← Eesti

2-08-54275/12

Obsah (4)§ 137§ 637§ 3401§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukooseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-54275 Tsiviilasi Pa

§ 137

lg-st 4 tulenevalt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Apellant taotleb maakohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata tema hagi SPS Grupp OÜ vastu, tühistamist täies ulatuses. Apellatsioonkaebuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 20 038 krooni ja viiviseid 16.07.2008 seisuga 1023 krooni ja edaspidi 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Seega tuleb apellandil selliselt nõudelt tasuda alates 01.01.2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt riigilõivu 7500 krooni. Apellandi esindaja Tiina Pill sai ringkonnakohtu 03.04.2009 määruse kätte 16.04.2009. 04.05.2009 esitas apellant seisukoha Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2009 määruse osas. Apellant tugineb sellele, et kohtumenetlus on alanud 2007 ning arvestades kaebuse ulatust, oleks õige määrata apellatsioonkaebuse hind (koos kõrvalnõuetega) selliselt, et tasumisele kuulub riigilõiv summas, mis kehtis enne 01.01.2009 riigilõivuseaduse muudatusi. Apellandil oli õiguspärane ootus hagimenetluse alustamisel arvestada sel ajal kehtinud seaduses ettenähtud määradega riigilõivu tasumisel. Seega oleks õige käesoleval juhul nõuda apellandilt

§ 137

lg 4 täitmiseks riigilõivu kuni 01.01.2009 kehtinud riigilõivuseaduses sätestatud määras. Juhul, kui kohus ei nõustu eeltoodud seisukohaga, siis vaidlustab apellant maakohtu otsuse ainult põhinõude osas ja viivisenõude osas osaliselt (ulatuses, mida võimaldab 1500 kroonine riigilõiv), sest apellandil ei ole võimalik tasuda riigilõivu 6000 krooni. Viimase alternatiivnõudena palus apellant kaebuse menetlusse võtta ainult põhinõude osas, arvestades tasutud riigilõivu. Siiani on apellatsioonkaebuse esitamise eest tasumata riigilõiv 6000 krooni. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. Vastavalt

§-le 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna Partner Teenused OÜ esitas apellatsioonkaebuse 30.03.2009, kuulub kohaldamisele alates 01.01.2009 kehtima hakanud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1.

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Apellandi esindaja Tiina Pill sai Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2009 määruse, millega anti puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg, toimikus oleva kinnituse kohaselt kätte 16.04.

  1. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes 04.05.
  2. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ja kuni käesoleva määruse tegemise päevani ei ole apellant esitanud kohtule dokumenti 6000 krooni riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.

§ 3401lg 2 alusel tuleb Partner Teenused OÜ 2

(3)apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna ta jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Vastuseks apellandi seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ka ainult põhinõude osas, sest riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem. Põhinõudelt 22 038 krooni kuulub alates 01.01.2009 kehtima hakanud RLS redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõivu täismäär 5000 krooni. Samuti pole võimalik apellatsioonkaebusest loobuda alternatiivselt. Tiit Kollom Margo Klaar Mare Merimaa 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.