← Eesti

2-08-65291/4

2-08-65291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-65291 Tsiviilasi

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 1 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku esindajal või valla- või linnavalitsusel. Rahvastikuregistri andmetel on IG viimane registreeritud elukoht Tallinna linnas, samuti suunas Tallinna teda MTÜ hooldekodusse Seega on Tallinna linnal IG surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 2 2-08-65291 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi
  3. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
  4. MTÜ teatise kohaselt lahkus IG hooldekodust 15.06.
  5. a. ning alates sellest ajast ei ole avaldajale IG asukoht teada. Avaldaja otsis IG politsei kaudu, kuid tagaotsimistoimingud ei ole olnud edukad. 6.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 20.11.

  1. a kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et IG on väljastatud Eesti kodaniku pass nr XXX kehtivusega 11.07.
  2. a. – 11.07.
  3. a. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Politseiametil andmeid IG kohta ei ole. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogust nähtub, et pärast IG lahkumist MTÜ hooldekodust tema piirületusi fikseeritud pole. Eeltoodust tulenevalt on siseminister seisukohal, et kohus võib teadaolevate andmete alusel IG surnuks tunnistada. 7.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 03.11.2008. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles IG esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid IG kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. IGkohta andmeid kohtule ei ole esitatud. 9.

§ 510

lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Kohus tuvastas, et IG Eestis sugulasi polnud, IG ei töötanud ja viibis hooldekodus.

  1. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et IGo n surnud. Tema elusoleku kohta alates 15.06.
  2. a., s.o rohkem kui 5 aasta jooksul andmeid ei ole. Kuna viimased andmed IG elusoleku kohta pärinevad 15.06.
  3. a, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna IG eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb IG surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.
  4. a.
  5. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.