) § 117 lõike 1 punkti 3 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu alates 01.03.2008.a, kuna puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. 4. Murru Vangla direktori 20.02.2008.a käskkirjaga nr 153-P „Teenistusest vabastamine“ vabastati I.D
lõike 1 punkti 3 alusel Murru Vangla järelvalveosakonna valvuri ametkohalt alates 01.03.2008.a (tl 11). Käskkirja kohaselt puudub I.D-l dokument – tunnistus eesti keele oskusest kesktasemel, mis on vastaval ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Käskkirjaga loeti I.D viimaseks tööpäevaks 29.02.2008.a. 5. I.D esitas 24.03.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse milles taotletakse: 1) tunnistada Murru Vangla direktori 18.10.2007.a käskkiri nr 961-8 õigusvastaseks; 2) tühistada Murru Vangla direktori 20.02.2008.a käskkiri nr 153-P tunnistades selle seadusevastaseks; 3) lugeda I.D teenistusest vabastatuks
lõike 1 alusel koondamise tõttu ja mõista Murru Vanglalt välja hüvitisena tema 12 kuu ametipalk; 4)
lõike 2 alusel välja mõista koondamisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest I.D ühe kuu palk; 5) (alternatiivse taotlusena taotlustele 3 ja 4) muuta I.D teenistusest vabastamise alust ja lugeda teenistussuhe lõppenuks
lõike 1 alusel ning kuna kaebaja ei soovi enda teenistusse ennistamist, siis välja mõista hüvitisena kuue kuu ametipalk (tl 3, 77).
lõike 1 alusel koondamise tõttu ning mõista Murru Vanglalt välja hüvitisena tema 12 kuu ametipalk ja
lõike 2 alusel koondamisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest tema ühe kuu palk – osas (tl 82-83). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 8. Kaebaja seisukohad. 8.1 Vabariigi Valitsuse 16.08.1999.a määrusega nr 249 on kinnitatud „Avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajatele, avalik-õiguslik juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatele kohustuslikud eesti keele oskuse tasemed“. Selle akti punkti 4 kohaselt nõutakse kesktasemel keeleoskust avalikelt teenistujatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on mitmekesised ja võivad olla seotud asjaajamise, allüksuse juhtimise ja koostööga ning kelle kirjalikku töö laadi on võimalik piiritleda. 2 8.2
lõige 4 sätestab, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 07.03.2003.a lahendis nr 3-3-1-20-03 leidnud, et osundatud säte käsitleb ametniku vabastamist, mitte teenistusest vabastamist.
lõikest 5 tuleneb, et ametnik vabastatakse
lõike 1 punkti 3 alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Järelikult on ametnikul vastava dokumendi puudumise korral võimalik viia ta üle teisele ametikohale (s.o vabastada seniselt ametikohal, jättes isiku teenistusse) või vabastada ta
Kaebaja kinnitab, et kogu senise teenistuse jooksul ei ole tema töö suhtes esitatud talle pretensioone. Vabastamiskäskkiri on seadusevastane ka seetõttu, et tema sisulist vastavust ametikohale ei ole vabastamiskäskkirjas üldse analüüsitud, mistõttu käskkiri on motiveerimata. Kaebajat on pika teenistuse jooksul korduvalt ergutatud ja premeeritud. Nimetatud andmed peaksid olema nähtavad kaebaja isiklikust toimikust, millise palub kaebaja vastustajal kohtule ka esitada. Eeltoodud alusel leiab kaebaja, et tema teenistusest vabastamine ei olnud õiguspärane. Tema üleviimine 18.10.2007.a käskkirjaga nr 961-8 oli õigusvastane, sest valvuri ametikohale sisevalveteenistusse ei olnud võimalik teda üle viia keeletaseme tõttu ning vastava ametikoha puudumisel oleks talle tulnud pakkuda teist tööd või ta teenistusest vabastada koondamise tõttu. Vastavas ametis töötamise kohustusliku dokumendi puudumisel aga oleks asutus pidanud pakkuma talle samuti teist tööd ja nimetama ta mõnele teisele ametikohale, milline oleks olnud vastavuses tema keeleoskusega. Lõppkokkuvõttes kaebajat ei koondatud, viidi ebaseaduslikult üle teisele ametikohale ja teenistusest vabastamisel ei pakutud ka teist ametikohta. 8.3
lg 3 sätestab, et teenistusest vabastamisel ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta on ametisse võetud juba rohkem kui 10 aastat tagasi, kui keelenõuded olid teistsugused, siis ei ole tema ametisse võtmisel eeskirju rikutud ja nimetatud sätte alusel ei ole I.D-d käesolevaks ajaks kujunenud asjaoludel võimalik teenistusest vabastada. 9. Vastustaja seisukohad. 9.1 Vastustaja ei nõustu kaebajaga. Ametniku ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu tuleb ametnik vabastada koheselt pärast asjaolu ilmnemist. Samas teenistusest vabastamisega viivitamine ei anna alust järeldada, et teenistusest vabastamine osutub õigusvastaseks.
