvestada. 11
  5. Kaebuse esitaja väitel ei saanud B. A.
  6. a. mais ega detsembris OÜ-st Diffusio töötasu, kuna ta oli sel ajal välismaal. Eeltoodut kinnitas ka OÜ Diffusio seaduslik esindaja B. A. 05.06.2007 kohtuistungil (kd VIII, lk. 7). Kohus loeb B. A.’i poolt esitatud passikoopia (kd I lk. 151-152) alusel tõendatuks, et B. A. ei viibinud Eesti Vabariigis ajavahemikus 23.04.2003 – 13.07.2003 ning 12.11.2003 – 21.02.
  7. OÜ Diffusio TSD deklaratsioonidelt (kd III, lk. 25-34) nähtub, et OÜ Diffusio on
  8. a. mai kohta B. A. töötasu deklareerinud, küll aga seda ei ole tehtud
  9. a. detsembri kohta. Pearaamatu kassa kontost (kd VII lk. 6-7) nähtub, et OÜ Diffusio B. A.le
  10. a. mais väljamakseid teinud ei ole, küll aga on teinud väljamakseid 4700 krooni
  11. juunil
  12. a ning 9000 krooni
  13. detsembril
  14. Eeltoodud summade maksmist juunis ja detsembris kinnitavad kassa väljamineku orderid (kd III, lk. 4445), millest esimesel on ka B. A.’i allkiri. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et OÜ Diffusio on ise deklareerinud B. A.le töötasu väljamaksmist maikuu eest, tuleb vastavalt summalt tasuda maksud, olenemata sellest, millal summa reaalselt välja maksti. Vastustaja on seisukohal, et B. A.’ile tasuti
  15. a. detsembris deklareerimata töötasu 4749 krooni, mis tänu tasumisele
  16. a. detsembris, kuulub ka deklareerimisele
  17. a. detsembri TSD-l. Kohus on seisukohal, et B. A.’ile 4749 krooni tasumist detsembris ei kinnita ei kaebuse esitaja passikoopia, millest nähtuvalt kaebuse esitaja siis Eestis ei viibinud, kaebuse esitaja ise kui ka 31.12.2003 kassa väljamineku order, millelt puudub kaebuse esitaja allkiri. Vaid pearaamatu kassa konto väljavõtte alusel ei ole võimalik järeldada vastupidist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb maksuotsus OÜ-le Diffusio 4749.- kroonilt tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionimakse ning töötuskindlustusmakse määramise osas tühistada.
  18. Kaebuse esitaja väitel arvestati K.T.i töötasu sisse põhjendamatult majanduskulud, mis on viinud alusetult täiendava maksu määramiseni. Kohus on seisukohal, et kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud enda väidete kinnituseks ühtegi tõendit väidetud majanduskulude kohta, ei ole väide tõendatud ning kaebus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on ebaõigesti tuvastanud ka I. S.’ile ja H. K.’ile makstud töötasud. I. S. on maksuhaldurile antud seletuses (kd VI lk. 147) kinnitanud, et ta saab keskmiselt kuus palka 5000 krooni (neto). Osa summast kantakse panka ja osa makstakse sularahas.
  19. jaanuaril
  20. a. toimunud kohtuistungil (kd VIII, lk. 59-60) selgitas tunnistaja I. S., et ta sai OÜ-s Diffusio seadusega ettenähtud minimaalset töötasu, mis oli veidi üle 2000 krooni. Sellele lisandusid preemiad projektide lõpetamise eest. Preemiat maksti sularahas. Kohtuistungil selgitas I. S., et 2003-2004 oli tema keskmine töötasu OÜ-s Diffusio 3000 ja 5000 krooni vahel, kuid täpseid arve ei mäleta. Tunnistaja väitel oli maksuhaldurile ütlusi andes tema keskmine kuupalk tõesti 5000 krooni, kuid kohtuistungil määratles ta töötasu väiksemana lähtudes kogu OÜ-s Diffusio viibitud ajast. Kohus peab võimalikuks, et I. S.’i poolt maksuhaldurile antud selgitused lähtuvad tõesti tunnistaja viimasest palganumbrist. Samuti tuleb eeldada, et tunnistaja palk ajavahemikus 2003-2004 tõusis. Arvestades I. S.’i kohtuistungil antud ütlusi tuleb tunnistaja netotöötasuks OÜ-s Diffusio aastatel 2003-2004 kogumis lugeda 4000 krooni ning maksuotsus seda ületavas osas maksude määramise osas tühistada. H. K. on andnud maksuhaldurile seletuse (kd VI, lk. 158-159), mille kohaselt sai ta ametlikult miinimumpalka, mis laekus pangaarvele. Samas maksis K.T. talle ka sularahas preemiat. Palka ja preemiat sai ta kokku kätte 5000 krooni.
  21. jaanuaril
  22. a. toimunud kohtuistungil (kd VIII, lk. 61) selgitas tunnistaja, et talle maksti miinimumtöötasu pangaülekandega, ülejäänu tuli aga ümbrikupalgana. Tunnistaja kinnitas, et ta ei saanud ühelgi kuul vähem kui 5000 krooni. Kohus peab tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ning kohtul puudub seetõttu alus maksuotsuse H. K.’i töötasult määratud maksude osas tühistamiseks. Töötajatele tehtud erisoodustused OÜ Turvateenistus Alfastar arvete tasumine 12
  23. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Diffusio on tasunud OÜ-le Turvateenistus Alfastar ajavahemikus 2003 märts kuni detsember ning 2004 jaanuar kuni aprill korteri, aadressil Tallinn, xxxxxx (korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatu andmetel K.T.) tehnilise valve täisteenuse eest. Samuti on OÜ Diffusio tasunud OÜ-le Turvateenistus Alfastar ajavahemikus 2003 märts kuni detsember ning 2004 jaanuar kuni aprill korteri, aadressi Tallinn, xxxxxxxx (korteris elab S. A.) tehnilise valve täisteenuse eest. Maksuotsuses on loetud vastavad maksed erisoodustuseks, millelt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega, kuna ruume kasutati OÜ Diffusio dokumentide ja vara hoidmiseks ajal, mil Kotzebue 8 aadressil toimus remont.
