← Eesti

2-08-53927/6

Obsah (4)§ 619§ 108§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 19.05.2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 619

.

§ 619

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

  1. Vaidlust ei ole selles, et AS KI on hageja võtnud laenu kokku 269500 krooni, millest 264280 krooni on kantud kostja arveldusarvele, 2500 krooni makstud hagejale ning ülejäänud 2720 arvestatud intressi katteks.
  2. Helisalvestusest (tl 82 jj koos lisatud audiofailiga) nähtub, et 21.05.2008 kohtusid hageja ja kostja isiklikult. Vestluse käigus kostja tunnistas otseselt, et on saanud hageja käest 13 000 eurot. Kui hageja meenutas kostjale, et kostja on rääkinud, et hakkab maksma, siis kostja kinnitas, et hakkab maksma (tl 85). Samuti pidas kostja võimalikuks, et kui saab raha veoauto müügist, siis hakkab tasuma võlga AS KI. Seega 21.05.2008 kohtumisel on kostja hagejale otseselt tunnistanud raha saamist vähemalt summas 13 000 krooni ning raha pärinemist AS KI, samuti on kostja tunnistanud, et tal on kohustus tasuda hageja võlgnevus.
  3. Asjaolu, et kostja on jutuajamisel viidanud summale 13 000 eurot, kuid tegelikult on saanud AS KI16 900 eurot võib olla seletatav hageja väitega, et 50 000 krooni ehk 3200 eurot pidi olema tasu laenu vahendamise eest, seega võis kostja pidada enda omaks 13 700 ning võis vestluse kontekstis viidata sellele „ümardades“. Samas puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks hagejale tasu maksnud, kuid hageja ei ole ka tasunõuet antud asjas esitanud.
  4. Tekstisõnumite notariaalselt kinnitatud väljatrükist (tl 80-81) nähtub, et kostja on 01.02.2008 palunud hagejal võtta veel laenu 3000 eurot. Tekstisõnumite notariaalselt kinnitatud väljatrükist (tl 80-81) nähtub, et 12.02.2008 on kostja küsinud infot, mis kuupäeval ja mis summa tuleb kanda AS KI, mis kinnitab hageja väidet, et kostja on võtnud endale kohustuse tasuda laenumaksed või muul viisil korraldada laenu tagastamine. Tekstisõnumite notariaalselt kinnitatud väljatrükist (tl 80-81) nähtub, et 12.03.2008 ja 13.03.2008 on kostja kinnitanud, et kavatseb raha ära maksta kas ülekandega või sularahas. 3