tulenevalt riigiametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Keeleseaduse § 5 tulenevalt kehtestab eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded teenistujatele Vabariigi Valitsus. Justiitsministri 10.04.2003 määruse nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ § 17 punktist 9 tulenevalt II klassi valvuril peab olema eesti keele oskus kesktasemel. Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ punkti 3 alapunktist 3 tulenevalt oli kuni 01.03.2008 vangla välisteenistuse valvuritel nõutav eesti keele oskus algtasemel. Kaebuse esitaja omab eesti keele oskuse tunnistust, mille kohaselt tema keele oskus vastab algtasemele. Teenistusest vabastamise ajal, 29.02.2008 kaebajal puudus kesktasemel eesti keele oskuse tunnistus, mistõttu on vastukaja seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine on õiguspärane. 9.2 Vastustaja on seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue on põhjendamatu. Ametniku teenistusest vabastamine on võimalik vastavalt seaduses sätestatud 3 õiguslikele alustele ja faktilistele asjaoludele ning need asjaolud ei ole teenistusest vabastamise momendil ära langenud. Käesoleval juhul kaebaja ametikohal on nõutav eesti keele oskus kesktasemel, kuid kaebaja omab eesti keeleoskust algtasemel, mistõttu tema teenistusest vabastamine on põhjendatud. 9.3 Ekslik on kaebaja arusaam, et tema teenistusest vabastamisel ei ole arvestatud senist tööga toimetulekut. Vastustaja on seisukohal, et tööülesannete täitmisega toimetuleku hindamisel tuleb arvestada eelkõige eesti keele oskust ja kasutamist ja kas keeleoskus takistas kaebajal tööülesandeid täitmast. 9.4 Vastustaja märgib, et kaebaja üleviimisel Ämari Vangla teenistusest Murru Vangla teenistusse teenistuse põhilised elemendid, teenistuskoha asukoht ja ülesanded oluliselt ei muutunud. Samuti ei muutunud kaebaja palk. Ebaõige on kaebaja viide justkui kaebaja on üleviidud teises paikkonnas asuvasse vanglasse. Ämari ja Murru vanglad asuvad Rummu asulas. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et temale tehti 02.10.2007 ettepanek asuda teenistusse teise vanglasse valvuri ametikohale sisevalves. Vastava ettepaneku tegemise põhjuseks oli valvurite puudus Murru Vanglas. Kinnipeetavate arv Ämari Vanglas seoses eelseisva vangla liitmisega vähenes, mistõttu oli mõistlik osa Ämari Vangla valvuritest üle viia varem Murru Vangla teenistusse. Ettepaneku tegemise ajal ei olnud Murru Vangla teadlik asjaolust, et kaebajal puudub tema ametikohal nõutav eesti keele oskuse tase. Hiljemalt kaebaja üle viimise käskkirja tegemise ajaks oli vastustaja teadlik, et kaebajal puudub nõutav eesti keele oskuse tase, mistõttu koostati käskkiri kaebaja üle viimiseks välisvalve valvuri ametikohale, kuid kaebaja sellega ei nõustunud. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. 10.1 Kaebaja taotleb 1) tunnistada Murru Vangla direktori 18.10.2007.a käskkiri nr 961-8 õigusvastaseks; 2) tühistada Murru Vangla direktori 20.02.2008.a käskkiri nr 153-P tunnistades selle seadusevastaseks; 3) muuta I.D teenistusest vabastamise alust ja lugeda teenistussuhe lõppenuks
lõike 1 alusel ning kuna kaebaja ei soovi enda teenistusse ennistamist, siis välja mõista hüvitisena kuue kuu ametipalk (tl 77). 10.2 Murru Vangla direktori 20.02.2008.a käskkirjaga nr 153-P vabastati kaebaja
lõike 1 punkti 3 alusel teenistusest põhjusel, et tal puudub Murru Vangla järelvalveosakonna valvuri ametkohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument - tunnistus eesti keele oskuse kohta kesktasemel. Asjas puudub vaidlus, et nõutav dokument kaebajal puudus. Samuti selles, et nimetatud asjaolu oli vastustajale teada hiljemalt juba esimese kaevatava käskkirja väljaandmisel (18.10.2007.a), millega kaebaja viidi üle Ämari Vangla vangistusosakonna valvuri ametikohalt Murru Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale. Nimetatud asjaolu on tunnistanud vastustaja nii kirjalikus vastuses kaebusele, kui kohtuistungil (tl 48p, 79).
