2-08-82293/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-82293 Tsiviilasi OÜ F hagi H OÜ-u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetlustoiming hagi tagamise otsustamine Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ F (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn; elektronpost janek@lauspartners.ee); Kostja H OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX). esindajad RESOLUTSIOON
2. Rahuldada taotlus hagi tagamiseks.
3. Hagi tagamiseks arestida H OÜ (registrikood XXX) kuuluvad rahalised vahendid AS-is Hansapank, AS-is SEB Pank, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, ASis Eesti Krediidipank, AS-is Parex banka Eesti filiaal, Balti Investeeringute Grupi Pank AS-is, Tallinna Äripanga AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis olevatel arveldusarvetel, kokku põhinõude summa 21 127,40 (kakskümmend üks tuhat ükssada kakskümmend seitse krooni ja 40 senti) krooni piires.
4. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Määrus saata hagejale, kellel tuleb määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Määruse täitmisest teatada koheselt Harju Maakohtule (Tartu mnt kohtumaja, Tartu mnt 85 Tallinn). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 04.12.2008 esitas OÜ F (edaspidi „hageja“) Harju Maakohtule hagi H OÜ (edaspidi „kostja“) vastu, paludes kostjalt välja mõista võlgnevus tehtud tööde eest summas 21 127,40 krooni, viivised 03.12.2008 seisuga summas 8 239,92 krooni. 04.12.2008 esitatud hagiavaldusega koos esitas hageja Harju Maakohtule taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida kostjale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised 1 vahendid 21 127,40 krooni ulatuses järgmistes krediidiasutustes: AS Hansapank; AS SEB Pank; Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal; AS Eesti Krediidipank; AS Parex banka Eesti filiaal; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; Tallinna Äripanga AS; Danske Bank A/S Eesti filiaal. Oma taotlust põhjendab hageja sellega, et hageja on pöördunud kostja poole palvega võlgnevus likvideerida. Hageja saatis 09.10.2008 kostjale võlateatise palvega tasuda võlg. Kostja on võlateatise 23.10.2008 kätte saanud vastavalt lisatud tähtkirja kviitungile, kuid võlga tasunud ei ole. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja ei likvideeri võlgnevust seitsme päeva jooksul, siis on hageja sunnitud esitama kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja käesoleva ajani hagejale võlga tasunud ei ole, samuti ei ole kostja hagejale suuliselt ega kirjalikult vastanud ega võtnud hagejaga muul moel ühendust, et kuidagi selgitada oma kohustuste rikkumist. Eelmärgitust võib järeldada, et võlgnetava summa tasumiseks kostjal rahalised vahendid puuduvad. Maksehäireregisteri andmebaasi kohaselt nähtub, et kostjal on maksuvõlg 216 521 krooni ja intressivõlg. Hageja märgib, et nimetatud asjaolu tõendab, et kostjal puuduvad rahalised vahendid riigile maksude tasumiseks, mis näitab, et tulevikus hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine võib olla võimatu. Samuti nähtub sellest väljatrükist, et kostjal on hiljuti tekkinud võlad ka teistele krediteerijatele, mis näitab kostja majanduslikult rasket seisu. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi otsingu tulemustel (otsing teostatud kostja registrikoodiga) kostjale ühtegi kinnisasja ei kuulu. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostjal võivad hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmiseks rahalised vahendid puududa, mistõttu kohtuotsuse täitmine muutub osaliselt või täielikult võimatuks. Seega esinevad alused hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 2 on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on kostja jätnud täitmata poolte vahel 01.08.2008 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad kohustused. Kostja on tellitud tööd vastu võtnud, mida tõendab kostja poolt allkirjastatud üleandmis–vastuvõtmis aktiga. Hageja poolt esitatud arve teostatud tööde eest on kostja poolt tasumata. Hageja on kostjale esitanud võlateatise ning andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlateatisele reageerinud ei ole. Kuivõrd kostjal puudub registritesse kantav vara, puudub kindlus, et kostja on võimeline hagiavalduses esitatud nõuet rahuldama. Kohus leiab, et lähtudes hagiavalduses väidetust ja hagile lisatud tõenditest, on esitatud haginõue veenev ning kohtul puuduvad andmed, et kostjapoolne tasumata jätmine oleks tingitud mõjuvatest ja kaalukatest põhjustest. Kohus nõustub hagi tagamise taotluses esitatud põhjendustega ja leiab, et toodud põhjendustel tuleb hagi tagada. Kostjal puudub registritesse kantav vara, mistõttu on rahaliste vahendite arestimine sisuliselt ainus võimalik hagi tagamise abinõu. Kohus leiab, et hagi tagamiseks on 2 põhjendatud kostja pangakontodel olevate rahaliste vahendite arestimine põhinõude ulatuses summas 21 127,40 krooni. Peale käesoleva kohtumääruse jõustumist on hagejal tulenevalt TsMS § 149 lg-st 5 õigus taotleda kohtult hagi tagamise kautsjoni tagastamist. Kohtunik Peeter Pällin 3