3-08-1664/25

3-08-1664 KOHTUMÄÄRUS Kohus TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-08-1664 Määruse kuupäev 12.08.2009.a Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M.K kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 570 000 krooni nõudes. Menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Resolutsioon Tagastada M.K kaebus Viru Vanglalt kahju 570 000 krooni nõudes läbivaatamatult Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest KOHTU PÕHJENDUSED M.K esitas 21.08.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju 570 000 krooni hüvitamiseks. Kahju hüvitamise kaebuses taotleb enda riigilõivust vabastamist. Seega on kaebaja esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse. Tartu Halduskohtu 03.09.2008 kohtumäärusega tagastati kaebus läbivaatamatult, kuna oli läbimata Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 1¹ lg 8 sätestatud kohtueelne kord. M.K esitas 11.09.2008 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.09.2008 määruse tühistamist ning teha uue määruse tegemist, millega võtta tema kaebus menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2008 määrusega tühistati Tartu Halduskohtu määrus ning saadeti asi tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus jättis 29.01.2009 määrusega rahuldamata M.K menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt peab halduskohus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Riigilõivu tasumise eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on 3-08-1664 isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Samuti vähendab riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust see, kui isikul oleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka muul moel kui kohtu poole pöördudes. M.K kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. M.K vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Kaebajale antakse riigilõivu tasumiseks aega kuni 10 päeva käesoleva määruse kättesaamisest. M.K esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29.01.2009 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2009 kohtumäärusega jäeti Tartu Halduskohtu 29.01.2009 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EV Riigikohus M.K määruskaebust menetlusse ei võtnud. Tartu Halduskohtu 29.01.2009 jõustunud kohtumääruse sai kaebaja kätte 24.07.2009 ning tal oli aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 03.08.2009.a. Kaebuse esitaja jättis kohtumääruse täitmata ning riigilõivu tasumata. Kirjeldatu alusel ei vasta esitatud kaebus HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele ja ei võimalda kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse esitajat hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel antud tähtajaks tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. HKMS § 11 lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on jätnud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudused kõrvaldamata ja kaebus ei ole esitatud kujul menetletav. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 11 lg 3, leiab kohus, et M.K kaebus käesolevas haldusasjas kuulub tagastamisele. Ühtlasi juhib kohus kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 11 lg 7, mille kohaselt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohus kohaldas HKMS § 11 lg 3. Ülle Polluks Kohtunik 2