lõike 4 kohaselt tuleb ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisel ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Kusjuures sama paragrahvi lõike 5 kohaselt vabastatakse ametnik
lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel üksnes juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et
lõige 4 käsitleb ametniku vabastamist, mitte teenistusest vabastamist (vt RKHKo 3-3-1-20-03 p 16). Seega nõustub kohus kaebajaga, et 4 vastaval ametkohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise korral on võimalik ametnik viia üle teisele ametikohale, st vabastada ta seniselt ametikohalt, kuid jättes ta teenistusse. Asjas pole tuvastatud, et vastustaja oleks pakkunud kaebajale teisi ametikohti vältimaks tema teenistusest vabastamist. Vastustaja pole näidanud, et tal puudus võimalus nimetada kaebaja tema nõusolekul teisele ametikohale. Kaebaja kinnitusel ei ole senise teenistusaja jooksul tema töö suhtes pretensioone esitatud, vastupidi – tema suhtes on pika teenistuse käigus kohaldatud korduvalt ergutusi (tl 4). Kuna vastustaja ei järginud
lõikest 5 tulenevat nõuet vabastada ametnik
lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel teenistusest üksnes juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale, on kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.
Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Eeltoodus põhjustel tühistab kohus Murru Vangla direktori 20.02.2008.a käskkirja nr 153-P „Teenistusest vabastamine“, muudab I.D teenistusest vabastamise alust ja loeb tema ja Murru Vangla vahelise teenistussuhte lõppenuks
lõike 1 alusel ning kuna I.D ei soovi enda teenistusse ennistamist, kohustab kohus Murru Vanglat maksma talle välja hüvitisena kuue kuu ametipalga (HKMS § 26 lõike 1 punktid 1 ja 2, lõige 3). 10.3 Kaebus jääb rahuldamata Murru Vangla direktori 18.10.2007.a käskkirja nr 961-P „Vanglaametnik I.Di ametisse nimetamine ning töötasu määramine“ tühistamise nõude osas. Kohus on seisukohal, et nimetatud käskkiri ei riku kaebaja õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja üleviimine Ämari Vangla vangistusosakonna valvuri ametikohalt Murru Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale toiminud tema enda nõusolekul. Nimetatud asjaolu nähtub nii vastustajale antud kaebaja omakäelisest kinnitusest (tl 7), kui kohtule esitatud kaebusest (tl 2). HKMS § 7 lõike 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste rikkumine. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti, mis ei riku tema õigusi (RKHKm 3-3-1-26-99). 11. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust 80 krooni ja esindajakuludest summas 15 000 krooni, kokku 15 080 krooni (tl 72-73). Kulud on kantud ja kohased. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jagab kohus HKMS § 92 lõike 2 kohaselt menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 10 000 krooni ulatuses. Indrek Paukštys Kohtunik 5 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-572 Haldusasi I.D kaebus Murru Vangla direktori 18.10.2007.a käskkirja nr 961-P „Vanglaametnik I.D ametisse nimetamine ning töötasu määramine“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja 20.02.2008.a käskkirja nr 153-P „Teenistusest vabastamine“ tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 09.12.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Murru Vangla apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – I.D, esindaja advokaat Meelis Masso Vastustaja –Murru Vangla Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Murru Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2008 otsus osas, millega I.D kaebus rahuldati ning I.D kasuks mõisteti välja menetluskulud, ning teha vastavas osas uus otsus. Jätta I.D kaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Kaire Pikamäe Oliver Kask 6 Viive Ligi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.