  24. Tunnistaja K.T. (kd VIII, lk. 28), kes töötas äriühingus tegevdirektorina perioodil 2003-2005 ei mäletanud, kui pikka aega remont Kotzebue 8 asukohas kestis, kuid tunnistaja väitel kestis remont kauem kui üks kuu. Samas selgitas tunnistaja, et remonti teostati päris pikka aega ning remondi läbiviimine ei takistanud tunnistaja ütluste kohaselt kaupluse avamist. Tunnistaja ütluste kohaselt hoiti Kotzebue remondi ajal OÜ Diffusio dokumente xxxxxx aadressil, kogu toodang oli aga Puhangu tänava hoones. Samas selgitas tunnistaja, et kaup viidi nii xxxxxx tänava hoonetesse põhjusel, et Kotzebue 8 remondi ajal toimus kaks vargust ja tekkisid probleemid valveteenistusega, mida telliti äriühingust Alfastar. Seadusliku esindaja S. A. vande all antud seletustest (kd VIII, lk. 31) nähtub, et firma dokumente ja kaupu hoiti xxxxxx ja xxxxxx korterites vaid Kotzebue 8 remondi ajal. Samas oli seadusliku esindaja seletustest nähtuvalt dokumentide ja kauba eelnimetatud asukohtades hoidmise põhjuseks ka asjaolu, et Kotzebue 8 ruumides toimus sageli vargusi ning Alfastar ei jõudnud äriühingut teenindada. Seadusliku esindaja sõnul esitati Alfastarile mitu korda pretensioone ja tehti avaldusi politseile. S. A. väitel kuulus Xxxxxxxx eluruum tema tädile, kes pärast 1999 insulti viibis kas haiglas või hooldekodus. Kotzebue 8 remont algas
  25. a. ja kestis kuni
  26. aastani. Firma tegutses Kotzebue 8 esimese korruse ruumis, kus oli remont tehtud enne, kui seal tegutsema hakati. Sel ajal teostati remonti ülejäänud majas. Puhangu tn. korter oli vajalik ka selleks, et varustada kauplust kaupadega ning korterit vajati kauba hoidmiseks. Tunnistaja I.S.i (töötas äriühingus 2003-2004) ütlustest (kd VIII lk. 60) nähtub, et OÜ Diffusio kasutuses oli 5 või 6 ruumi, mis kõik asusid maja esimesel korrusel. Tunnistaja väitel käisid teisel korrusel mingisugused remonditööd, kuid see tunnistajat ei häirinud. Selles ruumis, kus tunnistaja töötas, remonditöid ei toimunud. Tunnistaja naaberruumis töötas keegi Romani nimeline mees. Tunnistaja ütluse kohaselt võis olla võimalik, et remonti tehti teises majatiivas. Tunnistaja kinnitas ühtlasi, et tema töötamise ajal OÜ-s Diffusio oli Kotzebue 8 tn. majas avatud esimesel korrusel ka kauplus, kuid tunnistaja ei mäletanud, et keegi oleks seal käinud ja midagi ostnud.
  27. Kohus on seisukohal, et arvestades S. A. ja tema poja K.T.i seotust äriühinguga, saab kõige objektiivsemateks pidada tunnistaja I.S.i ütlusi ning vastuolude korral tuleb nendest ka lähtuda. Tunnistaja I.S.i ütlustest nähtuvalt tehti remonti küll maja ülemisel korrusel, kus OÜ Diffusio ruume ei kasutanud, kuid seda, et remonti ka esimesel korrusel tehti, kus OÜ Diffusio tööruumid asusid, tunnistaja kindlalt ei väitnud. Tunnistaja ütlustest, et esimesel korrusel võidi remonti teha ainult teises majatiivas, saab järeldada, et võimalik remont maja esimesel korrusel tunnistajat ei seganud ja tema sellest teadlik ei olnud ning remonditööd vähemalt tunnistaja tööruumis ning tunnistaja naaberruumis ei toimunud. Kindlasti ei saanud remonditöid toimuda ka esimesel korrusel avatud kaupluses. Eeltoodud ütlustega on vastuolus S. A. selgitused, mille kohaselt tegutses firma terve remondi aja jooksul vaid ühes esimese korruse ruumis, samal ajal kui ülejäänud majas toimus remont. S. A. selgitustest, samuti tunnistaja I. S. ütlustest ei nähtu, et S. A. või äriühingu töötaja O.N. oleksid töötanud I. S. ühes ruumis. Ilmselt ei saanud nad töötada ka remonditavas ruumis. Seega võib järeldada, et Kotzebue 8 I korrusel pidi olema vähemalt kolm ruumi, kus remonti ei toimunud ning lisaks veel kaupluseruum. Eeltoodud ruumid peaksid kohtu hinnangul olema ühe keskmise ettevõtte dokumentide hoidmiseks piisavad. 13
  28. Tunnistaja I.S.i ütlustest saab järeldada, et esimesel korrusel asuva kaupluse käive ei olnud kuigi suur. Sellest tulenevalt ei tundu kohtule tõenäoline, et kaupluse varustamiseks kaubaga oli vaja kasutada laona tervet korterit. Tõsiseltvõetav ei tundu kohtule ka OÜ Diffusio dokumentide ja kauba üleviimine korterisse seoses Kotzebue 8 majas toimuvate vargustega. Kui eeldada, et majas oli võimatu kaupa hoida, kuna seal toimusid pidevad vargused, ei saanud sellises asukohas efektiivselt toimida ka pood, mis ju ometigi pidi teatud ulatuses kaupa Kotzebue 8 tänava hoone ruumis hoidma ja eksponeerima, et äri saaks toimida. Samuti saab Alfastar turvateenuse kasutamisest ka xxxxx ning xxxxxx ruumide turvamisel järeldada, et K.T.i ning S. A. selgitused probleemide kohta turvateenusega ei ole tõsiseltvõetavad, kuna äriühingu Alfastar teenust kasutati hoolimata väidetavatest probleemidest ka mujal. OÜ Alfastar lepingutest (kd III, lk. 55-66), mida kaebuse esitaja maksuhaldurile ei esitanud ning mis maksuhaldur OÜ-st Alfastar välja nõudis nähtub, et nii Xxxxxxxx aadressil asuva eluruumi tehnilise valve täisteenuse leping kui ka Xxxxxxxx aadressil asuva eluruumi tehnilise valve täisteenuse leping on sõlmitud esmakordselt OÜ Diffusio nimel juba
  29. detsembril 2001, seega kaks aastat enne väidetava remondi alustamist Kotzebue 8 ruumides. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõsiseltvõetav kaebuse esitaja väide, mille kohaselt kasutati Kivila ja Puhangu ruume dokumentide ja kauba hoidmiseks vaid Kotzebue 8 ruumide remondi ajal ning remondi tõttu. Samuti puuduvad dokumendid eluruumide rentimise kohta OÜ Diffusio tarbeks. Maksuhaldur on õigesti määratlenud OÜ Turvateenistus Alfastar lepingute alusel äriühingule tasutud arved töötajatele tehtud erisoodustusena. K.T.i reisipilet
  30. Vaidlus puudub selle üle, et Diffusio OÜ on tasunud Comtour reisibüroole 23.02.2004 arve nr. 12, maksumusega 2184 krooni, alusel lennukipileti eest 03.03.2004 suunaga Tallinn – Moskva, mis oli ostetud K.T.ile, (kd III, lk. 76). Maksuotsuses on eeltoodud arve tasumine loetud erisoodustuseks, millelt kuulub tasumisele tulumaks ja sotsiaalmaks. Maksuotsuse (lk. 17) kohaselt ei ole OÜ Diffusio raamatupidamises kajastatud, millega seoses K.T. Moskvas käis ning kuidas kulutus on seotud OÜ Diffusio majandustegevusega. Ei ole vormistatud ka komandeeringut ning revisjoni käigus ei leidnud tõendamist, et OÜ-l Diffusio on Venemaaga majandussidemed.
