← Eesti

2-08-51611/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-51611 Tsivi

§ 61lg 1 kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus 3

(7)vanemal, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Hageja näitas hagiavalduses üksikasjalikult, kui palju tal raha laste ülalpidamiseks aastas ja igas kuus kulub, kostja vaidlustab laste ülalpidamiskulud üldsõnaliselt, väites, et hageja püüab kulutusi lastele näidata suuremana, kui need tegelikult on ning, et elatusraha suurus on põhjendamatult suur ja ülepaisutatud. Arvestades poolte esitatud ostutšekke kauplustest, A. V. arvet, Eesti Draamateatri piletit, poolte pangakonto väljavõtteid ja seda, et osa lastele tehtavaid kulutusi (toidu, riiete, jalanõude, hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide ostmiseks) tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, tuleb põhjendatud laste ülalpidamiskuludeks kuus pidada kulu toidule kummalgi lapsel 2000 krooni kuus, eluaseme kasutamisega seotud kulu 500 krooni kummalgi lapsel, mobiiltelefoni kasutamise kulu 250 krooni pojale ja 200 krooni tütrele, hügieenitarvete kulu pojal 300 krooni ja tütrel 200 krooni, transpordikulu kummalegi lapsele 190 krooni, M.M. S. võrkpallitreeningul käimisega seotud kulu koos võistlustel käimisega 500 krooni, M. H. S. kergejõustikutreeningul käimisega seotud kulu koos võistlusel osalemisega 300 krooni, kulu seoses elukindlustusmaksete tegemisega pojal 260 krooni ja tütrel 220 krooni, kultuuriüritustel käimisega seotud kulu 150 krooni kummalgi lapsel, ravimite ja vitamiinide ostmisega seotud kulu kummalegi lapsele 150 krooni ja isale XXXXXXXXXXX külla sõitmise kulu 250 krooni kuus. Kohus nõustus hagejaga, et lisaks on lastel iga-aastased kulutused, mis seisnevad kulutustes riiete ostmiseks kummalegi lapsele 4800 krooni aastas, mis jagatuna kuude lõikes on 400 krooni kuus, koolitarvete ostmiseks 1000 krooni aastas, ligikaudu 85 krooni kuus, jalanõude ostmiseks 2000 krooni kuus, ligikaudu 165 krooni kuus, sporditarvete ostmiseks pojale 500 krooni aastas ehk ligikaudu 42 krooni kuus, kulutused seoses sõprade sünnipäevadel käimisega kummalgi lapsel 300 krooni aastas ehk 25 krooni kuus, kulutused seoses kooli- või perereisidel osalemisega 6000 krooni aastas, 500 krooni kuus. Kulutusi mööbli ja kardinate ostmiseks kohus elatise suuruse määramisel arvesse ei võta, sest need on ühekordsed kulud aastateks ning seotud kodu sisustamise, mitte laste ülalpidamisega. Eeltoodu alusel on M.M. S. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 5267 krooni ja M. H. S. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 5335 krooni. Hageja palgatõendid ja 2007.a tuludeklaratsiooni ärakiri tõendavad, et hageja keskmine palk oli 2007 oktoobrist 2008 augustini 8255,60 krooni. Hagejale kuulub vastavalt portaali X-tee päringule sõiduauto Opel Astra Caravan ning kinnistusraamatu väljavõttele kinnistu (elamumaa) XXXXXXXXX. Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt kuuluvad kostjale 3 elamumaad ja 2 maatulundusmaad. Asjaolu, et kostja on need väidetavalt pärimise teel omandanud, ei oma käesoleva vaidluse puhul tähendust. Vallasvara kostjale ehitusregistri andmetel ei kuulu, samuti puudub kostjal isiklik sõiduauto. Lisaks tõendab kostja varanduslikku olukorda tema 2007.a maksuteade maksuametile, mille kohaselt oli kostja palga suuruseks 2007.a 21.328,81 eurot, vastavalt Eesti Panga valuutakursile 333 723,35 eesti krooni ja tegi keskmiseks kostja palgaks kuus 27 810,28 krooni. Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista elatise võrdses suuruses mõlemale lapsele ja kostja varanduslik olukord on eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates märgatavalt parem kui hageja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt tulumaksu, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks 3600 krooni kuus. 4
(7)

