) paragrahvi 530 lõike 1 ja Perekonnaseaduse (PKS) §102 lõike 1 alusel lõpetada A I eestkoste A P poolt ning panna edasise eestkoste korraldamine ülesandeks elukohajärgsele omavalitsusele. Seoses A I ümber paigutamisega Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse muutus asja kohtualluvus. Seoses sellega, oli võetud Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) avaldus piiratud teovõimega isiku A I eestkostja A P eestkostja volituste lõpetamiseks, Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetlusse. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 10.12.2008 määrusega määras kohus A I suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, mille täitmine tehti ülesandeks SA Narva Haigla eksperdile. Eksperdid esitasid 15.01.2009 kohtule A I kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 73, milles esitatud arvamuse kohaselt kannatab A I kroonilist psüühilist haigust „paranoidse skisofreenia vormis emotsionaal-tahteelu defektiga.“ A I ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ning neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma oma õigusi. Ta on teovõimetu. A I seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust, teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna see võib häirida tema tervist. Ta vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama: tema eest otsuseid langetama, tegema tehinguid, kaitsma tema õigusi. Ta vajab igapäevast juhendamist ja kontrolli. A I vajab eestkostet oma elu lõpuni, kuna seisund paremal juhul võib jääda samaks, halvemal – ainult halveneda. Menetlusosaliste seisukohad A I
ja
alusel esindajaks määratud vandeadvokaat Valentina Manjuk on seisukohal, et ei ole alust keelduda eestkoste määramisest. Ekspert on tuvastanud A I töövõimetuskaotuse 80% ja leidnud, et oma psüühilise seisundi tõttu ei saa ta aru oma tegudest ja ei saa neid juhtida ning vajab elukestvat eestkostet. 17.02.2009.a. külastas esindaja A I Sillamäe Hooldekodus ning vestles temaga. Esitatud 2 2-08-68529 küsimustele vastas A I rahulikult ja põhjalikult ning ei ole esitanud pretensioone. A I oli selgitatud eestkoste määramise õiguslikud alused. A I senine eestkostja A P leidis oma avalduses (23.12.2008) et, seoses tema eestkostetava ümber paigutamisega Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse, ei ole temal võimalik täita eestkostja kohustusi ja palus kohtul eestkoste ümber vaadata ja määrata uue eestkostja. Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) 13.01.2009.a. leidis oma vastuses, et A I tuleb jätta eestkosteasutuseks Kuusalu Vallavalitsuse põhjendades seda järgmiselt: 1) peale hooldekodus rehabilitatsiooni teenusel asumise ei oma A I mingit sidet Sillamäe linnaga, ta ei ole pärit Sillamäe linnast, tema elukoht ei ole kunagi olnud Sillamäe linnas; 2) Avalike ülesannete täimisel omab tähendust Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ning isiku asumine või paigutamine hoolekandeasutusse ei ole elukoha aadressi muutmise aluseks. Kuna Rahvastikuregistris A I elukohaks on märgitud Valkla küla, Kuusalu vald, Harju Maakond peaks jääma Kuusalu Vallavalitsus eestkostjaks. Kuusalu Vallavalitsuse 30.01.2009.a. vastuse kohaselt korraldab eestkostet inimese elukohajärgne omavalitsus. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või pidevalt viibib. A I puudub seos Kuusalu vallaga ning tal ei ole omakseid, kes oleksid nõus täitma eestkostja ülesandeid. Kuusalu Vallavalitsus tegi ettepaneku lõpetada senise eestkostja volitused ning jätta eestkostja ülesanded kuni uue eestkostja määramiseni eestkostetava elukohajärgse omavalitsuse, s.o Sillamäe Linnavalitsuse täita.
lg 5 p 2 kohaselt ei pea kohus eestkostet vajava isikut ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat A I. Kohus tegi niisuguse otsustuse pärast põhjalikku tutvumist ekspertiisiaktiga, milles on märgitud, et ära kuulamine kohtuistungil võib häirida A I tervist. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 4 lg 1 kohaselt isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks ning lg 2 kohaselt, kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 01.01.2002. a, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on
lõikes 4 nimetatud tagajärjed.
lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. A I tunnistati Harju Maakohtu 05.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1153/01 teovõimetuks, seega on ta VÕSRakS § 4 lg 2 alusel piiratud teovõimega isik, kelle üle on seatud eestkoste ja kes on kaotanud valimisõiguse. PKS § 102 lg 1 kohaselt kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel.
Eestkostja A P on esitanud kirjaliku avalduse tema vabastamiseks eestkostja ametist, seoses eestkostetava A I ümberpaigutamisega Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse. 3 2-08-68529 Kohus leiab, et avaldus eestkostja ametist vabastamiseks on põhjendatud, sest A P ei soovi täita enam oma eestkostja ülesandeid ja tal ei ole võimalik neid täita, sest tema eestkostetav on ümber paigutatud Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse. Seega on tuvastatud, et seoses pika vahemaa tõttu eestkostja ja eestkostetava vahel A P ei täida eestkostja ülesandeid ning ta tuleb eestkostja ametist vabastada. PKS § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. PKS § 95 lg 5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus, kelleks on antud juhul Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 15 lg 3 järgi eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht ja eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kuna A I elab Sillamäe Hooldekodus alates 17. juulist 2002.a., siis kohus leiab, et see aeg on mõistlikult pikk aeg, et pidada A I elukohaks Sillamäe linna, kus ta alaliselt elab. Menetluskulud
lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluskulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleva avalduse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb jätta avaldaja kanda, lähtudes
lg 2 tuleb muud tsiviilasja nr 2-08-68529 menetlemisel tekkinud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.