  31. K.T.’i kohtuistungil antud ütluste (kd VIII lk. 28) kohaselt käis ta OÜ Diffusio huvides vähemalt ühel korral Venemaal komandeeringus, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja delegatsiooni koosseisus. Tunnistaja ütluste kohaselt võis nii olla, et OÜ Diffusio ostis Kaubandus-Tööstuskojalt paketi, kus sees olid ka ööbimis- ja toitlustamiskulud. Tunnistaja väitel leidis ta Vene firma, kes müüb arvuteid kasiinole ning OÜ Diffusio tegi neile ettepaneku teenindamiseks. Lepingut ei sõlmitud, kuid osaleti firmaga läbirääkimistes. Lepingu sõlmimist ei toimunud, kuna poliitiline situatsioon ei olnud selleks sobiv. Peamised raskused seisnesid raha ülekandmisel ühest riigist teise. Selle tagajärjel jäi kõik seisma. Samas selgus tunnistaja ütlustest ühtlasi, et ta tunneb firmat „Igra“, kes on Venemaa äriühing, kellega läbirääkimised toimusid ja keda ta Venemaal külastas ning kellega ta mingil ajal koostööd tegi.
  32. Kohus on seisukohal, et K.T.’i ütlused on selleks liiga ebamäärased, et ainuüksi nende põhjal saaks järeldada, seda, et tunnistaja käis 03.03.2004 Moskvas komandeeringus. Sellisele järeldusele räägib vastu nii asjaolu, et komandeeringuaruandeid ei vormistatud ja lähetusrahasid ei tasutud kui ka asjaolu, et komandeering eeldab ka tagasisõidupileti olemasolu, mille eest käesoleval juhul ei tasutud. On üsnagi ebatõenäoline, et äriühing saadaks enda direktori komandeeringusse selliselt, et ei kindlustaks talle pärast läbirääkimisi tagasisõidupiletit või jääks tagasisõit töötaja enda mureks ning tagasisõidupiletit hiljem töötajale ei hüvitata. Puuduvad andmed ka K.T.i hotellikulude kohta. Ka tunnistaja ütlused on vastuolulised, kuna neist ei nähtu kindlat kinnitust selle kohta, kas ta käis komandeeringus vaid ühe 14 korra Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ürituse raames või rohkem kordi. 03.03.2004 reisi ei saa ilmselt pidada Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ürituse raames korraldatud komandeeringuks, kuna tunnistaja väitel ostis OÜ Diffusio siis paketi Kaubandus-Tööstuskojalt. Paljasõnaliseks jäävad ka tunnistaja väited selle kohta, nagu oleks läbirääkimistel käidud seoses läbirääkimistega Venemaa äriühinguga „Igra“. Nimetatud väidete kinnituseks ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule ühtegi konkreetset äriühinguga „Igra“ peetud läbirääkimistega seonduvat materjali, küll aga äriühingu kirja (kd I lk. 137), millest nähtub, et K.T. käis eeltoodud äriühingus komandeeringus
  33. a. oktoobris ning
  34. aasta veebruaris ja märtsis. Kohus on seisukohal, et vastav tõend on vastuolus tunnistaja ütlustega, millest saab järeldada, et ta käis seoses äriühinguga „Igra“ peetud läbirääkimistega komandeeringus äärmisel juhul ühe korra. Samuti ei saa kohtu hinnangul välismaine äriühing kinnitada seda, kas teise riigi äriühingu esindaja komandeeriti läbirääkimisi pidama või mitte, mis tekitab kahtluse kirja usaldusväärsuses. Tunnistaja väidet, et läbirääkimised jäid pooleli poliitilise situatsiooni või raha ühest riigist teise ülekandmise raskuste tõttu ei saa samuti pidada usutavaks, kuna on vähetõenäoline, et kaebuse esitaja väidetavaid läbirääkimisi alustades Venemaa poliitilise olukorra või raha ülekandmise võimalustega absoluutselt kursis ei olnud ja need tulid tema jaoks üllatusena alles läbirääkimistel. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et maksuhaldur on õigesti määratlenud K.T.i lennukipileti eest tasumise töötajale tehtud erisoodustusena. Käibemaksudeklaratsioonide parandused
  35. Vaidlus puudub selle üle, et revisjoni alustamisel 18.06.2005 deklareeris OÜ Diffusio
  36. a. kontrollitaval perioodil 18%-ga maksustatavat käivet 3 247 871 krooni. Revisjoni käigus parandas OÜ Diffusio käibedeklaratsioone ning deklareeris 18%-ga maksustatavat käivet 3 150 523 krooni, vähendades seega parandusdeklaratsioonidega maksustatavat käivet 97 348 krooni võrra ning sellelt arvestatud käibemaksu 17 524 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et pelgalt deklaratsiooni parandamise tõttu ei saa eeldada, et esialgne deklaratsioon oli õigem kui parandusdeklaratsioon. Samuti on ebaõige, põhjendamatu ja tõendamata maksuotsuses toodud seisukoht, et töötasude maksmine toimus raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata käibe arvelt, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et kuna puuduvad dokumendid, mille alusel on käibedeklaratsioone parandatud, siis ei ole paranduste tegemine ja käibe vähendamine 97 348 krooni võrra põhjendatud. Samuti asus maksuhaldur seisukohale, et töötasude maksmine sularahas
  37. a. summas 73 300 krooni ja
  38. a. summas 26 395 krooni toimus raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata käibe arvelt, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele 18%-se määraga. Maksuhaldur asus ühtlasi seisukohale, et varjatud käive tuli äriühingu 2003-2004 a. kaupluse tegevusest, kuna OÜ Diffusio ei ole kajastanud oma raamatupidamises kaupluses müüdud kaupade müügist laekunud summasid.