§ 70

lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises; lõige 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61

lg-s 6 nimetatud asjaolusid, s.o kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kostja ei ole maksnud lastele elatist piisavalt ja on teinud seda ebaregulaarselt, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, nagu hageja palub. Elatise saab välja mõista tagasiulatuvalt alates 29.07.2007, sest hagi esitati 29.07.2008. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on hagejale laste ülalpidamiseks maksnud ja summadega, mida hageja laste ülalpidamiskuludena kohtuistungil aktsepteeris. Arvestada tuleb, et kostja ei ole hagi tagamise määruse alusel hagejale midagi tasunud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele elatise võlg 29.07.2007-31.01.2009 eest 36 099,46 krooni, arvestades, et kostja oleks pidanud kohtuotsuse kohaselt tasuma elatist nimetatud perioodi eest 122 400 (17 x 2600 x 2) krooni, kuid kandis laste ülalpidamiskulusid ja andis elatist kokku nimetatud perioodil 86 300,54 krooni. Alates 01.02.2009 kuulub elatis väljamõistmisele kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 7200 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused I. S. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja laste ülalpidamiseks elatise tagasiulatuvalt 29.07.2007-31.01.2009 eest summas 36 099,46 krooni ja teha uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Hageja esitatud ostutšekid ei kajasta ainult lastele tehtud kulutusi, vaid nende seas on ka hageja enda kosmeetikatooted, taksokulud jne. Kohtu järeldused on vastuolus kogutud tõenditega. Kohus arvestas kostja poolt lastele tehtud kulutusi väljaspool makstavale elatusrahale, kuid pidas siiski ülalpidamiskohustuse täitmist ebapiisavaks. Kohus ei arvestanud, et just hageja soovis kostja poolt laste kulutuste tasumist otse lastele. On arusaamatu, milliste tõendite alusel arvestas kohus kostja töötasuks 40 000 krooni, mitte 27 810,28 krooni kuus, nagu nähtub esitatud töötasu tõendist. Kohus ei arvestanud, et 2007 augustis elasid pooled veel koos ja pidasid lapsi ülal ühiselt ning 2007 novembris kandis kostja laste ülalpidamiseks hageja arvele 5000 krooni oma ema E. S. arvelt, mis kajastub hageja kohtule esitatud pangakonto väljavõttes. Seega peaks väljamõistetud summa olema nimetatu võrra väiksem. Kohus ei arvestanud elatisraha määramisel, et kostja tasub elatist ka poolte täiskasvanud tütrele 2500 krooni kuus. Samuti ei arvestanud kohus

§ 60

lg 1, mille kohaselt on mõlemal vanemal võrdsed kohustused laste ülalpidamisel ning pani suurema osa ülalpidamiskuludest kostjale. Hageja näitas oma töötasu tegelikust väiksemana ja lastele tehtavaid kulutusi tegelikest suuremana. Kostja ülalpidamiskulude täitmise hindamisel ei arvestanud kohus, et suvekuudel ja nädalalõppudel on lapsed olnud isa või viimase ema ja venna ülalpidamisel. Poolte tütar M. H. elab alates 12.02.2009 isa juures ja on tema ülalpidamisel. Vastus apellatsioonkaebusele E. T. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustas otsust osas, millega on temalt välja mõistetud elatis alaealiste laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt. 5

(7)Kolleegium nõustub apellandiga, et otsus elatise väljamõistmises tagasiulatuvalt ning elatise võla osas tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus. Ülejäänud osas otsuse tühistamiseks puudub alus. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja peaks maksma elatist enam kui seda maksab vastustaja, kuid ei ole taotlenud otsuse tühistamist osas, millega on temalt välja mõistetud elatis alates 01.02.2009 mõlema alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 7200 krooni kuus.

