2 2-08-68821 Kostja leiab, et ei ole tõendatud, et kostja oma müüja kohustusi oleks rikkunud ja seetõttu puudub alus kostja vastutusele diivani ilmnenud rikke eest. Hageja ei ole tõendanud tekitatud kahju suurust. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud, et temale tekitatud kahju suurus on võrdne diivani maksumusega – 4 895 krooni. Hageja poolt esitatud ekspertiisiaktist ei tulene, et diivan on täielikult kasutuskõlbmatu. Mingit teist tõendit kahju suurusest ei ole hageja esitanud. Seoses sellega jääb arusaamatuks, miks tuli hageja järeldusele, et temale tekitatud kahju suurus on võrdne diivani maksumusele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja arvamus Hageja kirjalikus arvamuses kostja vastusele leiab, et eksperdi arvamuses on üksikasjalikult näidatud, milles seisneb toote esialgse kuju moonutus pärast remonti, on kirjeldatud käetugede defektid. Ühtlasi on põhjalikult kirjeldatud riide defektid, millega on kaetud diivani istmed. Ära on toodud defektide põhjus: ebapiisav niitide tihedus, käetugede tugeva kinnituse puudumine jm. Üldtuntuks peetakse asjaolu, et näiteks hõõrdumised, kanga kihistumine diivani pealispinnal on defektideks. Sellist defekti ei ole võimalik kõrvaldada diivani pealisriide väljavahetamisega. Võttes arvesse seda ja muid defekte on diivan täielikult kasutuskõlbmatu. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja rahuldada hagi; kostja jäi oma kirjaliku vastuse juurde. Kohtuotsuse põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 4 895 krooni, millise summa ta oli tasunud kostjale diivani ostmisel. Kuna hageja lepingulise põhikohustuse tagasitäitmise asemel on esitanud nõude kahju hüvitamiseks, siis kohus järeldab, et hageja sooviks on taganeda lepingust. Kohus leiab, et hageja nõueteks tuleb lugeda tagastada temale diivani ostu-müügilepingu sõlmimisel tasutud 4 895 krooni ning diivani vigastuste kindlakstegemiseks tasutud 500 krooni. Vaidlust ei ole, et hageja ostis 20.04.2007.a kostjalt STROMBUS 1 diivani 4 895 krooni eest, mida tõendab ka arve-kviitung (t. l. 5). Võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegeme võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et peale diivani ostu-müügilepingu sõlmimist avastati diivanil defektid ja kostja remontis diivanit kaks korda (esimesel korral hageja juures kodus ja teisel korral kostja juures). Kostja 15.07.2008.a. kirjast hagejale on näha, et diivanil on vahetatud katkine laud uue vastu, katkiläinud riide istmekoha padi sisemisel poolel on vahetatud uue vastu, rattad on vahetatud uute vastu ja tugiplaadid on paigaldatud (t.l. 6, tõlge t.l. 23).
lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult 3 2-08-68821 eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kohus leiab, et diivani ostmisel eeldab mõistlik ostja seda, et mööbli kvaliteet võimaldab seda igapäevaselt ostjale ebamugavust tekitamata kasutada ning mööbli esteetiline väljanägemine ei häiriks ostjat. Kuna kostja on remontinud diivanit kaks korda, siis võib järeldada, et hagejale müüdud diivan ei vastanud lepingutingimustele ja seetõttu kostja asuski diivanil olevaid puuduseid kõrvaldama. Kohus tuvastas, et 23.07.2008.a. pöördus hageja kostja poole kolmandat korda, sest kostja ei olnud kõrvaldanud olulisimat puudust diivani välisriide vigastusi (t.l. 21, tõlge t.l. 22). Kostja tunnistas, et diivani riide vigastus on olemas, kuid ei tunnistanud seda defekti garantiijuhtumiks (kostja kirjad 15.07.2008.a. t.l. 6, tõlge t.l. 23 ja 15.08.2008.a. t.l. 7, tõlge t.l. 24). Hageja tellitud ekspertiisi arvamuse kohaselt diivani defektide kindlaks tegemiseks Strombus 1 diivanil on välisriide defektid, mis vastavad tootmisiseloomu defektidele, sest ei vasta esteetilistele, vastupidavuse ja kauaajalisuse nõuetele. Eksperdiarvamuse kohaselt on remonditööd tunduvalt moonutanud toote esialgset välimust, sest paigaldatud on täiendavad puuliistud, mis on ületõmmatud mööbliriidega. Diivani materjal ei ole hõõrdumiskindel, mis on tekkinud niitide ebapiisava paksuse tõttu ja seetõttu on õmblused tulnud välja diivani välimisele küljele (t.l. 9-10, tõlge t.l. 26-27). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud eksperdi arvamust saab käesolevas asjas hinnata dokumentaalse tõendina, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatud tõend. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber ekspertiisiaktis nimetatud diivani defektid. 23.07.2008.a. informatsiooni kohaselt on kostja teinud ka fotosid (t.l. 41, tõlge t.l. 42), kuid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited, et diivan ei vasta lepingutingimustele, kostja esitanud ei ole. Asjaolu kohta, et 25.08.2008.a. kirjas kostja märgib, et kõrvaldas puudused omal kulul kvaliteetselt, kuigi ei pidanud neid puudusi tootja süül juhtunuks, ei ole esitatud kohtule tõendeid. Seega on ekspertiisi arvamuses loetletud diivani puudused viitavad, et kostja poolt teostatud diivani remont ei ole viinud defektide kõrvaldamiseni ning seega on diivani parandamine ebaõnnestunud. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga on tõendatud et teostatud remont on moonutanud diivani väljanägemist ja seega ei ole diivanil sellis ilmet, milline tal oli ostmise hetkel, seega ei saa pidada mõistlikuks, et diivani puuduste kõrvaldamisega muutub ka diivani visuaalne kuju. Samuti on ekspertiisiaktiga tõendatud, et kanga ja niitide ebapiisava paksuse tõttu on õmblused nähtavad kanga välispinnal ja riie on kihistunud, seda puudust ei ole aga kõrvaldatud remondi 4 2-08-68821 käigus. Kohus leiab, et vaid mõned kuud peale pehme mööbli ostmist ei saa selliseid puuduseid pidada mõistlikuks tavapäraseks diivani kulumiks, seega kohus leiab, et diivan ei vasta lepingutingimustele, sest ei vasta seda liiki asjadele tavaliselt omasele kvaliteedile. Vastavalt
lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
223 lg 3 järgi võib ostja müüjapoole müügilepingu olulise rikkumise korral lepingust taganeda.
järgi võib lepingupool lepingust taganeda.
lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna lepingust taganemisele avaldusele ei ole
järgi ette nähtud vorminõuet ja kohus ei tuvastanud poolte kokkulepet lepingust taganemiseks üksnes mingis kindlas vormis, võis hageja lähtuvalt TsÜS § 68 lg 1 teha taganemisavalduse mis tahes vormis, sh suulises. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus tsiviilasjad nr 3-2-1-50-06. Kohus leiab, et kohtule 24.11.2008.a. esitatud hagiavalduses on hageja selgesõnaliselt väljendanud, et soovib tagasi saada diivani ostu-müügilepingu sõlmimisel tasutud diivani ostuhinna, seega on hageja avaldanud soovi lepingust taganeda. Müügilepingu puhul on lepingust taganemine äärmuslik õiguskaitsevahend, mis õigustab end siis, kui muud vahendid (hinna alandamine, asja parandamine) ei ole tulemust andnud.
järgi võib ostja müügilepingust taganeda vaid juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, s.o. asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on oluliselt rikkunud diivani müügilepingut, kuna diivani korduv parandamine on ebaõnnestunud, siis on hagejal kui ostjal õigus lepingust taganeda.
lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Kuna lepingu tagasitäitmisel peavad mõlemad pooled saadu tagastama üheaegselt, siis on ka hagejal kohustus tagastada kostjale diivan. Hageja palub kostjalt välja mõista ka 500 krooni, mis ta tasus diivani defektide kindlakstegemiseks eksperdi arvamuse koostamise eest (t.l. 13).
alusel ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. 5 2-08-68821
lg 3 alusel otsene varaline kahju hõlmab ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kostja on nõus tasuma hagejale eksperdi arvamuse koostamisega seotud kulud 500 krooni (t.l. 83). Seega tuleb hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt 4 895 krooni diivani ostuhind hageja kasuks kohustades hagejat tagastama kostjale diivan Strombus 1 ja 500 krooni kahju kindlakstegemise kulud hageja kasuks. Kohus ei hinda tõendina kostja 04.03.2009.a. kirja, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust, kuna vaidlust ei ole, et pooled kohtuväliselt kokkulepet ei saavutanud (t.l.73, tõlge t.l. 75). Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 124 lg 1, mille järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ja TsMS § 134 lg 3, mille järgi kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.