  39. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et MKS §-st 89 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus deklaratsiooni andmeid parandada. Samas ei võta nimetatud õigus maksukohustuslaselt kohustust maksuhalduri nõudmisel deklaratsioonides tehtud paranduste õigsust tõendada. Käesoleval juhul nõudis maksuhaldur kaebuse esitajalt paranduste tegemise aluseks olevaid dokumente, mida OÜ Diffusio ei esitanud. Vastavaid dokumente ei esitanud OÜ Diffusio ka kohtumenetluse käigus. Arvestades asjaolu, et kohus on tuvastanud OÜ Diffusio poolt töötajatele deklareerimata töötasude maksmise sularahas ning nõustub selles osas maksuhalduriga, tuleb nõustuda maksuhalduriga ka selles, et varjatud töötasude maksmine sai toimuda ainult OÜ Diffusio varjatud käibe arvelt, mis kuulub deklareerimisele ning maksustamisele 18%-se määraga. Arvestades asjaolu, et kohus ei nõustunud maksuhalduriga B. A.i töötasuks loetud 4749 krooniga ning luges I.S.i töötasuks 4000 krooni, tuleb vastavas osas vähendada ka kaebuse esitaja varjatud käivet ning sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastava arvutuse tegemise kohustuse paneb kohus maksuhaldurile. 15 Sisendkäibemaksu mahaarvamine seonduvalt Kotzebue 8 kinnistu lõpetamata ehitusega aastal 2004
  40. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja on
  41. a. kontrollitaval perioodil enda maksustatavast käibest maha arvanud sisendkäibemaksu, summas 11 603.40 krooni, mille on tasunud kinnistu Kotzebue 8 lõpetamata ehitusega seoses (arved on kajastatud pearaamatu kontol 195 „lõpetamata ehitus“) soetatud kaupade ja teenuste eest (kaupu ja teenuseid kokku on ostetud summas 60 676.59 krooni, kajastatud maksuotsuse lisas 7). Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebuse esitaja müüs Kotzebue 8 kinnistu 22.12.
  42. Maksuhaldur on maksuotsuses (lk. 29) eeltoodust järeldanud, et
  43. a. kinnistu ehitusega seoses soetatud kaubad ja teenused, summas 60 676.59 krooni, ei ole seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna OÜ Diffusio rendib Kotzebue 8 hoonet, on kulutused seotud tema ettevõtlusega ning tal oli õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
  44. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et puudub mõistlik põhjendus, miks pidi kaebuse esitaja
  45. aastal, pärast Kotzebue 8 kinnistu müüki uuele omanikule kandma lõpetamata ehitusega seonduvaid kulusid ning vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvama. Kaebuse esitaja väitest, mille kohaselt kaebuse esitaja rentis
  46. aastal jätkuvalt ruume aadressil Kotzebue 8, ei nähtu kohtule kaebuse esitaja kohustus, kanda Kotzebue 8 ehitamisega seonduvaid kulusid ka pärast vastava kinnistu müüki uuele omanikule. Eeltoodust lähtuvalt tuleb vastavaid kulusid pidada ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ning kaebuse esitajal puudus õigus vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamine seonduvalt Kotzebue 8 kinnistu lõpetamata ehitusega aastal 2003
  47. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Diffusio soetas Kotzebue 8 kinnistu ostu-müügilepinguga 24.01.2001 ning võõrandas selle ostu-müügilepingu alusel 22.12.2003 OÜ-le Occamo Trade hinnaga 300 000 krooni. Vaidlus puudub ka selle üle, et OÜ Diffusio soetas
  48. a. kinnistu tarbeks kaupu ja teenuseid summas 679 732 krooni (pearaamatu lõpetamata ehituse konto nr. 195), millelt tasutud käibemaks oli 120 704 krooni (pearaamatu käibemaksu konto nr. 21510), kokku 800 436 krooni (vt maksuotsuse lisa 12).
  49. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ Diffusio võõrandas kinnistu käibemaksuvabalt 22.12.2003 ning jättis tegemata ja
  50. a. detsembrikuu käibedeklaratsioonis kajastamata kinnistu tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste eest tasutud käibemaksu ümberarvestuse summas 120 704 krooni. Kinnistu võõrandamise ajal kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 23 lg 7 kohaselt oli maksukohustuslane kohustatud tegema oma ettevõtluses vähem kui viie kalendriaasta jooksul kasutatud kinnisasja maksuvaba võõrandamise korral selle kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tasumisele kuulunud maksustatavalt väärtuselt arvutatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse vastavalt kehtestatud korrale. Rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr. 128 (jõustus 01.01.2002, kehtetu alates 01.05.2004) „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord, põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu kalendriaasta lõpul korrigeerimise kord ja vähem kui viie kalendriaasta jooksul ettevõtluses kasutatud kinnisasja soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kord“ (edaspidi Kord) § 3 p-st 1 tuleneb, et ümberarvutuse tegemisel lähtutakse sellest, et kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel maksustatavalt väärtuselt arvutatud sisendkäibemaksu võib maha arvata 1/5 ulatuses kinnisasja iga ettevõtluses kasutamise aasta eest iga kalendriaasta lõpul, arvestades kinnisasja 16 maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust. Korra § 3 p 3 kohaselt kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvutamisel viimase kasutusaastana ei arvestata. Korra § 3 p 5 kohaselt tehakse kinnisasja maksuvabal võõrandamisel ümberarvutus kinnisasja võõrandamise kuul.