(6)
  1. Tekstisõnumites on kostja tunnistanud täiendava laenu küsimist ja seega ka eelneva laenu olemasolu. Kuivõrd kostja on korduvalt andnud hagejale lubadusi raha tasumiseks ning need lubadused langevad üldjoontes kokku laenumaksete graafikuga, siis võib arvata, et tõele vastab hageja väide, et kostja on pidanud end vastutavaks hageja laenu teenindamise eest ja et kostja on enne 18.01.2008 laenulepingu sõlmimist võtnud endale kohustuse korraldada nimetatud laenu tagastamine. Samuti nähtub tekstisõnumitest, et kostja oli teadlik, et kohustus on võetud AS KI ees.
  2. Kuigi 18.01.2008 krediidilepingus on krediidi tagastamise tähtajaks 18.01.2003, loeb kohus veenvaks hageja väite, et pooltevahelise käsunduslepingu järgi lubas kostja laenu tagastada täielikult 6 kuu jooksul, s o hiljemalt 18.07.
  3. Vaidlust ei ole selles, et 18.01.2008 krediidileping oli sõlmitud muutuva intressimääraga ning lepingu kohaselt oli võimalik krediidisumma ennetähtaegselt tagastada. Intressimääraks 18.01.2008 krediidilepingu kohaselt oli 34,8 % aastas. Samas on hageja juunis 2008 laenu krediidiasutuses refinantseerinud ning selleks võtnud krediiti suuremas summas, kuid peaaegu 4 korda väiksema intressiga 8,95 % aastas (6 kuu EURIBOR + 3,50 % aastas). Seega tekib küsimus, mis põhjusel sõlmis hageja majanduslikult ebasoodsa lepingu, kui ta oli tegelikult võimalik saada krediiti 4 korda soodsamatel tingimustel. Kohtu arvates võib see olla seletatav hageja väidetud asjaoluga, et käsunduslepingut sõlmides kavatsesid pooled krediidi AS K Itagastada ennetähtaegselt ja seetõttu oli pooltele intressimäärast tähtsam mingi muu asjaolu, nt laenu saamise kiirus vms. Seetõttu loeb kohus veenvaks hageja väite, et pooltevahelise käsunduslepingu järgi lubas kostja laenu tagastada täielikult 6 kuu jooksul, s o hiljemalt 18.07.
  5. Ebausaldusväärne on kostja vastuses antud seletus, et raha ülekandmise näol oli tegemist „umbes 2 aastat“ tagasi võetud laenu kustutamisega. Selline seletus on tugevas vastuolus, kostja tekstisõnumitega (eriti kostja palvega võtta veel 3 tuhat eurot) ning 21.05.2008 kohtumisel kostja poolt öelduga. Lisaks on kostja seletus äärmiselt üldine ning kostja ei ole lisanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Täiendavate seisukohta esitamise tähtaja jooksul ei ole kostja olukorda täiendavalt selgitanud. Seejuures ei ole kostja otseselt eitanud, et 21.05.2008 salvestatuna esitatud jutuajamine toimus ega eitanud esitatud sõnumite saatmist hagejale. Kostja ei ole ka vajalikuks pidanud selgitada vastuolusid laenulepingu alusel saadud summade ning 21.05.2008 vestluses tunnistatud võlgnevuse summa vahel.
  6. Kohus ei arvesta tõendina hr AL seletust, sest nimetatud dokument on oma sisult tunnistaja kirjalik ütlus T § 253 mõttes, kuid ei vasta tunnistaja ütlustele selle poolest, et tunnistaja ei ole andnud vannet ning kohus ei ole määranud tunnistaja üle kuulamist. Neid toiminguid ei ole kostja ka taotlenud. Seega ei ole tõend seaduses sätestatud protsessivormis, mistõttu ei ole tõendiga T § 229 mõttes ning kohus ei saa sellist tõendit arvestada. Lisaks on kohus seisukohal, et nimetatud dokument on ka ilmselt ebausaldusväärne, sest seletus on pealiskaudne ning selgusetuks jääb selle seletuse andmise motiiv.
  7. Erinevalt kostja väidetest peab kohus hageja väiteid usaldusväärseks, sest hageja väidetus asjaolud on kooskõlalised, need on esitatud üksikasjalikult ja langevad täielikult kokku asjas kogutud tõenditega (laenulepingute sõlmimise kuupäevad, tekstisõnumid, helisalvestus, maksete toimumise kuupäevad). Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt hageja pidi võtma enda nimel, kuid kostja arvel kostjale laenu 13 700 eurot (214 370 krooni) saades ise 52500 krooni vahendustasu ning kostja pidi enda peal võtma kõik laenuga seonduvad kulutused, sealhulgas kulutused korteri pantimisele, laenulepingu tasu vms. Seejuures on hageja oma tasust kätte saanud sularahas 2500 krooni, kuid 50 000 krooni on tasutud kostja arveldusarvele. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt laenugraafikule, kuid mitte hiljem kui 6 kuu jooksul, s o 18.07.
  8. 4
(6)Lepingu täitmise nõue 31. Hageja ja kostja kokkulepe vastab käsunduslepingu tunnustele ning hagejal on õigus nõuda kokkuleppe täitmist, s o intresside ja põhisumma tasumist AS KI

§ 108

lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 32. VÕS § 108 lg 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele 18.01.2008 laenulepingu alusel tasutud intressid 30884 krooni ja põhisumma 269500 krooni, kokku 300 384 krooni. Kahjunõue 33.

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

  1. Vaidlust ei ole selles, et seoses krediidi võtmisega OÜ laen ja MOÜ on hageja tasunud lepingutasu ning intresse nimetatud äriühingutele kokku 4650 krooni. Vaidlust ei ole selles, et seoses 18.01.2008 laenu refinantseerimisega on hageja kandnud kulutusi 1000 krooni korteri hindamiseks, 2068,20 krooni hüpoteegi ümber vormistamiseks uue laenuandja nimele, riigilõivuks 635 krooni ning 18.01.2008 laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmiseks 23451 krooni. Vaidlust ei ole selles, et 05.06.2008 AS-ga Krediidipank sõlmitud lepingu alusel on hageja tasunud intressi 6965 krooni.
  2. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut sellega, et ei tasunud ühtegi laenu kuumakset ega tasunud põhisummat hiljemalt poolte vahel kokku lepitud tähtajaks 18.07.
  3. 36.

