lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega lõppes poolte vahel kehtinud üürileping Tallinnas XXX asuva eluruumi üürimiseks 30.04.2008.a. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et sõlmitud üürileping pikenes
sätestatud alustel.
lg 2 kohaselt võib eluruumi üürnik tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus.
lg 3 kohaselt tuleb üürnikul tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks taotlus esitada hiljemalt 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Kostjate esitatud tõenditest nähtuvalt esitasid nad 26.02.2008.a Tallinna linnale taotluse üürilepingu pikendamiseks (tl 31-32). Tallinna linn seda taotlust ei rahuldanud (tl 35-36). Seega oli kostjatel õigus kuni 30.02.2008.a esitada 2 kohtusse hagi või üürikomisjonile avaldus üürilepingu pikendamiseks. Kostja seda teinud ei ole ja seega tuleb lugeda üürileping lõppenuks. Asjaolu, et kostjad soovisid vältida kohtusse pöördumist, ei too kaasa lepingu pikenenuks lugemist käesolevas menetluses. Seega tuleb lugeda pooltevaheline üürisuhe lõppenuks. Eluruumi kasutamiseks ei anna õigust kostja TP väide, et tal on invaliidist laps, kelle eestkostjaks TP on (tl 39-43). Põhiseaduse § 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Samas ei saa see põhiseaduse säte luua kohalikule omavalitsusele kohustust võimaldada üürikorteri kasutamist puuetega isikutele ja nende perekondadele. Kohalik omavalitsus annab võimalusel isikutele eluruumi (või maksab sotsiaaltoetust), arvestades lisaks puude olemasolule ka perekonna kõikvõimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Kohaliku omavalitsuse vastavad kohustused on täpsemalt reguleeritud avalik-õiguslike normidega. Kui kostjad on vastava avalduse kohalikule omavalitsusele esitanud ning avaldus on jäetud rahuldamata, on kostjatel õigus pöörduda halduskohtusse. Maakohus saab hagiavalduse lahendamisel lähtuda ainuüksi asjaolust, et poolte vahel sõlmitud üürileping on lõppenud.
lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kohus luges pooltevahelise üürisuhte lõppenuks ning kostjatel ei ole seaduslikku alust vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, on kostjatel kohustus eluruum hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja nõude ning kohustab kostjaid tagastama hagejale XXX Tallinn asuva eluruumi. Hageja teatas kohtuistungil, et ta soovib korteri vabastamist ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda soovib kostjad välja tõsta kohtutäituriga. Kohus jätab tähelepanuta kostjate viited sellele, et hageja ei ole vaidlusalust eluruumi remontinud, kuna hageja poolsed võimalikud üürileandja kohustuse rikkumised ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus jätab asjakohatuna tähelepanuta kostja taotluse vaidlusaluse eluruumi ostmiseks (tl 33) ja kaitseressursside ameti teatise (tl 34). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd PP üle on seatud eestkoste ja FMK on alaealine, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1; 165 lg 1 alusel 50% ulatuses TP ja 50% ulatuses PEK kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.