  51. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sisendkäibemaksu tagasiarvestus puudutab ainult selliseid kaupu ja teenuseid, mis suurendavad kinnisasja (ehitise) väärtust ning nendeks ei ole kinnisasja jooksva hoolduse, remondi ja korrashoiu kulud. Isegi juhul, kui lugeda eeltoodud kulutusi kinnisasja väärtust suurendavaks, ei kuulu sisendkäibemaks korrigeerimisele, kuna kinnisasja kasutatakse jätkuvalt ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks. Ehitise müümisel OÜ-le Occamo Trade ei ole OÜ-st Occamo Trade saanud lõpptarbija, vaid ehitise kasutamisel tekib jätkuvalt maksustatav käive, millest laekub riigieelarvesse käibemaks. Rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr. 128 kinnitatud kord ei ole kooskõlas käibemaksuseadusega ega käibemaksu üldise põhimõttega ning tuleb jätta haldusasjas kohaldamata.
  52. Kõigepealt märgib kohus, et Korra § 3 kohaselt puudutab sisendkäibemaksu ümberarvutus kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu. Seega ei oma Korra kohaselt tähtsust asjaolu, kas kaubad või teenused suurendavad kinnisasja (ehitise) väärtust või mitte, küll aga omab tähtsust see, kas kaubad ja teenused soetati kinnisasja tarbeks. Käesoleval juhul vaidlus selle üle, et OÜ Diffusio
  53. a pearaamatu kontol 195 („lõpetamata ehitis“) kajastatud kaubad ja teenused (maksuotsuse lisa 12) soetati Kotzebue 8 lõpetamata ehitise tarbeks, puudub.
  54. Korra § 3 loetleb ümberarvestuse tegemise imperatiivsete asjaoludena kinnisasja maksuvaba võõrandamise, maksuvaba käibe ning ettevõtlusega mitteseotud tarbeks kasutusele võtmise. KMS § 18 lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasjade käivet. KMS § 18 lg 3 p 2 võimaldab maksukohustuslasel, kes teavitab Maksuametit kirjalikult enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem lisada käibemaksu kinnisasja maksustatavale väärtusele. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Diffusio maksuhaldurit KMS § 18 lg 3 p-s 2 ettenähtud korras kinnisasja maksustamisest käibemaksuga ei teavitanud. Maksuhalduri andmetel võõrandamise käibele kontrolliperioodil käibemaksu ei lisatud. Haldusasja toimikus (kd III lk. 100) on küll Diffusio OÜ arve koos käibemaksuga kinnistu ostu-müügilepingu eest OÜ-le Occamo Trade OÜ, kuid arve on koostatud alles pärast kontrolliperioodi lõppu, 02.05.2004, maksetähtajaga 03.05.
  55. Seega puuduvad andmed selle kohta, et OÜ Diffusio oleks ka faktiliselt vastava käibemaksu tasunud. Eeltoodut ei kinnita ka OÜ Diffusio oma kaebuses. Seega tuleb asuda seisukohale, et maksuhaldur on õigesti leidnud, et kinnistu võõrandamise näol oli tegemist maksuvaba käibega.
  56. Kaebuse esitaja väidete hindamiseks peab kohus välja selgitama, kas Korra §-s 3 märgitud kinnisasja maksuvaba võõrandamine on juba iseenesest, selle formaalsel esinemisel ümberarvestuse tegemise aluseks või on selle eesmärgiks tagada mõnda muud seadusandja poolt sätestatud eesmärki. Riigikohus on varem kehtinud KMS (jõustus 01.01.1994 ning tunnistati kehtetuks 01.01.2002) § 18 lõiget 5 analüüsides märkinud, et käibemaksu mahaarvamine on keelatud, kui ehitis võõrandatakse, sest siis ei saa käibemaksukohustuslane tagada, et tema poolt võõrandatud ehitist kasutatakse ettevõtluses (Riigikohtu
  57. mai 2002 kohtuotsuse asjas nr. 3-3-1-21-02 p. 15). L. Lehise kommentaaridest väljaandele „Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega“ 2004 (II kd, õigusaktide kogumik seisuga
  58. mai 2004) nähtub, et enne
  59. aastat puudus ettevõtjal võimalus vältida sisendkäibemaksu hilisemat korrigeerimist sel teel, et lisada kinnisasja müügihinnale optsiooni korras käibemaksu (eriti kui ostjal on võimalik see sisendkäibemaksuna maha arvata), mistõttu võis sisendkäibemaksu korrigeerimise reeglite rakendamine endaga kaasa tuua käibemaksu kumulatsiooni (lk. 34). Eeltoodust tuleb järeldada, et käesoleval juhul, olukorras, kus kaebuse esitajal oli võimalus vältida Korras märgitud ümberarvutuse 17 tegemist kinnisasjale käibemaksu lisamise teel, kuid ta seda võimalust ei kasutanud, on ümberarvutuse tegemine põhjendatud. Korra eesmärgiks on vältida olukorda, kus ehitise uus ostja ehitist käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks ei kasuta ning eeltoodu tagamine ei ole ehitise võõrandanud kaebuse esitaja võimuses.
  60. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et OÜ Occamo Trade on tegutsev ettevõte ning asub äriregistri andmete kohaselt aadressil Kotzebue
  61. Vaidlus puudub ka selle üle, et ka OÜ Diffusio tegutseb samal aadressil. Samas puuduvad kohtul andmed selle kohta, et OÜ Occamo Trade kasutaks Kotzebue 8 kinnistut käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks. Äriregistri andmete kohaselt oli OÜ Occamo Trade põhitegevusalaks alates 01.01.2004 enda kinnisvara rendileandmine,
  62. a. majandusaasta aruande järgi kinnisvaratehingud, kinnisvara rentimine ja haldamine.
