Obsah (10)

§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 164§ 141§ 158§ 113

2-08-86504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-86504 Tsiviilasi OÜ Aktiva

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt 3 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 23.05.2002.a. mobiiltelefoniteenuste lepingu nr * ja 04.06.2003.a. telefoni juurdeostu lepingu, mis oli lisa lepingule nr * ning Tele2 järelmaksulepingu. Liitumislepingute alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingute alusel müüs AS Tele2 Eesti kostjale mobiiltelefoni Siemens A

1. Kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu Tele2 Eesti AS loovutas nõude summas 2105.74 krooni hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 2105.74 krooni. Kohus leiab, et nimetatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on alusetult põhinõudesse arvestanud ka kõrvalnõuded s.o leppetrahvi summas 500 krooni. Tele2 Eesti AS poolt esitati kostjale viimane arve 28.11.
2. a (arve nr7803473) tasumise tähtajaga 18.12.
3. a. Nimetatud arve ja arve selgituse kohaselt /tl 14-15/ oli kostja võlgnevus eelmise perioodi eest 2165.75 krooni. Tele2 Eesti AS on nõude loovutamisel hagejale nimetatud summast maha arvestanud leppetrahvi/viivise summas 60 krooni, mis oli kostjale esitatud 22.09.
4. a arvega nr 7282697 /tl 18-19/. Leppetrahvi summas 500 krooni ei ole Tele2 Eesti AS nõude loovutamisel maha arvanud, seega on põhinõue loovutad hagejale koos leppetrahvi nõudega summas 500 krooni. Lähtudes

§ 141

p-st 3, mis sätestab, et kõrvalkohustusteks on eelkõige leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused, leiab kohus, et leppetrahvi nõue summas 500 krooni on kõrvalkohustus, mistõttu hageja poolt nimetatud nõude arvestamine põhinõudesse on ekslik. Sellest tulenevalt arvestab kohus hageja põhinõudeks telekommunikatsiooniteenuste ja järelmaksuga kauba eest kostja poolt tasumata arved kogusummas 1605.74 krooni s.o 2105.74-500 Seega leiab kohus, et hageja põhinõue summas 2105.74 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 1605.74 krooni. Leppetrahvi summa osas, mille hageja on ekslikult arvestanud põhinõudesse, märgib kohus järgmist.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

-i

1. peatüki
2. jaos sätestatut kohaldatakse

§ 158

lg 3 kohaselt vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Seega saab leppetrahvi maksmist nõuda ainult juhul, kui lepingupooled on selles kokku leppinud. Tele2 Eesti AS ja kostja vahel on 04.06.2003.a. sõlmitud telefoni juurdeostu leping, mis on tähtajaline kuni 23.11.2004.a. ja Tele2 järelmaksuleping /tl 11-12/. 4 Kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused /tl 28-32/ p 8.1. kohaselt on teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni Tele2-le tagastamata jätmise või mittekorras mobiiltelefoni tagastamise eest tarbija kohustatud Tele2 esimesel nõudmisel maksma lepüpetrahvi 1000 krooni juhul, kui tähtajaline Leping lõpetatakse selle tähtaja esimele poole jooksul. Leping oli sõlmitud 04.06.2003.a. Lepingu lõpetamise teade on esitatud 31.08.2003.a. lepingu lõpetamise teate kohaselt paluti kostjal kohustus täita 25 päeva jooksul, arvates teate koostamise päevast. Võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb Tele2 kostjaga sõlmitud lepingud ülesöelduks. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude summas 500 krooni. Eeltoodud alusel leiab kohus, et põhjendatud on kõrvalkohustusena välja mõista kostjalt leppetrahv summas 500 krooni. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 2104.74 krooni.

§ 101

lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise tasumises on kostja ja Tele2 Eesti AS kokku leppinud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.5, mille kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja on arvestanud viivist alates 16.12.2003 kuni 12.12.2008 võlgnevuse summalt 2105.74 kroonilt 0,15% päevas. Viivisearvestus hagiavalduses on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15% s.o 2105.74x 1823 x 0,15%=4390.90 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2104.74krooni. Kohus leiab, et viivise arvestus ei ole põhjendatud hagiavalduses märgitud ulatuses ning seda alljärgnevatel põhjustel: Hageja on arvestanud viivist summalt 2105.74 krooni. Kohus leidis, et hageja on alusetult põhinõudesse arvestanud ka kõrvalnõuded s.o leppetrahvi ksummas 500 krooni. Lepeptrahvi summa on esitatud kostjale küll arvega, mistõttu Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktist 7.5 tulenevalt võib tõlgendada antud tingimusi selliselt, et arvelt, millega esitati kostjale leppetrahv, võib hageja nõuda samuti viivist 0,15% päevas. Kohus leiab aga siinkohal, et selline tõlgendusviis oleks ekslik, kuna leppetrahv on oma olemuselt ühekordselt makstav summa, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Seega oleks leppetrahvilt kui kõrvalnõudelt viivise arvestamine alusetu. Samuti on hageja eksinud viivise päevade arvestuses – hageja on hagiavalduses esitanud, et viivist on arvestatud alates16.12.

1. a, väites, et see on viimase arve tasumise tähtaeg. Vastavalt toimiku materjalidele on viimase arve tasumise tähtaeg 18.12.2003.a. /tl 14/ ning vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-le 7.5 arvestatakse viivist alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Seega on viivise arvestamine põhjendatud alates19.12.2003.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivise arvestamise aluseks tuleb võtta põhinõue summas päevade arvuks lugeda 1821 1605.74 krooni, viivitatud 5 päeva (19.12.2003-12.12.2008). Viivise arvestus viivituses oldud päevade eest oleks sellisel juhul järgmine: 1605.74 krooni x 1821 päeva x 0,15% = 4386.07 krooni. Kuna hageja on hagiavalduses märkinud, et tegutsedes heas usus vähendat hageja viivise nõuet põhivõla summani siis leiab kohus, et viiviste nõue on ka käesoleval juhul põhjendatud põhivõla suuruses s.o summas 1605.74 Kostjalt Doris Volli’lt tuleb hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kokku 3711.48 krooni, millest põhivõlgnevus on 1605.74 krooni, leppetrahv 500 krooni ja viivis 1695.74 krooni. Kohus ei pea võimalikuks arvesse võtta kostja põhjendusi võlgnevuse tasumata jätmise osas ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kostja osundab asjaolule, et kohustuse täitmata jätmine on tingitud asjaolust, et veebruaris 2005 toimus põleng, milles hävis elumaja, mis oli kostja koduks. Käesoleval juhul pidi kostja oma kohustused täitma juba
2. aastal, seega ei oma asjas tähtsust kostja poolt viidatud põhistused Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt on haginõue 4210.48 krooni ning kohus rahuldab nõude summas 3711.48 s.o 88% ulatuses (3711.48: 4210.48 x 100% = 88.14≈ 88%). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6