§ 127

lg 4 peab kostja hagejale tekkinud kahjud hüvitama, kui hageja tehtud kulutusi krediidi võtmiseks OÜ laen ja MOÜ ning AS Krediidipank võib pidada mõistlikeks kulutusteks, mis olid suunatud edasise kahju suurenemise ära hoidmiseks. Eelnevalt on kohus selgitanud, et 05.06.2008 krediidileping AS-ga Krediidipank oli sõlmitud 4 korda soodsamatel tingimustel, kui 18.01.2008 krediidileping. Vaidlust ei ole ka selles, et 18.01.2008 krediidilepingu kuumakse käis hagejale üle jõu. Krediidi refinantseerimata jätmisel oleks hagejal tekkinud raskused laenumakse tasumisega ning hagejal oleks võinud tekkida täiendavalt suured kulutused viiviste ja laenu sissenõudmise kuludele. Seega võib öelda, et 05.06.2008 toimunud krediidi refinantseerimine oli majanduslikult äärmiselt otstarbekas tehing ning sellega kaasnevaid kulutusi summas 27 154,20 krooni tuleb pidada otstarbekaks ja vajalikuks. Kuigi 05.06.2008 krediidilepinguga tekkis hagejal võimalus refinantseerida ka teisi isiklikke kohustusi, siis ei ole põhjendatud sellest lähtudes kahjuhüvitist vähendada, sest nimetatud kahjuhüvitise summad ei sõltu uue krediidilepingu krediidisumma suurusest ja need kulutused oleks tulnud teha ka isiklikke kohustusi refinantseerimata. 37. Hageja on võtnud vahetult enne 18.03.2008 igakuise laenumakse 7018 krooni tasumiseks AS KI krediiti OÜ laen ja MOÜ ning tasunud selleks intresse kokku 4650 krooni. Kuigi lühikese perioodi kohta on tegemist väga suurte intressimaksetega s o krediidi intress oli äärmiselt suur, siis teatud tingimustel võib ka sellise krediidilepingu sõlmimine olla majanduslikult põhjendatud. Kohus võtab arvesse, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta lubas 12.03.2008 laenumakse 5

(6)tasuda, kuid ei teinud seda ning alates 16.03.2008 ei olnud enam kättesaadav. Seega oli hagejal laenumakse tasumiseks väga vähe aega ning sel juhul ei saa eeldada, et hagejal oleks olnud isiklikke vahendeid laenu tasumiseks või et tal oleks olnud võimalik nii kiiresti mujalt soodsamat krediiti saada. Kuigi laenulepingu kontekstis võis isegi rahaliselt olla otstarbekam laenumaksega viivitada ning tasuda viiviseid või leppetrahvi, siis tuleb arvestada, et laenumaksega viivitamise korral võisid järgneda ka muud sanktsioonid nagu usaldusväärsuse kaotamine, maksehäire registrisse sattumine vms ja seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja oli õigustatud laenulepingu rikkumise vältimiseks võtma ka majanduslikult ebasoodsat krediiti. Toodud põhjusel tuleb sellise krediidi võtmiseks tehtud kulutused summas 4650 krooni kostjalt välja mõista.
  1. Vaidlust ei ole selles, et hageja on 05.06.2008 krediidilepingu alusel tasunud intressi pangale 6965 krooni. Eelnevalt on kohus leidnud, et 18.01.2008 krediidilepingu refinantseerimine oli majanduslikult väga otstarbekas ning seega on põhjendatud ka uue krediidilepingu alusel tehtud intressimaksete välja mõistmine kostjalt. Samas kohus leiab, et nimetatud intressid tuleb kostjalt välja mõista üksnes osaliselt. Krediidilepingust (tl 24) nähtub, et hageja on lisaks vaidlusalusele krediidile refinantseerinud ka teisi kohustusi summas 111 720 krooni. Vaidlusaluse krediidilepingu osa uuest krediidist moodustab seega 70,29 %. VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb seega kahjuhüvitist vähendada 29,71 % ehk summani 4895,50 krooni.
  2. Kokku mõistab kohus kostjalt välja käsunduslepingust tuleneva rahalise kohustuse 300 384 krooni ning lepingu rikkumisega põhjustatud kahju 27 154,20 + 4650 + 4895,50 = 36 699,70 krooni. Hagi rahuldamise osaks on 0,61 %. Menetluskulud
  3. Vastavalt T § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda, kuivõrd hagi rahuldamata jäetud osa tuleneb hageja kõrvalnõuetest ning kujutab endast marginaalset osa hageja nõuetest. Peeter Pällin Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.