  63. a. kehtinud KMS § 18 lg 2 (kontrolliperioodil kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja müüki (p 2), samuti kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist ning eluruumi hooldusteenuse osutamist eluruumi omanikule, samuti eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja poolt teenuse saajalt nõutavaid maamaksu- ja hoonekindlustuskulusid (p 3). KMS § 18 lg 2 p 3 kohaselt võib eeltoodud teenustele lisada käibemaksu, olles MTA piirkondlikku maksukeskust enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellekohaselt kirjalikult teavitanud. Käesolevas haldusasjas puuduvad andmed selle kohta, et OÜ Occamo Trade oleks eeltoodud nõudeid järgides teavitanud maksuhaldurit renditeenusele käibemaksu lisamisest ning kasutanud Kotzebue 8 kinnistut käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks. Kohus on seisukohal, et eeltoodut ei tõenda ka Occamo Trade OÜ poolt pärast kontrolliperioodi, 03.05.2004 koostatud arve, ruumide rendi kohta Diffusio OÜle (kd III lk. 101). Äriregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Occamo Trade juhatuse liikmeteks on K.T. ning D. A. – seega OÜ-ga Diffusio seotud isikud, mistõttu peab kohus võimalikuks, et 03.05.2004 tagantjärgi koostatud arved kinnisasja müügi ning rendi eest on koostatud seonduvalt OÜ Diffusio väidetega maksumenetluse tarbeks. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitaja poolt sisendkäibemaksu korrigeerimise suhtes esitatud vastuväidetega ka seetõttu, et Nõukogu kuuenda direktiivi,
  64. maist 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 20 lg 3 kohaselt võivad liikmesriigid korrigeerimisnõudest siiski loobuda, kui ostja on maksukohustuslane, kes kasutab kõnealust kaupa (käesoleval juhul kinnisasja) üksnes tehinguteks, mille puhul saab käibemaksu maha arvata. Eeltoodud korrigeerimisnõudest loobumise tingimused käesoleval juhul täidetud ei ole.
  65. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses puudub kohtul alus algatada Korra § 3 p 3 osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. Korra § 3 p 3 ei võimalda arvestada kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvutamisel viimase kasutusaastana. Kohus on seisukohal, et eeltoodud säte, mis välistab kinnisasja viimasel kasutusaastal kinnisasja tarbeks ostetud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamise, on kooskõlas seadusandja eesmärgiga, arvestada kinnisasja maksuvaba võõrandamise korral ümberarvutuste tegemisel kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja jõudis
  66. a. kinnisasja tarbeks soetatud kaupu ja teenuseid kasutada vähem kui aasta, oli eeltoodud kaupade ja teenuste maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus väga väike. Aktsepteerida tuleb seadusandja tahet, välistada sel eesmärgil kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastal soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamine. Vastuolu põhiseadusega ei ole leidnud ka Riigikohus
  67. mai 2002 kohtuotsuses (haldusasi nr. 3-3-1-21-02) varem kehtinud rahandusministri eeskirja p 6 alapunkti 3 osas, mille sisu oli Korra § 3 p-ga 3 analoogiline. Deklareerimata arved 18 Kaebuse esitaja arve 30.04.2003 arve OÜ-le Priva
  68. Maksuotsuses (lk. 22) tuvastas maksuhaldur OÜ Diffusio
  69. a. dokumendiregistri alusel, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud OÜ-le Priva 30.04.2003 esitatud arvet nr. 1109, summas 22 240 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta vastavat arvet tasumiseks OÜ-le Priva esitanud ei ole. Kohus, olles tutvunud kaebuse esitaja dokumendiregistriga, on seisukohal, et dokumendiregistris kajastuvad arve kohta erinevad andmed. Dokumendiregistri väljatrükist seisuga 04.04.2005 nähtub, et „Aprill 2003“ dokumendiregistris (kd II lk. 80) arvet kajastatud ei ole. Samas dokumendiregistri väljatrükist seisuga 23.05.2003 nähtub, et „Aprill 2003“ dokumendiregistris on vastav arve Priva OÜ-le (kd II lk. 89). Arve ise on faktiliselt koostatud (kd II lk. 93), samas ei nähtu OÜ Diffusio pangakonto väljavõttelt, et arve oleks tasutud. Arve esitamise ajal kehtinud KMS § 8 lg 1 p 2 kohaselt loetakse käive tekkinuks päeval, mil esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine; 3) kauba või teenuse eest osaline või täielik maksmine; 4) kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. OÜ Diffusio on seonduvalt maksumenetlusega esitanud Priva OÜ-le päringu, teatada, kas OÜ Diffusio esitas Priva OÜ-le 30.04.
  70. a. arve, summas 22 240 krooni (kd I, lk. 123). Priva OÜ 22.11.2006 vastuse (kd I lk. 124) kohaselt puudub nende arhiivis (andmebaasis) sellises summas OÜ Diffusio poolt esitatud arve. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kuivõrd kauba / teenuse ostja ei kinnita kaupade ja teenuste saamist ning kohtule ei nähtu, et arve oleks ka pangakonto andmetel kaebuse esitajale üle kantud, puudub kohtul alus järeldada, et käive tõepoolest toimus. Maksuotsus tuleb vastavas osas tühistada. Kaebuse esitaja 06.02.2004 arve OÜ-le Infosoft Pluss
  71. Maksuotsuses (lk. 24) tuvastas maksuhaldur, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 06.02.2004 arvet summas 350 krooni OÜ-le Infosoft Pluss. Eeltoodud järelduses on maksuhaldur tuginenud OÜ Diffusio dokumendiregistrile. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on põhjendamatult arvestamata jätnud OÜ Infosoft Pluss 05.12.2006 kirja, mis kinnitab, et
  72. a. veebruaris tehinguid OÜ-ga Diffusio ei toimunud (kd I lk. 125). Kohus, tutvunud eeltoodud tõenditega ning OÜ Diffusio pangakonto väljavõttega, millest ei nähtu perioodil 2004 veebruar –
  73. märts ühtegi OÜ Infosoft Pluss poolt OÜ-le Diffusio teostatud ülekannet, on seisukohal, et nimetatud tõendid kaaluvad käesoleval juhul üles vastustaja viite dokumendiregistrile, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et eeltoodud arve alusel käivet ei toimunud. Maksuotsus kuulub vastavas osas tühistamisele. Kaebuse esitaja arve OÜ-le Agatafort
  74. Maksuotsuses (lk. 23) asub maksuhaldur seisukohale, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud OÜ-le Agatafort 05.06.2003 esitatud arvet nr. 1273 summas 15 571 krooni (kd II lk. 126). Arve vastuvõtmise kohta on andnud allkirja A. L.. Arvel müüdud kaup on soetatud AS-lt Sign 03.06.2003 arvega nr. 3060308 ja 05.06.2003 arvega nr. 3060517 ning kajastatud pearaamatu kontol 55 (realiseeritud ostukaupade ja materjalide kulu). Kaebuse esitaja on esitanud kohtule A. L. 11.12.2006 e-kirja, mis kinnitab, et arvuti, mis osteti
  75. a. OÜ-lt Diffusio, tagastati koheselt ning tasutud raha saadi tagasi (kd I lk. 127). Kohus märgib, et A. L.’i selgitus kinnitab, et käive (ost-müük) tõesti toimus. Kauba hilisem väidetav tagastamine ei saa olla juba toimunud käibe 19 deklareerimata jätmise aluseks, küll aga käibedeklaratsioonide parandamise aluseks. Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul alus maksuotsuse vastavas osas tühistamiseks. Kaebuse esitaja poolt Paldiski Linnavalitsusele esitatud arved
  76. Maksuotsuses (maksuotsuse lk. 25) leitakse, et kaebuse esitaja jättis käibes kajastamata ja käibedeklaratsioonid esitamata enda pangakontole Paldiski Linnavalitsuselt 13.05.2003 laekunud summa 4000 krooni osas. Arve esitamist tõendab OÜ Diffusio 24.04.2003 arve-saateleht 1165 Paldiski Linnavalitsusele summas 4000 krooni (kd II, lk. 115) ning arve-saateleht 1164 summas 1500 krooni. OÜ Diffusio pangakonto väljavõttest (kd II, lk. 174-175) nähtuvalt tasus Paldiski Linnavalitsus OÜ Diffusio pangakontole arvete eest esmakordselt 24.04.2003 ning seejärel 13.05.
