Kostja teatas hagejale, et tal ei ole võimalik ilmuda 23.10.2007.a notari juurde ning ajavahemiku, millal kostjal on võimalik notari juurde minna. Kuna hageja kostja pakutud aja jooksul lepingu sõlmimiseks soovi ei avaldanud, tegi kostja hagejale 21.12.2007.a notariaalse avalduse lepingute sõlmimiseks. Kostja on korduvalt ilmunud notari juurde nõusoleku andmiseks ning hagejal oli piisavalt võimalusi saada kostjalt nõusolek ilma kohtusse pöördumata. Pärast hagiavalduse saamist keeldus hageja kokkuleppe sõlmimisest. MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD EV esitas 06.02.2009.a taotluse 03.02.2009.a protokolli parandamiseks. Kuna protokolliga sai tutvuda alates 04.02.2009.a, on taotlus esitatud tähtaegselt. AAS vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Hageja esindajate väidete põhisisu on protokollitud. Protokoll ei pea olema sõna-sõnaline kohtuistungi stenogramm ning kohus jätab hageja taotluse tema ütluste sõna-sõnaliseks protokolli kandmiseks rahuldamata. EŠ esitas 06.02.2009.a ja 19.02.2009.a avaldused lisaselgituste ning tõenditega.
lg 2 kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja taotlused enne kohtuistungit. Kohtuistungil on menetlusosalisel õigus esitada oma seisukohti, muuhulgas kohtuvaidluste või kohtukõnede ajal. Pärast kohtuistungi lõppu ning kohtuotsuse kuulutamise aja teatamist ei ole võimalik täiendavaid tõendeid ja seisukohti esitada ning kohus tagastab need kostjale. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostjad ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja ja EŠ kaasomandis oli Tallinnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on korter nr 3 (registriosa nr XXX). Hagejale kuulus XXX ja kostjale XXX kaasomandist (tl 14); • EŠ ja AAS sõlmisid 24.07.2007.a korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega EŠ müüs aktsiaseltsile XXX suuruse mõttelise osa Tallinnas, XXX asuvast korteriomandist (tl 7-13); • AAS kanti 10.08.2007.a kaasomanikuna kinnistusraamatusse (tl 14); • hageja tegi kostjatele 25.09.2007.a notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamise kohta ning ettepaneku sõlmida vastavad lepingud 09.10.2007.a (tl 15-18); • hageja tegi 09.10.2007.a kostjatele notariaalse avaldusega ettepaneku sõlmida leping 23.10.2007.a (tl 19-21); • 23.10.2007.a ilmusid notari juurde hageja ning EŠ(tl 22) • AAS teatas 19.11.2007.a kirjaga, et on nõus lepingut sõlmima (tl 24) ja tegi 21.12.2007.a ettepaneku sõlmida leping 08.01.2008.a (tl 25) • Hageja ja AAS tegid 15.01.2008.a EŠ ettepaneku sõlmida leping 19.02.2008.a (tl 26-29). • 19.02.2008.a ilmusid notari juurde ainult hageja ja AAS (tl 30). • Hageja tegi 20.05.2008.a kostjatele ettepaneku lahendada vaidlus kohtuväliselt. AAS teatas, et ta on nõus notari juurde ilmuma, EŠ ei õnnestunud teatist edastada (tl 31-37). 3 Seega oli hageja ja EŠ kaasomandis Tallinnas, XXX asuv korteriomand. AÕS § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Seega oli hagejal õigus teostada ostueesõigust, kui EŠ müüs oma mõttelise osa kaasomandis olevast korterist AAS . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on ostueesõigust teostanud. Ostueesõigust teostatakse lisaks asjaõigusseadusele ka võlaõigusseaduse sätete järgi. VÕS § 244 lg 1 sätestab, et ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Seega on pärast ostueesõiguse teostamise avaldust sõlmitud 2 samasisulist müügilepingut XXXmõttelise osa ostmiseks: EŠ ja teise kostja vahel ning EŠ ja hageja vahel. Tulenevalt AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 on müüdud kinnisasja omandi üleandmine esialgsele ostjale tühine, kuna see kahjustab ostueesõiguse teostamist. Seega on XXX mõttelise osa omanikuks EŠ ning hageja võib nõuda temalt omandi üleandmist müügilepingu alusel. Kohus loeb eeltoodu alusel ebaõigeteks kostja EŠ väited, et kuna ta müüs oma mõttelise osa juba teisele kostjale, et ei saa ta hagejaga enam lepingut sõlmida. Tulenevalt Riigikohtu 20.06.2006.a otsusest nr 3-2-1-13-06 tuleb hagejal XXX mõttelise osa omanikuks saamiseks esitada järgmised nõuded: 1. AÕS § 63 lg 5 ja § 65 alusel nõue AAS vastu kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. Lähtudes TsÜS § 68 lg-st 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg-st 1 võib sellise tahteavalduse asendada kohtuotsusega. 2. VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 2 järgi nõue EŠ vastu omandi üleandmiseks. TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS § 184 lg-st 1 tulenevalt võib nõuda ka nende tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. Hageja on oma nõuded tahteavalduste saamiseks ja nende kohtuotsusega asendamiseks esitanud õigesti, järgides seaduses ettenähtut ja Riigikohtu juhiseid. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust ostueesõiguse teostamise fakti üle, tuleb hagi selles osas rahuldada. Kostja AAS on esitanud taotluse rakendada ostuhinna tasumise tingimust kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise eeldusena ja palus määrata kinnistusraamatu kande parandamise nõudmise tähtajaks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt AÕS §-st 2611 lg 1 võib kostja keelduda hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. Seega on kostja kohustatud andma kande parandamiseks nõusoleku alles pärast seda, kui ostuhind on talle hüvitatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AAS on tasunud EŠle 24.07.2007.a sõlmitud lepingu alusel 1 035 000 krooni. TMS § 19 järgi saab lugeda kohtuotsusega kostja nõusoleku andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse ostuhind. Lähtudes
lg-st 1 võib kohus kostja taotlusel määrata kindlaks ka otsuse täitmise tähtaja, st aja, mille kestel hageja võib nõuda sellise otsuse sundtäitmist TMS § 19 järgi. Kohus leiab, et kuna AAS on tasunud ostuhinna, tuleb AÕS § 2611 lg 1 ja TMS § 19 alusel rahuldada kostja taotlus ning määrata, et kohtuotsusega loetakse kostja nõusolek antuks pärast seda, kui hageja on tasunud kostjale ostuhinna.
lg 1 alusel tuleb rahuldada kostja taotlus kohtuotsuse täitmise tähtaja määramiseks ning kohus määrab, et hageja võib nõuda kohtuotsuse sundtäitmist 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja selgitused, et ta on hoiustanud vaidlusaluse kaasomandi osa ostmiseks mõeldud summa pangas, ei ole asjakohased. Hageja pidi ostueesõiguse teostamisel arvestama, et tal tekib kohustus kas esialgsele omanikule või ostjale ostuhind hüvitada. Asjaolu, et hagejal tekib hüvitamise kohustus üle aasta hiljem esialgse lepingu sõlmimisest, ei too hagejale lisakohustusi ega tekita kahju. Hageja poolt hüvitamisele kuuluv ostusumma ei muutu. Samuti ei ole oluline, et hageja sai hüvitamiseks mõeldud raha pangalaenuga 4 – pangalaenu tagasimakse tähtaeg ning sellelt tasutavate intresside suurus ei ole tingimata sõltuvuses sellest, millal hageja laenu kasutusele võtab. Asjaolu, et hageja soovib teenida raha hoiustamisel intresse, ei ole asjakohane. Esialgse lepingu p 3.1.2 kohaselt pidi müüjale ostuhind tasutama 3 pangapäeva jooksul ning kohus ei pea millegagi põhjendatuks hageja selgitust, et tal on võimalik kaasomandi osa eest tasuda 02.07.2009.a. Hageja on esitanud nõude kohustada EŠ andma XXX korteriomandi otsene valdus hagejale üle. 24.07.2007.a lepingu p 4.1.1. kohaselt kohustus müüja lepingu eseme otsese valduse andma üle hiljemalt 01.07.2008.a. Poolte selgitustest nähtuvalt EŠ seda teinud ei ole ning AAS vaidlusaluse kaasomandi valdust saanud ei ole. Kuna ostueesõiguse teostamise tulemusena on EŠja hageja vahel sõlmitud võlaõiguslik ja asjaõiguslik leping samadel tingimustel, kui 24.07.2007.a leping, on EŠ tekkinud kohustus kaasomandi valdus üle anda ning hagejal õigus selle üleandmist nõuda AÕS § 80 ning VÕS § 108 lg 2 alusel. Hagi tuleb selle nõude osas rahuldada. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd poolte esitatud seisukohtadest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt ei ole AAS hagile vastu vaielnud, on nõustunud lepingute sõlmimisega notari juures ja on ka korduvalt notari juurde selleks ilmunud, ei saa tulenevalt
Teine kostja, EŠ on hagile vastu vaielnud ja tegelikult ka põhjustanud kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et tulevalt
Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.