lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused SCE Grupp ja kostja sõlmisid 07.11.2001 mobiiltelefoniteenuste lepingu. Lepingu alusel sai kostja õiguse kasutada mobiiltelefoni numbreid xxx xx xxx, xxx xx xxx ja xxx xx xxx. Hagiavalduse kohaselt hageja väljastas lepingu alusel kostjale arved kogusummas 25 826,89 krooni. Kokku on tasumata 24 arvet. Arvete tasumise tähtaeg oli ajavahemikus oktoober 2002 kuni detsember 2007.a. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 13.12.2007 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 22 082,91 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 25 826,89 krooni ja viivised 22 082,91 krooni. SCE Grupp OÜ ja hageja sõlmisid 07.12.2007 nõude loovutamise lepingu. Hagiavalduse kohaselt nõude loovutamise lepingus oli kokku lepitud, et SCE Grupp OÜ ja kostja vahelisest mobiiltelefoniteenuste lepingust tulenevad nõuded läksid üle uuele võlausaldajale s.o hagejale. Tulenevalt kostja vastuväidetest möönis hageja, et aegunud on 2002 ja 2003 esitatud arved. 2004 esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2005, mistõttu need aegunud ei ole. Lõplike nõuete kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 20 172,25 krooni, viivised 02.10.2008 seisuga summas 16 135,80 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 03.10.2008 arvestusega 0,15 % viivitatud summalt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kuigi kostja allkirjastas lepingu, ei ole kostja kunagi lepingus märgitud numbreid ja telefone kasutanud. Hageja ei tõendanud, et telefonid ja sim-kaardid kostjale üle anti. Mobiilsideteenuse osutamiseks otse tarbijale oli vajalik omada tegevusluba. Hageja ei tõendanud, et SCE Grupp OÜ-l oli vastav tegevusluba taolise teenuse osutamiseks. Kuna tegevusloa olemasolu on tõendamata, on kostja allkirjastatud mobiilsideteenuse leping vastuolus avaliku korraga ning seetõttu tühine. Samuti on nimetatud leping tühine TsÜS § 87 järgi. Q GSM tüüptingimuste kohaldamine õigussuhtes SCE Grupp OÜ ja kostja vahel on vastuolus heade kommetega. Viivisenõuet ei ole hagejal õigus esitada, kuna arved tuli tasuda 15 päeva pärast arve väljastamist, kuid hageja ei tõendanud, millal arved väljastati. Samuti ei ole arusaadav, millest on tekkinud õigus nõuda arvetel märgitud summasid. Telefoninumbriga seotud sim-kaarte on võimalik sulgeda ning avada sama numbri jaoks uus kaart, seega on hagejal olnud piiramatu võimalus kasutada hagis märgitud telefoninumbreid ja anda uusi sim-kaarte edasi kolmandatele isikutele. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Roman Kõrgesaarelt OK-Business OÜ kasuks välja põhivõla 18 472,25 krooni ja viivised 12 272,55 krooni. Kohus mõistis Roman Kõrgesaarelt OK-Business OÜ kasuks välja viivised alates 03.10.2008 0,15% päevas põhivõlgnevusest, s.o summast 18 472,25 krooni, kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis kostja kohtukulud tema enda kanda ja hageja kohtukulud 2/3 osas kostja kanda. Lepingu (tlk 12-17) kohaselt sõlmisid SCE Grupp OÜ ja kostja 07.11.2001 mobiiltelefoniteenuste lepingu. Lepingu kohaselt anti kostjale kasutada mobiiltelefoninumbrid xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Lepingupoolte õigused ja kohustused olid kindlaks määratud SCE Grupp OÜ ja Tele 2 Eesti AS Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustega. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (tlk 14) p 2.1 ja 2.3.4 järgi pidi mobiiltelefoniside teenuseid kasutada sooviv klient allkirjastama lepingu ning tingimuste p 2.4 järgi kohustus teenuse osutaja ühendama Q GSM mobiilsidetelefoni Q GSM võrguga hiljemalt 10. kuupäeval arvates lepingu sõlmimisest. 07.12.2007 nõude loovutamise lepingu (tlk 72-73) kohaselt loovutas SCE Grupp OÜ vaidlusalusest mobiilsidelepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. 07.11.2001 sõlmitud lepingu lisa 2 p 4.1.2 järgi kohustus kostja tasuma tarbitud teenuste eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 77 lg 1 järgi 2
Kuna kostja rahalist kohustust hageja ees ei täitnud, tuleb hageja viivisenõue
Kassa väljamineku orderi (tlk 128) kohaselt väljastati kostjale 17.03.2004 telefon Nokia 2100 krooni, kassa väljamineku orderi (tlk 129) järgi väljastati kostjale 16.07.2004 telefonid Nokia 2100 ja Nokia 1100. 18.03.2004 arve-saatelehe (tlk 65) alusel nõuab hageja kostjalt mobiiltelefoni Nokia 2100 eest 1000 krooni ja 21.06.2004 arve saatelehe (tlk 67) alusel mobiiltelefoni Nokia 1100 eest 700 krooni. On tõendatud, et kostja on arvetel märgitud telefonid saanud, puuduvad tõendid, et pooled sõlmisid mobiiltelefonide ostu-müügilepingud. Kostja osutas, et mobiiltelefoniteenuse osutamise leping sisaldas mobiilside kasutamise tingimusi, mitte mobiiltelefonide müüki. Arvesaatelehtedest osutatud teenuste eest tasumiseks nähtub viide telefonide rentimisele. Kostja ja SCE Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingu p-st 8 jj nähtuvalt sisaldus kostjale osutavas teenuspaketis ka teenuse osutaja väljastatud mobiiltelefonid, telefonide kasutamise tasu sisaldus paketi hinnas. Tõendamist ei leidnud, et kostja ja SCE Grupp OÜ vahel müügileping mobiiltelefonide ostmiseks 3
Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et ta on teenust tarbinud. Kostjale teenust ei osutatud ning hageja teenuse osutamist ei tõendanud. Kuigi kostja möönis telefoninumbri xxxxxxxx kasutamist tööülesannete täitmisel, ei saa sellega lugeda tõendatuks talle kui eraisikule teenuse osutamist ja ka teiste sim-kaartide ja mobiiltelefonide üleandmist. Kostja ütles, et tööülesannete täitmisel olid tema kasutuses erinevate numbritega telefonid, kuid ta enam ei mäletanud numbreid, mis olid tema kasutuses ühel või teisel ajahetkel. Meenus vaid number xxxxxxxx, mis oli tema kasutuses enim. Ainuüksi pooltevaheline leping ei tõenda sim-kaartide ja mobiiltelefonide üleandmist, sest lepingus puudub vastav kokkulepe. Tüüptingimuste p 2.4 sätestab, et lepingu sõlmimise korral ühendab Q GSM mobiiltelefoni Q GSMi võrguga nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kümnendal kuupäeval, arvates lepingu sõlmimisest ja ettenähtud summade laekumisest. SCE Grupp OÜ sõlmis lepingu ja eeldatavalt maksis liitumistasu ning ilmselt seejärel Q GSM võimaldas mobiilside ühenduse. Kui SCE Grupp OÜ sõlmis Roman Kõrgesaarega lepingu, ei saa rääkida võrguga ühendamisest, kuna ühendus oli juba olemas. Seetõttu on täiendav sim-kaartide üleandmise tõendamine eelduseks nõude tõendamisel. Kostjal ei ole võimalik tõendada asjaolusid, mis aset ei leidnud, st et hageja ei andnud talle üle ei telefone ega sim-kaarte. Leping ei saanud jõustuda selle allkirjastamisest, vaid vajalike tehniliste vahendite üleandmisest, mida hageja ei tõendanud. Kohus ei põhjendanud, miks ei kohaldu antud õigussuhtele põhimõtted, mis tulenevad TsK-st, mis kehtis lepingu sõlmimise hetkel. Kostja väidet, et tegemist oli tööülesannete täitmiseks mõeldud telefonidega