  77. Paldiski Linnavalitsuse 07.12.2006 teatisest (kd I lk. 129) nähtub, et Paldiski Linnavalitsus tasus OÜ Diffusio arvete eest ekslikult kaks korda, kuid viga parandati tasaarvelduse läbi järgnevate maksete käigus. Kohtul puudub alus kahelda Paldiski Linnavalitsuse poolt esitatud teatise õigsuses. Kohus on samas seisukohal, et Paldiski Linnavalitsuse enammakse ei võtnud kaebuse esitajalt kohustust käive deklareerida, seda enam, et hiljem toimus poolte vahel vastava summa osas järgnevate maksete käigus tasaarveldus. Seega pidi käive tasaarvelduse eesmärgil koostatud hilisema arve ettemaksuna siiski toimuma. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta maksuotsus vastavas osas jõusse. Kaebuse esitaja arve A. G.’ile
  78. Maksuotsuses (maksuotsuse lk. 24) on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 30.04.2004 arvet nr. 2093 A. G.’ile, summas 190 krooni. Kaebuse esitaja väitel on A. G. OÜ Eramaja esindaja ning arve esitati mais 2004 ja deklareeriti
  79. a. maikuu käibedeklaratsioonil. Eeltoodu kinnituseks on kaebuse esitaja esitanud kohtule 03.05.2004 koostatud arve nr. 2093, summas 190 krooni (kd I lk. 142), maksetähtajaga 10.05.
  80. Samas on toimikus ka 30.04.2004 remondikaart nr. 112 (kd II, lk. 43), kus on kliendiks märgitud A. G., selgitusega „eramaja.ee OÜ“, millest nähtub, et tellimus seadme remontimiseks on vastu võetud 29.04.2004 ning remonditud seade on vastu võetud 30.04.
  81. Seega tuleb lugeda käive toimunuks aprillis 2004, mistõttu kohtul puudub alus maksuotsuse vastavas osas tühistamiseks. Kaebuse esitaja arved OÜ-le SCE Grupp
  82. Maksuotsuses (maksuotsuse lk. 23) on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 11.09.2003 arvet nr. 1478 OÜ-le SCE Grupp summas 4040 krooni. Kaebuse esitaja väitel on arve esitatud novembris 2003 summas 472 krooni ning on OÜ Diffusio poolt deklareeritud
  83. a. novembrikuu käibedeklaratsioonil. Vastustaja väitel ei ole arve, summas 472 krooni, osas maksuotsuses kaebuse esitajale maksu määratud. Arvet nr. 1478 summas 4040 krooni (kd II lk. 144) kaebuse esitaja deklareerinud ei ole. Tehingu toimumist tõendab ka vastuvõtja allkiri arvel. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Arvest ning sellel olevast märkest vastuvõtmise kohta nähtub, et käive toimus arvel näidatud kuupäeval 11.09.
  84. Kuna maksuhaldur 472 krooni osas maksu määranud ei ole, puudub kohtul vajadus vastava arve kohta esitatud põhjendusi analüüsida. Kaebuse esitaja arve OÜ-le Amello Grupp 20
  85. Maksuotsuses (lk. 23) on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 23.02.2004 arvet nr. 1876 OÜ-le Amello Grupp, summas 333 krooni. Vaidlus eeltoodud arve olemasolu üle puudub. Kaebuse esitaja väitel esitati arve märtsis 2004 ning deklareeriti ka
  86. a. märtsikuu käibedeklaratsioonil. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule oma väiteid kinnitavaid tõendeid ning vastustaja väitel puuduvad tal eeltoodud seisukoha õigsuse kontrollimiseks dokumendid, samuti keeldus kaebuse esitaja maksuhaldurile maksumenetluse käigus 09.05.2006 selgitusi andmast (kd VI, lk. 103-104), tuleb jätta maksuotsus vastavas osas jõusse. Laekumised Tallinna Laste Tugikeskuselt ning OÜ-lt Priva
  87. Maksuotsuses (maksuotsuse lk. 24-25) on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Diffusio ei ole käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonil deklareerinud enda pangakontole laekunud summasid järgnevalt: 11.04.2003 Tallinna Laste Tugikeskuselt summas 826 krooni (selgitusega „arve nr. 1189 ettemaks“) ning 17.04.2003 OÜ-lt Priva summas 3600 krooni (selgitusega „arve nr. 1192 ettemaks“). Kaebuse esitaja on esitanud kohtule Hansapanga tõendi 23.11.2006 nr. 200.188-031/038199 (kd I, lk. 147), millest nähtub, et eeltoodud summad on laekunud Tallinna Laste Tugikeskuselt selgitusega „Arve nr. 1123“ ning OÜ-lt Priva selgitusega „Arve 1110“. Seega tuleb nõustuda kaebuse esitajaga, et maksuotsuse tabelis (maksuotsuse lk. 25) esitatud selgitused on ebaõiged.