§ 61

lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte poja M.M. S. vajalik ja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 5267 krooni ja tütre M. H. S. osas on selleks kuluks 5335 krooni. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ning laste ülalpidamiskulude suurust ei ole ka apellant sisuliselt vaidlustanud. Apellandi väidetel peaksid vanemad kandma alaealiste laste ülalpidamiskulusid võrdselt. Otsuses on põhjendatud, miks jääb kostjale võrreldes hagejaga kanda suurem summa laste ülalpidamiskuludest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja majanduslik olukord võrreldes hagejaga on parem, sellest tulenevalt on põhjendatud temalt suurema elatusraha väljamõistmine. Apellandi väide on ekslik, et kohus ei võtnud arvesse, et tema töötasuks on 27 810,28 krooni, mitte 40 000 krooni. Kostja palga suuruseks ca 40 000 krooni kuus luges hageja, mitte kohus. Kohus luges tõendatuks kostja keskmise palga suuruseks kuus 27 810,28 krooni. Seega ei ole kohus tõendeid kostja sissetuleku osas hinnanud ebaõigesti. Apellatsioonkaebuses olev väide, et kohus ei ole arvesse võtnud täisealisele tütrele antud raha, ei ole asjakohane. Kohus ei pidanudki selle asjaoluga arvestama, sest see on vanema õigus abistada täisealist last, kuid mitte seadusest tulenev kohustus. Apellant ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning temalt elatise võlgnevuse väljamõistmisega 31.01.2009 seisuga 36 099,46 krooni. Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kostjalt on esitatud kohtusse 29.07.2008.

§ 70

lg 1 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

§ 70

lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §

  2. lõikes nimetatud asjaolusid. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjapoole laste ülalpidamiskulude kandmisest osavõtt on olnud piisav. Maakohus tuvastas, et kostja on lastele teinud kulutusi aasta jooksul enne hagi esitamist perioodil 29.07.2007 kuni 31.01.2009 kokku 86 300 krooni. Võttes aluseks

§ 70

lg 2, so aasta jooksul enne hagi esitamist tehtud kulutusi lastele, saame selleks summaks 68 292,54 krooni. Otsuse kohaselt kandis kostja kulutusi 2007.a. septembris- 9065 krooni, oktoobris- 30 087 krooni , detsembris- 5000 krooni, 2008.a. veebruaris 1213 krooni, aprillis- 9402,54 krooni, juunis 2450 krooni, juulis- 2600 krooni, augustis – 8475 krooni, so keskmiselt kuus 5685,20 krooni. Õige on, et kostja ei andnud hagejale raha regulaarselt, kandes laste arvele summasid. Samas on hageja aktsepteerinud, et kostja on lisaks temale tasutud summadele ostnud lastele riideid, jalanõusid, maksnud kinni laste välisreise, tasunud spordilaagrite eest. Seega on kostja osalenud laste ülalpidamiskohustuste kandmisel ka enne hagi esitamist. 6

(7)Kolleegium, võttes arvesse kostja poolt tehtud kulutuste suurust ja laste materiaalset toetamist enne hagi esitamist, ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb välja mõista elatis tagasiulatuvalt. See oleks kostja suhtes ebaõiglane ning ei vasta ka

§ 70lg 2 mõttele.

Küll aga on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest

§ 70

lg 1 alusel, so alates 29.07.2008 kohtu poolt kindlaks määratud suuruses, so mõlema lapse osas 3600 krooni kuus. Elatusraha, mida on kostja maksnud pärast 29.07.2008, kuulub arvestamisele täitemenetluses. Asjaoluga, et üks lastest on väidetavalt asunud elama apellandi juurde, ei saa ringkonnakohus maakohtu otsuse kontrollimisel arvestada. Asjaolude muutumise korral on pooltel võimalik esitada vastav nõue kohtusse. Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.