ja sim-kaartidega, kinnitab asjaolu, et kassa väljaminekuorderis (16.07.2004) telefonide üleandmise kohta, kajastus saajana ka kolmas isik – Kastjuk, kes töötas hageja juures. Seega ei ole hageja algne väide, et tegemist oli teenuse osutamisega, loogiline. Poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb vaadelda faktiliste asjaolude valguses. On arusaamatu, miks kohus otsustas, et teatud hetkel võis üks või teine simkaart koos tööandja telefoniga olla tema käes seoses tööülesannetega, olid tema kasutada kõik numbrid. Kohus hindas lepingulist suhet formaalselt, jättes hindamata tõendid nende kogumis ja omavahelises seoses. On arusaamatu, miks jättis kohus hindamata kostja väite hagi tõendamatuse osas, et sim-kaarte vahepeal ei suletud ega avatud uuesti. Kostja on selles veendunud ja palus kohtul tähelepanu pöörata hageja esitatud kõneeristustele, millest nähtus, et telefoninumbri xxxxxxxx kasutaja kasutamisharjumused muutusid oluliselt alates augustist 2007 – kui varem oli sõnumite saatmine harv, siis sealt edasi muutus see väga tihedaks (üle 10 sõnumi päevas). Samuti, vaatamata kostja ja hageja seadusliku esindaja Oleg Kuzmini suhete halvenemisele hiljemalt juunist 2007, oli kuni nõudeperioodi lõpuni kostja ja O. Kuzmini (tel nr xxxxxxxx) vahel igapäevased telefonikõned. Inimesed, kes saavad väga halvasti läbi, ei hoia kontakti igapäevaselt. Nimetatud numbrilt helistati igapäevaselt O. Kuzmini abikaasale (tel nr xxxxxxxx). Kostja ja O. Kuzmini abikaasa vahel puudub läbikäimine. Kostja neile ei helistanud. Hageja ei tõendanud uue sim-kaardi mitteavamist. Nimetatud telefonidega seotud kulud on hageja äririisiko, kuna ta soetas need seoses töötajate töökohustustega ega pidanud nende kasutamise kohta erinevate isikute poolt arvestust. Kostja ei nõustunud, et ta on kohustatud tasuma viiviseid arvete mitteõigeaegse tasumise eest. Kogutud tõendite ega tuvastatud asjaolude põhjal ei saa järeldada, nagu oleks kostja pidanud tasuma 4
Vastus apellatsioonkaebusele OK-Business OÜ ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel.
lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka tõendite igakülgset, täielikku ja objektiivset hindamist (
Kolleegium leiab, et otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta ning on tõenditele andnud eksliku hinnangu, mis on viinud ebaõige lahendi tegemisele. Apellandi väidetel on tõendamata, et talle on antud üle nii lepingus märgitud mobiiltelefonid kui ka sim- kaardid. Kolleegium nõustub apellandiga, et toimikus puuduvad tõendid selle asjaolu kohta. Maakohus asus seisukohale, et mobiiltelefonide üleandmine vormistati kassa väljamineku orderitega Nokia 2100 osas 17.03.2004 ( t.lk. 128) ja mobiiltelefonide Nokia 2100 ja Nokia 1100 osas 16.07.2004 (t.lk, 129). Samas ei ilmne toimikust, milline mobiiltelefoni number vastab konkreetsele mobiiltelefoni margile. Kohus on jätnud tähelepanuta, et mobiiltelefoniteenuste lepingus, milline sõlmiti kostja ja SCE Grupp vahel, on mobiiltelefoni margid teised. Nimelt mobiiltelefoni nr xxxxxxxx osas- Nokia 3310, mobiiltelefoni nr xxxxxxxx osas Alcatel, mobiiltelefoni nr xxxxxxxx osas Siemens A
§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanne. Kolleegium leiab, et tegemist on oluliste menetlusõiguse normide rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, ning tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtusse uueks 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.