  88. Samas ei saa kohtu arvates eeltoodud Hansapanga tõendist järeldada, nagu oleks maksu määratud valesti. Maksuotsuses (lk. 24-25) tuvastas maksuhaldur, et OÜ Diffusio pangakontole on laekunud summad, mida äriühing ei ole oma käibes kajastanud ega käibedeklaratsioonidel deklareerinud. OÜ Diffusio dokumendiregistris (kd II lk. 72) on märgitud 27.03.2003 arve OÜ-le Priva, summas 3600 krooni. OÜ Priva on 17.04.2003 teinud OÜ Diffusio pangakontole kaks ülekannet, mõlemad summas 3600 krooni selgitusega „Arve 1110“ (kd II lk. 173). Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Diffusio kajastas raamatupidamises vaid ühe arve tasumise. OÜ Diffusio on ühtlasi esitanud OÜ-le Priva 20.04.2003 arve nr. 1192, millel on märgitud, et 17.04.2003 on tehtud ettemaks 3600 krooni, mistõttu arvelt nr. 1192 on lahutatud ettemaks ja arve on esitatud seetõttu väiksemas summas. Vastustaja on õigesti leidnud, et sellest tulenevalt on jäänud OÜ Priva ettemaks, summas 3600 krooni, arvel kajastamata. Samas on käive arve tasumisel toimunud. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et sarnane olukord on toimunud ka Tallinna Laste Tugikeskuse märtsis esitatud arvega nr. 1123, summas 826 krooni ja aprillis esitatud arvega nr. 1189, summas 150 krooni (kd II lk. 98-99). Arve nr. 1123 summas 826 krooni tasumine toimus 11.04.2003 (kd II lk. 173) ning 24.04.2003 (kd II lk. 174) tasuti taas 826 krooni. OÜ Diffusio on arvestanud viimase ülekande arve 1189 ettemaksuks, mistõttu arve esitati väiksemas summas. Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul alus vastavas osas maksuotsuse tühistamiseks. OÜ Kakumäe Võrgud teenuse seotus OÜ Diffusio ettevõtlusega
  89. Maksuotsuses (maksuotsuse lk. 19) on maksuhaldur leidnud, et OÜ Kakumäe Võrgud 16.10.2003 arve nr. 1158, summas 60 000 krooni (kd IV, lk. 131), alusel OÜ Diffusio poolt ostetud kaeve- ja mullatööd ei ole seotud Kotzebue 8 hoone remonttöödega. Maksuotsusest nähtuvalt andis OÜ Diffusio seaduslik esindaja S. A. 19.09.2005 kirjaliku seletuse, mille kohaselt teostati kaeve- ja mullatöid seoses maanduse ja gaasitorustikuga. Samas oma seletuse tõestuseks S. A. dokumente (kaeveluba, kes ja millist maandust paigaldas jne.) ei esitanud. Kaebuse esitaja väitel toimusid kaeve- ja mullatööd siiski Kotzebue 8, Tallinn, aadressil. Oma väite tõendamiseks esitas kaebuse esitaja kohtule Tehnovõrkude Ehituse OÜ (TVE, endise ärinimega OÜ Kakumäe Võrgud) lepingulise esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve 30.11.2006 kirja, milles selgitatakse, et arve nr. 1158 on esitatud reaalselt osutatud teenuste eest. 21 Samas ilmneb, et TVE-l ei ole säilinud dokumentatsiooni arvel kajastatud kaeve- ja mullatööde kohta, kuid tööde teostamist on võimalik faktiliselt kontrollida.
  90. OÜ Kakumäe Võrgud ehituse juht V. B. on 27.04.2005 esitanud maksuhaldurile kirjaliku seletuse (kd IV lk. 132), millest nähtuvalt on OÜ Kakumäe võrgud veeettevõte, kes tegeleb tehnovõrkude ehitamisega Kakumäe piirkonnas. Arve nr. 1158 koostas ja esitas tegevdirektor P. P.. Kuna P. P.’i ning finantstegevuse eest vastutanud juhatuse liige Priit Tikerpe töösuhted äriühinguga olid vastuse koostamise ajaks lõppenud, ei selgu, kus kaeve- ja mullatöid teostati; muud dokumendid arve kohta puuduvad. Gaasiekspert OÜ ja OÜ Diffusio vahel 13.06.2002 sõlmitud töövõtulepingust nr. 30603 (kd IV, lk. 151-152), sellele lisatud pakkumisest (kd IV lk. 153), töövõtulepingu lisast (kd IV lk. 154) ning arvetest (kd IV lk. 155-156), samuti 20.10.2003 sõlmitud töövõtulepingust nr. 223 (kd IV lk. 157-158), pakkumisest (kd IV lk. 159), välisgaasitorustiku plaanist (kd IV lk. 160) ning arvetest (kd IV lk. 161162) nähtub, et Gaasiekspert OÜ teostas OÜ Diffusio küttesüsteemi väljaehitamise algusega 20.10.2003 kuni 07.11.2003 ning gaasikütte väljaehitamise algusega 25.06.2002 kuni 16.07.
  91. Eeltoodud dokumentidest, OÜ Kakumäe Võrgud vastusest, millest nähtuvalt tegutseb äriühing vaid Kakumäe piirkonnas, samuti kohtu poolt kontrollitud andmetest selle kohta, et K.T.ile kuulub alates 01.09.2003 kinnistu Kakumäel, aadressil wwwwwww, on maksuhalduri maksuotsuses väljendatud kahtlused OÜ Kakumäe Võrgud arvete mitteseotuse kohta OÜ Diffusio ettevõtlusega põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et nimetatud kahtlusi ei lükka ümber kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud AB Aivar Pilv kiri, kuna see ei tõenda tehingu seost OÜ Diffusio ettevõtlusega. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse vastavas osas rahuldamata. Kaebuse esitaja menetluskulud
  93. jaanuaril
  94. a. toimunud kohtuistungil esitas OÜ Diffusio lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik kohtule taotluse menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks ning menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et OÜ Diffusio on tasunud Advokaadibüroole Hansa Law Offices OÜ arvete 210 ja 058 alusel kaebuse koostamise ning kohtus esindamise eest kokku 23 626 krooni ja 22 senti. Kohtuistungil taotles kaebuse esitaja esindaja ka riigilõivu väljamõistmist, summas 5000 krooni.
  95. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb ka kaebuse esitaja menetluskulud välja mõista osaliselt. Arvestades kaebuse rahuldamise osakaalu peab kohus võimalikuks mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 7000 krooni. Tiina Pappel Kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.